Laupäev, 29. september 2018

Mihklipäev Metsaaias

Hommikune härmatis on päikesekiirte all sulanud, kuid rohi on külm ja märg.

Sügisastrad meil alles alustavad.
 Viimane muruniitmine oli eile.

"Veiniõun"
 Hosta alles õitseb.

Küüniotsa istutusala on ilus läbi aasta.












Sügisvärvid










"Polka" oma headuses.

Mihklipäeva miinuskraadid

Täna, mihklipäeva hommikul üllatas meid kargelt külm õhk ning valge muru. Kell 7:30 hommikul oli õhus -0,7 kraadi. Maapinnal ilmselt tunduvalt suuremad miinuskraadid, kuna õu oli valge. Eelmisel õhtul niidetud murupindadel on hall eriti hästi näha.



Nööbile kuue õmblemine

Suvel sai maja uue paraadukse. Ukse valmistamise impulsi andis Klaasimeitrist toodus "praak-aken". No see praak on ainult spetsialisti üüber-kriitilisele silmale nähtav.

Kui juba uks selline pilkupüüdev sai, tuli midagi ette võtta ka ukse taha jääva tuulekojaga. Ees seisis remont, ehk siis nööbile kuue külge õmblemine... Kuna finantsiline situatsioon on hetkel selline, nagu ta just on, siis tuli kasutada olemasolevaid materjale. Õnneks seinakatte olin juba mitu aastat tagasi ära ostnud.

 Vanadelt ukseliistudelt sai valge värv maha võetud ning liistud tumedaks peitsitud.


Lae jaoks kasutasime vana lammutatud aida 100-aastaseid planke. Puit on kuusk ja ka mänd.


Kogu tuulekoja pikkuses on akna all ning elektrikilbi all samast aidapõranda plangust laud või iste või kuidas keegi seda kasutab.
 Kuna tuulekoja ja esiku vahel on uus uks, siis see valgeks ka jääb. Nüüd on küsimus, kas elektrikilp jätta ka valgeks või värvida sobivas toonis pruuniks. Vaja veel mõelda.


Sein vajas ka mingit dekoratsiooni. Valikus jäi peale Järlepa rabast leitud kõverik roigas. Tema jäi originaali, mingit peitsi ta oma turjale ei saanud.

Nüüd vaja veel pisikesse soppi sisse seatud kalapüügivahendite komorkale lükanduks ette meisterdada.

Ahjaa! Põrandakate sai ka vanade, juba kergelt halli tooni omandanud laiade põrandalaudade imitatsiooniga.

Tulemus sai väga vahva. ma ütleks, et lausa stiilne. Ma olen väga rahul! Aitäh ehitajale!


Laupäev, 22. september 2018

Uskumatult ilus ja kompaktne Davidi budleia

Käisime Pae talu aeda vaatamas. Peaaegu kahe kuuga, mis on möödunud avatud aia päevast, on istutusaladel toimunud suured muutused. Üks istutusala saab järgmisel suvel olema juba hüper-super. Teised istutusalad ehk aasta pärast samuti võimsad.

 Arvasin, et mul on istutustööd selleks hooajaks joone alla saanud, aga looda sa! Ikka tulid mõned taimed kaasa. Ja kui suured taimed! Aitäh-aitäh!

Sain suure üllatuse osaliseks. HelvPae talu perenaine sai minu aiast ühe Davidi budleia. Tema aias seda põõsast vaadates ei meenutanud see mitte kõige vähemalgi määral minu budleiasid. Ometi on minu omad vastu lõunapäikest hea ja sooja koha peal. Esimest korda ma lausa vaimustusin budleiast.

 Pae talu aias on väga vahva park kasvamas. Ühe puukese võrast leidsime pisikese linnu pesa. Nii armas suvemälestus!


Nüüd lähen ja üritan ühe budleia üles kaevata ja istutan ta teise kohta. Vaatame, kas temast saab samasugune iludus, nagu Pae talu aias!

Sügisvärve ja head energiat ammutamas Raba talus Mahtra mail.

Terje alustas aia kujundamisega 17 aastat tagasi. Selles eas, mille mina olen omale tärminiks seadnud, et kõik peab siis valmis olema ning mulle jääb vaid aia nautimine ning õksikute umbrohututtide välja noppimine. Terje pani asjale teise pilguga vaatama.
Aed on rajatud põhimõtteliselt lageda põllu peale. Majas oli Mahtra sõja allikatele toetudes olnud Raba kõrts. Sellest siis ka hoburiistad aiakujunduses ning kaks lasipuud aiaosade liigendamiseks.
Nüüd tuleb palju pilte!