Teisipäev, 18. aprill 2017

Kui nõrkustele järgi antakse...

Sai ükspäev Hansaplantis kiibitsemas käidud. Noh, tegelikult oli vaja korralikke oksakääre. Need me ka leidsime. Muuhulgas vaatasin silmanurgast hostade riiulit. Ainult silmanurgast ja võimalikult ükskõikse näoga. Ma usun, et kaasa jäi minu kindlameelsusega rahule.

Täna oli asja Kiili toidupoodi, sest arvatavasti saab kaasa täna pärastlõunal juba haiglast välja. Kaua see veresoonte sondeerimine neil seal ikka aega võtab.

Nii. Kui juba Kiilis sai oldud, siis kaugel see Hasnaplantki enam on. Tee peal mõtlesin, et lähen ju tegelikult ainult köögiviljaseemneid ostma ning toalilled tahavad ümberistutamist - neile siis ka mulda tarvis.

Seemned seemneteks, aga kui ikka hostariiulis on silt, mis väidab, et ostes neli, maksad kolme eest, siis....  Inimene on nõrk. Isegi hinnatundlik eelarve ei suuda nõrka inimest taimepoes korrale kutsuda.

Ära ma nad ostsin. Oi juudas, kus olid hinnad! Üks, mida tegelikult oleksin tahtnud, oli sellise hinnaga, et kolm korda vaatasin ja ikka ei uskunud oma silmi. Küsisin rohelises fliisis neiu käest üle... Ostmata see jäigi...





"Sugar Daddy" ja " Rainbow´s End" tunduvad taimede moodi olema. Aga need teised kaks on küll enam kui kahtlased. Ühel olid kotis mingid nr 10 niidi jämedused juurejupid, teises kotis ei suutnud ma midagi tuvastada. Ju see juurestik seal oli eriti elitaarne, selline ämblikuniidi sarnane. Igal juhul kirjutasin nimed papitükile, sest päris silti ei kipu nii kahtlaste puhul raiskama. Eks saan näha, mis sealt välja tuleb.

Vanaema tuppa ostsin  kollaseõielise hibiski. Ka jäi eelmisest "luureretkest" silma.