Sügis on uskumatult pikkade sammudega kohale jõudnud ja imelikuna tundub, et veel kuu aega tagasi oli august. Tundub, et miskit on nagu vahele jäänud. Muudkui sajab ja sajab. Pühapäeval oli lõpuks suurte padusadude vahel üks vähe ärksam hetk ja nii saigi fotokaga õue lipatud. Päris õitetu see õu veel ei ole.
Heleenium on sel aastal kuidagi meeletult kõrge. Ja õisi on palju.
Uuele istutusalale maha kükitatud kõrged kukeharjad on kaunid oma tumeroosade mütsakatega.
Roosid said vist eelmisel nädalal multšitud. Õitseb hetkel heleroosa pinnakatja. Nime ei mäleta ja lipiku on tiivulised varganäod pihta pannud.
Rudbeckia fulgida) särav päevakübar (Aitäh Tsiilile nime eest!) on sel aastal väga hästi kosunud ja on meeletult õierikas.
Jõe kaldal on sahhalini kirburohi (nüüd olen lugenud, et sahhalini konnatatar) end õitsema sättimas.
Imepeenras on valgete õitega ilutsemas vist sügisaster? Igatahes järgmisel aastal tahan seda taime veelgi rohkem pügada (enne jaani muidugi). Mulle meeldiks, kui ta oleks veelgi madalam.
Kevadel kingiti koolile potiroos. Püüdsin teda aknalaual elus hoida, aga lõpuks tuli taime elu päästmiseks ta ikkagi peenrasse sokutada. Tänuks selle eest on ta jõudsalt kasvanud ja õitseb juba pikemat aega.
Vahtrad on kirjud ja muru on paksult lehti täis. Kased (meil sookased) on juba raagus. Toomingatest rääkimata. Haneparved lendavad taevas. On sügis.
6 kommentaari:
Päevakübar peaks olema (Rudbeckia fulgida) särav päevakübar. Tänuväärne tegelane :)
Ahh et sügisastrit madalamaks pügada? Väga hea idee! Muidu, jah, kukub teine pikali sügisel
Meil on veel kõik lehed puus ja enamasti on nad ka veel rohelised, vaid vahtrad, kikkapuud ja kukerpuud on alustanud oma värvimängudega. Vihmaga on meil nii, et enamasti laseb ta pea terve päeva aias olla ja sajab kas hilisõhtul või öösel, vaid just see pühapäev, kui Sina said pildistada, sadas meil päev läbi:)
Need haned on ilmselt kuskil põhjast ülelendajad, mulle tundub, et meie omad on paigas. Laupäeval nägime põldudel luiki.
Hmm, neid astreid peaks mina ka pügama. Kui kõrgelt pügad?
Mul on sügisastritega see jahukaste-häda ka veel. Olen neid kevadest saati ikka aeg-ajalt tuhaga kostitanud, aga suurt kasu ei ole. :(
Sügisastrite puhul võtan ette iga varre ja näpistan kõigi võrsete tipud maha. Tuleval aastal proovin näpistada nii madalalt, et alles jääks vaid üks leht. Lehekaenlast hakkab kohe uuesti harunema. Meie külas üks tädi on aastakümneid kasvatanud kingalillehekki. Temalt ma taimede kärpimise julguse singi. Mul on kingalilled kõrged, temal a 60 cm ja väga hästi võrsunud hekitaimed. Kusjuures õitsevad, sindrid ka veel.
Eelmisel aastal ma pügasin nii astreid kui krüsanteeme. Latvasid niipalju kui pealt võttes pihu sisse jäi. Madalal astril näpistasin ladvad vist isegi kaks korda. Neid olen ka varem püganud. Saavad küll kompaktsemad, kuid õitsemine hilineb mõnevõrra. Jahukaste vastu pügamine ei aita ja astritel ei aidanud tuharaputamine ka. See hakkas ründama kevadest peale, polnudki võimalik midagi kujundada. Krüsanteemidest osad istutasin täiesti uuesti, sellega koos sai nii juuri kui ülemist osa tagasi lõigatud. Ülejäänud jäid nagu olid. Valgemas aias ja varasema kevade piirkonnas võib ehk julgemalt tegutseda. Mul näiteks tavaline valge lursslill on veel täiesti kõvasti nupus oma varjulises asukohas. Mitte et ma teda püganud oleks..
Postita kommentaar