Sulatab!

Tänane päikeseline ja soe päev sunnib juba kahtlema, kas see oli ikka tõesti eile, kui sadas ja tuiskas nii et maal ja taeval polnud vahet. Kui poleks liigaasta, siis täna rõõmustaksime juba esimese kevadkuu päeva üle. Aga näe, talvekuu viimane päev ju ka vägagi kevade nägu! Eilne tuisk voolis õuele uhke kaarja lumevaalu.

Paks-paks lumi ei lase jõele lähemale minna, aga näha on ju ikka, et vesi hakkab juba jää alt välja murdma.

Üks aia etapp sai läbi

24. ja 25. veebruaril oli ilm sula. Ja nagu karta oli, nii ka juhtus - meie vana ja päevinäinud kasvuhoone vajus kokku... Kurb! Ei oskagi nagu seisukohta võtta, kus ja kuidas siis tänavu tomateid, paprikaid ja kurke kasvatada tuleb. Kurkidega on muidugi kõige vähem muret - need võivad vabalt ka avamaal kasvada. Tomatiseemned tuleb valida kõige lühemakasvuliste hulgast ja loota, et tuleb sama soe ja soodne suvi, nagu eelmisel aastal. Kas aga paprika meie oludes kasvab avamaal? Tõenäoliselt ei tule uus kasvuhoone enam nii suur. Töömehele on vaja korralikku töötuba. Kasvuhoonele on aga tugev vundament ehitatud ja nüüd ongi võimalus töötoa peale mõtlema hakata... Öeldakse, et pole halba ilma heata. Olen aastaid mõelnud, et vot nüüd lõpetan suvikute ettekasvatamise ja lähen puhtalt üle püsikutele. Eks nüüd ongi siis seis selline, et ega suvikute ettekasvatamiseks kohta polegi... Tänane ilm: üle mitme päeva jälle miinuskraadides (-4 kraadi). Pärastlõunasel ajal läks selgeks. Aga taevas on juba kevade nägu - pilved on talvega võrreldes hoopis teistmoodi.

Ilus oled, Eestimaa!

24. veebruar

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva kõigile!

Isegi Google on end meie rahvusvärvidega ehtinud.

Ilm on sombune, kuid õhus on kevade hõngu.Temperatuur on nii ööl kui päeval kenasti plusspoolel. Eile jäin lumesupi sisse autoga kinni - ei edasi, ei tagasi - aina sügavamale sulasse lumeputru auto vajus. Aga sellegipoolest vahva! Sellist asja saab juhtuda vaid ülivarakevadisel ajal. Ja küll tihased laulsid! See oli suisa võimas koorilaul! Aitasime pisikestel sulepallidel raske talve üle elada ja nüüd neil ju süda rõõmu täis, et pesitsusaeg peagi kätte jõuab. Paprikaseemned on idanenud, petuunia ei tee veel teist nägugi... Ja nüüd tööle - kolm vaba päeva on nii tiheda planeeringu-broneeringuga, et selline asi võtab suisa võhmale :)

Aia-aasta hakatus

Pole see va talv kunagi taevasse jäänud ja ega´s kevad pole ka mingi papist poiss - küll ta tuleb. Ja et see tulemine ka manuaalselt hoomatav oleks, sai paari eriti pika vinnaga taime seemned täna pottidesse külitud.

Lillemajandusest oli esimeseks pääsukeseks petuunia ja aiaviljadest paprika. (Paprika "Trapez". Varajane sort. Taim talub madalamaid temperatuure ja sobib kütteta kasvuhoonesse. Viljad suured, kuubikujulised (?), punast värvi, viljaliha paksus 8-10cm.)

Väheke näputööd

Kuigi ega suurt miskit ei tee küll, aga vahetevahel mõni väike asjake ikka näppude vahelt pudeneb...

Ilma osas on märke peatselt saabuvast kevadest. Jõe jääle on tekkinud "kahtlased" laigud, mis ei ärata jääl jalutajates just erilist usaldust.Eile oli ka kuulda, kuidas rasvatihased uue kevade moesuundade üle aru pidasid ja arvasid, et ju üks vana hea sitsikleit ikka endiselt kevadele kohane hilbuke on.Ja ka varesed on aktiivsed ning lendavad-kraaksuvad usinasti. Temperatuur -2 kraadi. Tuiskab.

Rammus härmatis

Ikka endiselt on külm, kuid õhus on märksa rohkem niiskust - õhtuti autoga sõites oled ühtäkki keset piimjat läbipaistmatut udulaama, mis mõnekümne meetri pärast olematusse kaob... Läbi sellise udu sõites meenub päästjate töövaldkonda kuuluv väljend - suitsu sukeldumine. Ja lõpuks mõned kiired hommikused pildiklõpsud lähiümbrusest:

Väga-väga külm!

No seda pakast on juba liiast! Täna hommikul oli meitel -34,4 kraadi! Käisin korra õues. Linnukesed ootasid toitu - külm oli nii terav ja valus, et kole kohe! Ja homme-ülehomme jätkub samal lainel - 31 kraadi. Alles kolmapäevaks prognoositakse -22. See tundub nüüd juba peaaegu sulana :S Ja kui veel mõned päevad tagasi oli kütmisest ka kasu, siis nüüdseks on külm hakanud seinte sisse pugema ja soojaks ei saa enam mingil moel. Lisandunud on ka mure võimaliku ülekütmise pärast.

Endiselt väga külm!

Minusuguse soojalembese inimese jaoks on talv kui niisugune üleüldse üks ütlemata ebamugav aastaaeg, aga praegu on juba liig mis liig. Kui temperatuur püsib -30-st kõrgemal, võib läbi häda veel kuidagi taluda, aga kolmekümne piir on juba liiast. Toast välja tuleb oma nina pista vaid lindudele toidu viimiseks ja kui mehi pole, siis ka puude toomiseks. Kuidas täna auto ennast tunneb, pole vist mõtet vaatama-katsetama minnagi. Lisaks kadus hommikul ka elektrisüsteemist üks faas. Riketesse sai helistatud. Öeldi, et kui aega saavad, siis vaatavad...Homseks lubatakse seda kurjakuulutavat -37 kraadi.

Külmaindeksi tabel

Kummaline ilm

Kole-kole külm on! Ka päeva eeldatavalt kõige soojemal ajahetkel temperatuur - 24,8-st kõrgemale ei kerkinud. Kui uskuda EMHI kodulehel olevat infot, siis pühapäevaks prognoositakse koguni -35 kraadi. Vanasti oli ikka nii, et krõbedate külmakraadidega kaasnes säravsinine taevas ja päikesepaiste, kuid nüüdsel ajal on uuemad suunad. Külm on, aga pilve kisub ja mingeid imepeenikesi lumehelbeid sajab ka. Kella poole kolme ajal oli päike mingi pilvehaga taha peitunud.

Punnpaabud nägin ometi ära!

Meie kandis kipub igal talvel olema nii, et punnpaabud ilmuvad alles talve lõpu poole. Oh, oleks see tänavu ka niimoodi! Noh, et punnpaabud tähendavad talve otsa. Temperatuurid räägivad küll sootuks teist juttu. Ja kõige tipuks pidavat kogu veebruar tänavu tavapärasest tunduvalt krõbedama külmaga tulema. Kui vaid veevärk ära ei külmuks!

Oi, külm on!

Krõbedaid külmakraade on olnud juba nii palju, et meie jõel on jälle tugev jääkaas peal.

Huvitavad jäärosetid.

Keerasime jõelt harukraavile. Seal on teistsugused jäärosetid. Sellised massiivsemad.

Kalda all on ilves saaki passinud.

Vahepeal on üle harukraavi ehitatud tugev sild.