Teisipäev, 25. detsember 2012

Pühapäev, 9. detsember 2012

Vardamooridele kohase piparkoogikoti kudumisskeem

Pilt pärit Isetegija jõulukalendrist.

"Kindamantlite" kudumise juhend

Juhend NB! Pildil klõpsates muutub kiri suuremaks/loetavamaks :)
 Juhend jätkub

Juhend jätkub endiselt
 Selline peaks olema lõpptulemus.
Juhend pärit Isetegija jõulukalendrist.

Laupäev, 10. november 2012

Kas keegi oskaks aidata?

Mul selline mure, et üks mu blogi lugeja Venemaalt kurdab, et ta ei saa kuidagi kommentaare kirjutada. Blogger pidavat ütlema, et kommenteerimine on justkui blokeeritud.
Ometi on mul settingutes kirjas, et lugeda ja kommenteerida võib "anyone".
Äkki on ikkagist miskit vaja seal settingutes muuta?

Neljapäev, 8. november 2012

Kaart


Valgest lõngast heegeldatud õis. Äär sätendava dekoratiivlõngaga üle heegeldatud. Õie keskel kunstlill. 

Pühapäev, 28. oktoober 2012

Tänase päeva pilt

-10 kraadi. Päike paistab ja härmatis sillerdab okstel.

Laupäev, 27. oktoober 2012

Talv oktoobris - aina hullemaks läheb

Eile kallati lund kui kotist. Täna hommikul avanes aknast lumme uppunud aia vaade. Mine või kalendrist vaatama, et kas tõesti on juba jaanuar!

Me elame tõesti Põhjanabal! Hommikul kell 7 oli -13 kraadi. Mitte ükski telekanal selliseid miinuskraade ei prognoosinud, aga meil need on!

Lumekihi paksus sai ka annuaalidesse kantud - ei rohkem ega vähem kui 15 cm. Mõõtma ajendas asjaolu, et minu kummikute säärest supsas lund sisse väga usinasti - ja see ei ole ju ometi mingi 8-10 sentimeetrine lumi.







Reede, 26. oktoober 2012

Oktoobrikuu lumi

Niisiis - tänavu tuli esimene lumi ei varem ega hiljem kui 26. oktoobril.

Hommikul kell 7 sadas lund.
 Õhtul kell pool viis sadas lund.

Ja sajab endiselt... Homme tuleb ilmselt lumelabidad välja otsida. Hea vähemalt seegi, et üleeile põllud küntud said! 

Pühapäev, 21. oktoober 2012

Heegeldatud kotike

Mõeldes järgmisele suvele.... Kingitus väikesele preilile.


Esmaspäev, 8. oktoober 2012

Sügislillede aeg

Küla kaugemasse nurka jääval hüljatud metsaheinamaatükil on looduslike sügislillede kasvukoht.

Ja neid on seal palju...

Reede, 5. oktoober 2012

5. oktoober - õpetajate oma päev


Toredat päeva kõigile õpetajatele lasteaias, koolis, ülikoolis, .... elukoolis!

Esmaspäev, 1. oktoober 2012

Septembrikuu viimasel päeval

Sügis on uskumatult pikkade sammudega kohale jõudnud ja imelikuna tundub, et veel kuu aega tagasi oli august. Tundub, et miskit on nagu vahele jäänud. Muudkui sajab ja sajab. Pühapäeval oli lõpuks suurte padusadude vahel üks vähe ärksam hetk ja nii saigi fotokaga õue lipatud. Päris õitetu see õu veel ei ole.

Heleenium on sel aastal kuidagi meeletult kõrge. Ja õisi on palju.

Uuele istutusalale maha kükitatud kõrged kukeharjad on kaunid oma tumeroosade mütsakatega.

Roosid said vist eelmisel nädalal multšitud. Õitseb hetkel heleroosa pinnakatja. Nime ei mäleta ja lipiku on tiivulised varganäod pihta pannud.

Rudbeckia fulgida) särav päevakübar (Aitäh Tsiilile nime eest!) on sel aastal väga hästi kosunud ja on meeletult õierikas.

Jõe kaldal on sahhalini kirburohi (nüüd olen lugenud, et sahhalini konnatatar) end õitsema sättimas.

Imepeenras on valgete õitega ilutsemas vist sügisaster? Igatahes järgmisel aastal tahan seda taime veelgi rohkem pügada (enne jaani muidugi). Mulle meeldiks, kui ta oleks veelgi madalam.

Kevadel kingiti koolile potiroos. Püüdsin teda aknalaual elus hoida, aga lõpuks tuli taime elu päästmiseks ta ikkagi peenrasse sokutada. Tänuks selle eest on ta jõudsalt kasvanud ja õitseb juba pikemat aega.

Vahtrad on kirjud ja muru on paksult lehti täis. Kased (meil sookased) on juba raagus. Toomingatest rääkimata. Haneparved lendavad taevas. On sügis.

Neljapäev, 23. august 2012

Liiliad

Uued õitsejad :
Tegelikult on see kõige viimasena õie avanud liilia.



Ja vot see valge liilia on ikka tõeline õiekasvataja - oleme väga-väga pikalt tema õite avanemist oodanud. Muudkui paisutas ja paisutas oma kinniseid õienuppe ja õrritas, et vot nüüd homme... aga võta näpust, ka sel homsel hommikul ei ühtki avanenud õit. Nüüd siis lõpuks ometi!
Aga aias pole juba tükil ajal midagi olulist teinud. Olen sel suvel vist oma selja nii "ära kaevanud", et ei saa kohe üldse labidat kätte võtta. Ehk millalgi sügise poole. Noh, aga võib-olla hoopis järgmisel kevadel...

Neljapäev, 5. juuli 2012

Hostade ala

Kevadel jäin väga rahule kasvuhoone kõnnitee veerde istutatud hostade kolmese pundiga.
Sinna naabrusse jääb aga see nn "ootepeenar", mis vahelduva eduga on oodanud oma saatust küll ühes, küll teises suunas. OK, kui ei tule niidetav ala, siis saavad sinna oma koha minu suured lemmikud hostad. Mulle tohutult meeldivad nende massiivsed puhmad! Katavad kenasti ja kasvavad ka kiiresti.
Kasvuhoone kõnnitee vasakusse veerde said Kadaka valgekirjud hostad - mulle meeldib, kui palju ühesuguseid taimi moodustavad ilusa värvilaigu. Töötoa otsas on vaheldumisi Kadakalt saadud tumedate kitsaste lehtedega hostad ja meie oma sort, mida sai päästetud raisku läinud alalt ja pojengide alt. Ja neid hostasid on veel seal pojengide all...
Tänane töö sai siis selline.



Kolmapäev, 4. juuli 2012

Uus istutusala vol 3

Peremehel puhkuse viimane nädal ja neiu Mulgimaalt külas - oleme palju ringi sõitnud ja tööd on lohakile jäänud. Eile siis tegime pooliku töö lõpuni... Peaaegu lõpuni, sest täna saime Köögikatalt veel hea posu väikeseõielise elulõnga tittesid, mis leidsid uue kodu küüni seina veeres.



Homme pikemaid sõite plaanis ei ole. Algab uus kaevamise ralli. Tänu Kadaka lahkusele on meil nüüd terve hulk uusi taimekesi. Suurem jagu nendest hostad.
No ei ole inimesel seda mõistust peas - pidasin ju ometi plaani, et kasvuhoone taga varjulises aianurgas likvideerin istutusala ära ja maa jääb niidetavaks. Nüüd aga vaja sinna hostade väli tekitada...

Üleüldse neid taimealasid ette valmistades saab pidevalt ennast siunatud, et ei oska inimene soliidselt käituda ja olemasolevaga rahul olla. Et oleks juba aeg suve nautida selle asemel, et igal õhtul valutavate lihaste ja liigestega tuppa roomata. No OK, ma teen selle hostade ala veel ära ja siis hakkan nautima. Kuigi.... maja sein on ka teisel maja poolel juba värvitud ja hommikupäikeses on õunaaed nii ilus... ja maja seina ääres on üks sobilik koht varjutaimedele..... ja üle-põllu-vanatädi käis meil valge pojengi oksakesega, et kas ma ei tahaks sellist. Nüüd vaja täpsustama minna, kas memm mõtles tervet põõsast või soostub ta andma ühe jupikese suurest põõsast. Sellest teadmisest sõltub, kuhu see pojeng sättida.....Noh ja  keegi pidi ju maa sonkimise lõpetama ja aeda nautima hakkama?.... 

Neljapäev, 28. juuni 2012

Uus istutusala vol2

Uskumatu küll, aga täna edenes kaevamine vaata et paremini kui eile. Aga noh, ikkagi pole isegi mitte pool sellest alast veel läbi kaevatud. Ja kivide alused on tegemata, kuna peremehel ei ole hetkel maa sonkimisega aega tegeleda.


Kolmapäev, 27. juuni 2012

Uus istutusala vol1

Kõigepealt eilsest: Saime maja tagakülje voodrilaua löömisega sinnamaale, et tehtud on ka tuulekastid. Nüüd tuleb maja otsasein värvida, liistud paigaldada, siis saab tellingud teisaldada ja tagakülje vintskapi ka korda teha.

Maja otsaseinas on pojengide ala. Nad said ümber istutades ikka väiksemaks ka jagatud ja et must maa liiga suur ei oleks, istutasime pojengide ette rea hostasid. Nüüd on hostad pojengide all ja vaid mõni üksik leheke piilub välja, nagu hiir mütsi alt.
Need pojengid on ühed hullud kohvijoodikud! Kohvipaks saab elutoa aknast neile kaela visatud ja kuna kogu istutusalale ei ulata viskama, siis on need kaks-kolm puhmast, mis rohkem kohvi saavad, kohe eriti palju teistest suuremad.

Nüüd tänasest päevast.
Suurest rõõmust, et maja tagasein uue näo sai, pesin hommikul selle külje aknad puhtaks :)
Kui nipet-näpet igapäevased toimetused tehtud said, asusime kive otsima. Suuremad nendest said juba alale veetud ka. Käisime ka Raudismäe kivihunnikut takseerimas. Seal on mõned ilusad, millele ramm peale hakkab. Aga kuna seal on haljasmassi varumine veel pooleli, siis täna me sealt kive ei toonud. Jääb mõneks teiseks korraks.

Ja siis asus igaüks oma tööde kallale. Kes pintseldas voodrilaudu puidukaitsevahendiga, kes lõhkusid puid, ja... kes hakkas kaevama.
Poiss takseeris seda asja ja leidis, et madalate okaspuuvormide ala on väga ilus (kogu aeg roheline ja hooldusvaba. Lilledest on tal suht suva (peab kogu aeg rohima).

Ja nagu ikka, hindasin ennast kõvasti üle. Õhtuks sai tehtud just nii palju. Või õigem oleks öelda - nii vähe. Aga põõsad on tõesti palju ilusamad, kui nad on oma rohelise rüü muru roheliselt taustalt välja saanud.



Kui homme jalad kannavad ja lausa hullult ei saja, saab jätkatud.
Ja Rohelisse Kaubamajja on vaja minna igihaljaid põõsaid varuma.

Esmaspäev, 25. juuni 2012

Hull plaan

ehk häda mõistuse pärast või pigem selle puudumise pärast.

Asi selles, et nagu varem sai mainitud, on üks suur (minu jaoks suur) istutusala pehmelt öeldes .....
Eile vaatasime seda kriitilise pilguga ja ma söandasin välja käia mõtte, et mis oleks, kui tõstaks taimed ära kuskile majale lähemale. Niiöelda päästeaktsiooni korras või nii. Kui aga peremees lisas, et viime kivid ka ära, need, millele ramm peale hakkab, siis... Ohhoo! Mõte hakkas hoopis teist rada käima. Ja kui mõte tekib, tuleb see kohe teoks teha, muidu jääbki kuskile mälu perifeeriaaladele tiksuma.

Vot on üks koht, mida on suht tülikas traktoriga niita ja ma pean alati neid põõsaste ümbrusi kitkuma, sest trimmerit ma päris õue peale lasta ei tahaks.

Täna tõmbasin sellele probleemsele alale kastmisvoolikuga orienteeruvad piirjooned. Nüüd on veidi koondatum see idee genereerimise areaal.

Koht iseenesest on hea - küün varjab külmi kirdetuuli, päeval on sellel alal alati päikeseline, majale lähedal, hea vaadata alumise korruse akendest.
Pilt esialgsest alast on siin.

Laupäev, 23. juuni 2012

Jaanilaupäev

Oh sa sinine sitikas, küll ikka sajab! Harva seda küll juhtub, aga no tänase prognoosiga pani ilmajaam küll kümnesse.
Õues suurt midagi teha ei saa, kui just kuuris puude ladumine õuetööde kirja ei lähe.
Käisime linnas, käisime Kiilis, ühesõnaga - põletasime kütust. See on aga ilmselge igavuse tundemärk. Aga me veel hakkame tööle! Esmaspäevast algab peremehel ka puhkus. Napp kaks nädalat, aga õnn, et suisel ajal niigi natukest antakse.

Eilne päev oli aga see-eest väga töine. Jäin endaga suisa rahule! Kuigi peremees oli tööl ja kamraadi seetõttu polnud, seadsin endale tärmini - jaaniks peavad tehtud olema need ja need ja....need tööd ka. Ja nii ma siis müttasin.
Kivikõrbe roosipeenras kolletunud piimalille lehed kitkutud, muld kobestatud, roosid kastetud. (See oli juba ilmselge enne, et läheb sajule).
Pumbamaja kiviktaimla üle vaadatud ja üksikud umbrohulibled välja kaksatud.
Pikk peenar rohitud-kobestatud-korrastatud.
Kuurirõdu püsikupeenar rohitud.(Võttis ilmatu aja - et susi teda sööks!)
Ja kõikse suurem töö: väikese kartulimaa kõplamine. See on see ala, mis mullu oli täiesti harimata ja seal ilutsesid piimohakad, muidu ohakad ja maltsad. Tänavu, kuna kasvumaja kokku kukkus, tuli selle õudukaga midagi ette võtta - see ala ju nüüd silma all...
Panimegi siis kartuli maha, et maa  siis pehmem ja kõblas hakkab peale.
Noh, eks ma olin nii umbes-täpselt pool sellest põllust juba varem ära kõblanud, aga see teine poole osutus kuidagi väga suureks pooleks ja nii ta jäi... Eile siis seadsin end fakti ette, et enne ma tuppa ei lähe, kui põld korras. (Lootsin kella üheksasteks uudisteks valmis saada, aga kus sa...). Noh ja siis läksin nii hoogu, et kõplasin selle esimese, varem kõblatud osa ka veel üle - noh nii profülaktika mõttes või siis ohakatele hoiatuse mõttes - vahet pole. Töö sai valmis, aga kael oli nii kange, et pea otseks käänamine oli omaette ettevõtmine - nuta või naera...

Kuskilt aiablogist või FB-st vaatasin pilti ja lugesin, et taim pildil on varjukivirik ja et tema pidi olema säänne taimeke, kes eriti rikkalikult õitseb just varjulisemas peenras.
Noh, mul see taimeke aastaid olnud lipumasti ringpeenras. See meil aga üleüldse kõikse päikeselisem paik kogu majaümbruses. Kivirik on seal juba aastaid kasvanud, tahaks teist nüüd veidi noorendada. Millisele istutusalale ta aga maha kükitada, nüüd ei teagi - kas varjulisemasse paika või päikeselisemasse paika. Pilt sellest kivirikust on siin. Mu meelest õitseb ta küll rikkalikult.

Poiss uuris internetist jaanipäeva kohta, et seda siis ühele oma väljamaisele sõbrale selgitada. Nii selguski, et üks jaanitule tegemise põhjuseid on vaimude peletamine (nende kurjemate ja õelamate isendite). Ei ole siin nüüd miskit - sadagu aga edasi, varsti läheme vaime peletama ja ühtlasi liha küpsetama (Two in one, nagu öeldakse.)

Hääd jaani kõigile!
Pärast jaani tuleb tõeline suvi!

Neljapäev, 21. juuni 2012

Enne ja pärast

Astilbed on mullu suvel hästi edenenud. Mulle nad väga meeldivad ja neid tahaks ikka rohkem... See aga eeldab peenra pikendamist.
Noh ja eks murutraktoristid on näidanud ka ette selle joone, kus ei peaks rohumaad (muru) olema - nad lihtsalt ei võta traktoriga neid nurki välja. (Need pikad võilillevarred astilbepeenra otsas.) Kaks "enne" pilti on tehtud 20. juuni pärastlõunal.


Täna hommikul pärast mõningast küttepuude riita ladumist hakkasin seda peenart pikendama. Alguses oli plaan teha peenar kuni terrassi otsani veranda ukse ees. Aga tüüpiline - ikka sai teist pikemaks venitatud. Seekord siis maja otsani.
Ma veel kaalun seda asja, kas mitte võtta see majapoolne rohumaa "kurv" laugemaks (peenar laiemaks) või jätta nii, nagu hetkel on. Näis... 

Selle nurga all ei paista see "kurv" enam teps mitte nii häirivalt sügavana. Tont sest aru saab... 

Noh ja muidugi pole sinna peenrasse hetkel midagi panna - jääb niiöelda ooterežiimile.

Teisipäev, 19. juuni 2012

Udutab...

Uduvihmane ja suht jahe on see tänane ilm. Just paras tubaste asjadega tegelemiseks. Õues oleks ju ka tööd, nii et tapab, aga loll, kes viilimiseks põhjust ei leia. Ikka nii, et maa külmunud ja kärss kärnas.
Aga eile oli väga hea päev! Saime hakkama suure töövõiduga  - küttepuud on saetud. Teine hea ja pingest vabastav on gümnaaiusmi lõpueksamite tulemuste saabumine. Nüüd on selle asjaga siis ka ühel pool!

Kollased võhumõõgad jalgupidi jõe kaldamudas. Pilt on tehtud suure suumiga, ilmselt seepärast veidi udusevõitu.

Kivikangru kõrval õitseb lodjapuu. Mullu oli ta väga rääbakas - mingid suure isuga siplased mugisid teist kahe suupoolega. Tänavu on seis märksa parem. 

Fragment Imepeenrast. See peenar on meil peamiselt suve teises pooles värviküllane. Praegu on õitsemas vaid iirised. Peagi alustavad tõnnikesed ja mõni nõgeseõis on ka juba avanenud.

Roosa õievaht pumbamaja kiviktaimlas. Mulle see pilt meeldib!

Tumeroosad õiemütsakad hakkavad Pikas peenras väge koguma.