pühapäev, 12. juuli 2009

Titt on titt - olgu ta kahe- või neljajalgne

Poisid on kutsikast väga vaimustuses!
Madisel oli muidugi kohe esimene küsimus, et mitu loiku meil majja juba tekitatud on. Aga me oleme tublid, käime aeg-ajalt õue peal jalutamas ja ei loiguta midagi.
Trepist oskab ka üles-alla käia. Ainult teisele korrusele viiv trepp on natuke liiga järsk, eriti alla tulemisel.

Käisime koos maasikaid korjamas. Kutsikas ühel pool peenart, mina teisel pool. Küll oli nuttu, sest üle peenra kuidagi ei saa - maasikad ju kõrgemad, kui väike koerake.
Hakkasin terrassil maasikaid puhastama, koer toimetas ka terrassil. Järsku vaatan - kadunud. Tema, sindrinahk, oli juba sissesõidutee peal! Tite puhul oleks piiritletud aed igati asjakohasem. Koerale ohutum. pererahvale muretum.

Kutsake armastab süles magada. Arvutis trükkimine on seetõttu kaunikesti komplitseeritud. Mõni päev ikka läheb veel, siis peaks kutsikas uue koduga harjuma.
Keedan rabarberi-maasika segamoosi. Et rahus köögis toimetada saaksin, tuli kutsikat enne tükk aega õues jooksutada. Nüüd on titt väsinud ja põõnab.

Karvamüts diivani peal? Ja veel suvisel ajal? Ei, see on hoopis koer!

Eile roosipäevadel kohtusime mitme Arnega orhideematkal käinud inimesega. Nad tulid veel tagantjärele tänama ja kiitsid matkajuhi head giiditööd. No minu mees on hea jutumees küll, see ammu teada. Lora oskab ka ajada, kui vaja.
Ema mul ükskord küsis, kuidas ma aru saan, millal Arne tõsiselt räägib, millal lõõbib :)
Arne kirjutas matkast jutu külaseltsi kodulehele. Eile õhtul, kui vihm tuppa kupatas, sai valmis ka Omussaare "reisikirja" I osa ehk siis esimese päeva kokkuvõte.
Siinkohal tahan aga jälle nuriseda teemal, kas koduleht on külaseltsil või on see minu mehe isiklik koduleht? Kui sedasi porisen, ütleb ta ikka, et kolme väikese küla ajaveebi toimetab ju ka ainult üks inimene. No mis teha, ju see on siis rohkem selline missioonitunde küsimus.

Kommentaare ei ole: