reede, 19. aprill 2013

Kevadine suurvesi

Töönädal sai läbi ja nii oli aega ka kevadet otsima minna. Ringkäik algas tavapärasest kohast "kodujõe" tammi kohal. Vee kogus ja voolukiirus viitab Nõiakaevu võimalikule keemisele.
 Jõgi on lai ja kole porikarva veega.
 Jõe kaldalt oma tavapärasest kohast leidsin ka esimesed paiselehed. Neid on seal veel väga vähe, aga olemas siiski.
 Potsu väljendas oma joovastust õueseltsilise leidmise üle suure jooksmise ja hüplemisega. No keda selline trall jooma ei ajaks? Potsu veepiiril janu kustutamas.
 Jõgi voolamas tammi poole - ta on tõesti lai!
 Ega`s ainult Sindi kandis kodud üleujutuse meelevalda jäänud - pildil on vesi muti kodutunneli veega täitnud.
 Võtsime suuna Pirita jõe poole. Pildil on ühe kodu õu. Vesi ulatub maja vundamendini. Maja asub Pirita jõe ürgorus.
 See ei ole jõgi. See on võssa kasvanud heinamaa Pirita jõe lammil.
 Vaade sillalt Otiveski tammi suunas. Tamm ise on kuskil vetesügavuses.Jõgi on normaalsest laiusesest kordades laiem.
 Vaade sillalt teisele poole, Vaida-Tallinna suunda.
 Mäletan, et kuskil 20 aasta eest tehti sellelt lammiheinamaalt veel heina.  Nüüd on see heinamaa kõrgesse võssa kasvanud. Pildil see võsa nii hullult kõrgena ei näigi.
 Tagasiteel kodu poole sai pilt tehtud peaaegu teeni kõrgunud veetasemest Pirita jões.
 Kui juba ratastel olime, siis sõitsime ka Nõiakaevu juurest läbi. Millegipärast ei lase peremees autosid parklasse, kuigi see oli päris tahe juba. Autod ummistasid teeääri mõlemal sõidusuunal.
Torm tõusis neljapäeva õhtul. Kui täna koju jõudsin, selgus, et elektrit pole. Pole teist juba hommikust saadik. Lubatud voolu taastumise tärmin ületati tubli nelja tunniga. Lõpuks saime tavapärase elurütmi tagasi - kole, kuidas tänapäeva inimene sõltub elektrist.
Loodetavasti on nädalavahetusel ilusad ilmad ja saan lõpuks reha kätte võtta ja õue kasima hakata.

pühapäev, 14. aprill 2013

Ettevalmistused aia-aastaks

Kuigi kevad tuleb tänavu väga teosammuga, tahaks külvide osas ikka kalendri järgi käia. Noh, et äkki see kevad tuleb lõpuks "suure pauguga" ja on üle öö kohal.
Kuna toas on aknalaudade arv piiratud, siis kummitab ruumipuudus koledal kombel.
Täna pikeerisin porrud ruumi kokkuhoiu mõttes kilerulli. Pole kunagi varem porrut kasvatanud, aga katsetada tahaks. Üleüldse tuleb palju igasugust rohelist maha külida, kuna peremehe tervise tõttu tuleb toitumises tugevasti korrektuure teha ja suures osas jänese menüüle üle minna. 
 Plaan oli selline, et ei mingeid lilleseemneid peale petuuniate, aga.... No ma ei tea, aga kuidagi need seemned ostukorvi hüppavad. Ma ei jõua ju ka iga sekund valvel olla!

Petuuniate idanevus on sel korral selline ülimalt ebaühtlane. Need tuleks ka kuskile pikeerida, aga õnneks sai täna porrudega seoses muld otsa. Lükkub järgmisesse nädalasse.

Petersell pidi kirjade kohaselt olema selline, kus lisaks lehtedele on all ka suur juur, mida hea toidu sisse sokutada.

Üks uus seemnepakk oli salat basiilik. Väga võõras ja veidike nagu kummaline lõhn sel taimel. Panin prooviks tsipakene hiinakapsa-apelsini salatisse. Söödi küll ja salati maitse oli vahva!

Tomateid on sel kevadel kahte sorti. On kõrgekasvulised varase saagiga ja madalamad varase saagiga sordid.
Eelmisel aastal olid tomatid avamaal -kokku kukkunud klaaskasvuhoone peenardes. Suvi oli selline, nagu ta just oli - saaki suurt ei saanud. Tänavu peremehe tervise ja ka majanduslikel põhjustel klaasmaja taastamine menetlusse ei lähe. Olemas on kilemaja, mis lume sulamise ja maa tahenemise järel püsti tuleb panna. Parem miski, kui mitte miski.

Peremees on jälle haiglas uuringutel. Ei tea, kas 10 aasta taguse ajaga võrreldes on meditsiin nii palju arenenud või on asi selles, et teisel korral võetaksegi patsient suurema uurimise alla... ei tea. Ilmselt tehakse seekord sondeerimine ära. 

esmaspäev, 1. aprill 2013

Mustad sõrmikud

FB-s Kirikindakese grupiga liitudes olid mul käsil muud kudumised - terve ports randmesoojendajaid. Tükil ajal ei saanud kirikinnaste lainele. Küll polnud ideed, küll polnud lõnga (loe: kärss kärnas ja maa külmunud).
Kuna kevad on tänavu kohutavalt hiline, ei olnud aias veel mingit mõtestatud tegevust leida ja nii saigi vardaid veeretatud.

Seekord sõrmikute seeria kõige tumedam paar.

 Linnukesed leidsin kindamustrite mapist. Need siis ühelt NN mustrilehelt välja lõigatud.

Õuepilt ka. Ilm on nii vastikult kõle ja tuuline, et Potsu otsustas seekord meie fotosessiooni terrassi ukseaknast vaadata.

Kümme paari on kootud. Igaks juhuks lükkasin lõngakerade korvi tugitooli taha peitu, aga mine sa hullu tea - kui nüüd fotot keskendunult vaadata, siis jääb silma heledate kinnaste karjuv ülekaal. Mis tegelikkuses tähendab, et.... Aga ei mingit lõnga ostmist enam! Loodetavasti jääb nüüd ehk ka kinnaste kudumisse vähemasti pisikenegi vahe ....

Aga....... Ma pole juba praegu päris 100% kindel, et pärast homsete tundide ettevalmistusi õhtul taas vardaid kätte ei võta...Never say never!