Laupäev, 30. oktoober 2010

Küüslaugudraama

Taustaks: Meie projektikoosoleku päevad olid väga tihedalt sisustatud. Võõral maal viibides tahaks aga midagi kaasa ka osta. Kahjuks on Kreekas komme, et poed on avatud 9.00-14.00 ning siis 17.00 - 21.00. Osadel päevadel poode õhtul enam lahti ei tehtagi. 28. 10. oli lisaks ka püha ning mitte ainukesti poekest me avatuna ei leidnud. Nii saimegi oma väikesed sisseostud teha peamiselt terminaalides.
Budapesti terminaalis ostsid mitmed meist pisikese purgikese küüslauku marinaadis. Purgike pakiti mingi plastmassist võrgukese sisse. Minu ees seisnud inimene küsis müüjalt: "Is it OK?" ja müüja vastas, et on küll OK. Sama tehti ka meie inimeste purgikestega. Küsiti pardakaarti ning kõik oli justkui korras.
Jõudsime Helsingisse. Olime justkui transfer-reisijad, kuid ikkagi saadeti turvakontrollist läbi - ikka nii, et läptop kotist välja, kaas lahti, kingad ka jalast ning "piiksumasinast" läbi. Ja siis algas meie draama....
Ühe poisi kotist leiti see küüslaugupurk. Uuriti seda siis ikka üht- ja siis teistpidi. Selgitasime, et ostsime selle Budapesti terminaalist. Midagi ei aidanud. Taheti ära visata. Me siis mangusime, et pliiiiiiz, see on kingitus emale. Poisile juhtus lahke turvaonu - see läks ja valas marinaadi purgist välja (Oh seda lennuohutuse süsteemi!) ning poiss sai oma purgi tagasi. Aga teistel nii hästi ei läinud. Kaks ülejäänud onu olid väga järeleandmatud ning kahel meie inimesel läksid küüslaugupurgid prügikasti. Lisaks juhtus neil olema ka samas mõõdus purgike mingi paprikamoosiga (mis isegi polnud see paha "liquid".)
Olime väga nördinud ning sisisesime päris tõsiselt.
Bussiga lennuki peale sõites otsustasime, et nüüd hakkame 29. oktoobril tähistama küüslaugu mälestuspäeva. Selle purgi, mis meile alles jäeti, seadsime ikooni staatusesse. Lõpuks naersime nii, et pisarad silmis.
Ega asi sellega piirdunud. Trapi juures sabas seistes rääkisid ühed, et peaks kasutama viimast võimalust ning vaataks järgi, kuidas näeb välja lennuki tualettruum. Samal ajal teised jälle kartsid, et äkki on meie pagas vahepeal Euroopa lennuliinide võrgus ära kadunud.
Nii sattuski kokku järgmine dialoog:
X: "Võib-olla ma ei jõuagi selle ajaga seal ära käia?" (Lend lühike ja äkki ei lastagi tualetti)
Y: "Oh, pole viga, küll nad saadavad selle sulle paari päeva jooksul koju". (Kadunud pagas tuuakse lõpuks koju kätte. Kui ikka üles leitakse.)
Situatsiooni arvestades kõlas see nii, et kui lühikese lennu ajal tualetti ei jõuagi, siis pole hullu, see tualett saadetakse paari päeva jookul koju kätte. Meie jälle naerust kõveras. Lõpuks otsustasime, et kuss! - see asi hästi ei lõpe - me pole veel Tallinnas.

Aga see Tallinna ja Helsingi vahet lendamine on naljakas küll - vaevalt jõuab lennuk õhku tõusta ja end horisontaalasendisse sättida, kui juba tuleb alustada laskumisega.

Lugedes Postimeest, saan nüüd aru küll, miks mei küüslaugud konfiskeeriti. LINK.

Pühapäev, 17. oktoober 2010

Oh seda ilmakest!

Küll tänavu jäi sügis lühikeseks! Tali kipub juba oktoobri keskel näitama, mida kõike ta oskab.
Lumekirmetis on maas...
Ja nagu sellest lumest veel vähe oleks, on külmakraadid ka jõe peal toimetanud. Õhuke jääkirme, aga asjaks ju seegi...
Tali tuleb! Kus on suusad? Kus on uisud?

Reaalne elurütm on näidanud, et me peaksime oma aiatööd sügisel varakult ära lõpetama. Pole ju selle aiailu imetlejaid, kui hommikul hämaras lähed ja õhtul hämaras tuled. Praegu on tunne, et juurin pikast peenrast välja selle kõrge sügisastra - oktoober on tublisti oma teises pooles, aga õitsema ei kavatse see taim mitte hakata. Ainult lamandunud varred turritavad laiali üle muru ja kõnnitee.
Korrastasin veel veidi peenraid, kuid kaua vastu ei pidanud - sõrmed sinakaspunased ja kanged - tee siis tööd või miskit. No ei saa mina aru nendest kinnastest, kus sõrmeotsad kudumata - minul on just sellised mardisandi küüned, mis koledasti külmetavad ja suisa ära kukkuda ähvardavad, kui sooja ei saa :) Prrrr! Kus on puud - kähku kütma!

Reede, 15. oktoober 2010

Oh sa juttas - lund sajab!

Hommikul oli meite kandis ilm selline torssis moega - tuul puhkis ja pahises ümber maja ning loopis asju, millest jõud üle käis. (Nagu õhtul selgus, oli ta isegi ühe laua küüni seinast lahti kangutanud ning kahjurõõmsalt huilates parkla servale sättinud).

Tööle sõites muutus loodus aina talvisemaks ning alates Alansist olid põllud ja majakatused juba valged. Töö juures aknast välja vaadates tuli tõdeda, et see paganama lumi ei kavatsenud ka päeva jooksul ära sulada.

Käisin linnas. Ühistranspordiga linna vahet seerimine pole küll suurem asi ajaviide - bussigraafik on muutunud ja ülimalt harva bussiliinide teenuse kasutajana polnud aimugi, millal linna või millal linnast koju pääsen. Ja oi, küll oli linnas külm!

Kodus selgus, et Tapa ja Kadrina vahel oli täna paks lumi maas ning rabamatk tuli olude sunnil asendada matkaga vähe kindlamal ja kõrgemal pinnasel. Aga vallavalitsuse ja volikogu saksad said end argimuredest tuulutada ning hea huumorisoonega matkajuhi lora kuulates oma igapäevased vallamured hetkeksi unustada.
Koju sõites olid ilmaolud olnud järgmised: kuni Jänedani - lumesadu, kuni Alavereni "kruubisadu", kuni Koseni lörtsisadu, edasi vihmasadu. Uhh! Küll on kole see hilissügisene aeg!

Vallaleht on sel kuul päris huvitav. Võib ju öelda, et leheruumi pole mõtet huumorile kulutada, aga samas on see üks mõnus lugemismaterjal. See pole ju ometi halb, kui inimesel lugedes suunurgad muigele kisuvad!
Kahju oli lugeda ikka ja jälle juttu valusal teema - haridusasutused vallas. Neid on ju vaja! Ja just nimelt kõiki nelja. See oleks ikka väga jõhker, kui üks või teine kaoks. Kõik, mida tehakse ja kasvõi tegevuses hoitakse laste pärast, on hästi tehtud ja hästi hoitud. Kui perel on raske, siis ju ei kärbita kulusid laste pealt. Kõike muud, aga mitte seda!

Neljapäev, 14. oktoober 2010

Kolletamispäev

Läbi aastate on kolletamispäev siin meite kandis olnud selleks tärminiks, millest alates võib öelda, et mets on raagus. Tänavu veel ei ole. Vähemalt haavad meie metsas on veel kollased. Uue pargi noored haavad on veidi teist tüüpi - nende lehed lähevad kiiresti pruuniks ning praeguseks ajahetkeks on puud täiesti raagus. Nädala alguse tormituuled rappisid meie suuri vahtrapuid üsna armutult ja nii on nemadki nüüd kurvalt lehetud.

Kuidagi järsku on ilm pimedaks ja hilissügiseselt süngeks muutunud. Praegu sajab midagi vihma ja lörtsi segu moodi ollust ning tuul mühiseb ümber maja üsna koleda vihinaga.

Kuid on olnud ka hullemaid kolletamispäevi. Aastaid tagasi oli tänase kuupäeva hommikutundidel paks lumi maas ning veel eelmisel päeval peenras säranud daaliate õied piilusid lumest välja üsna ehmunud ilmel.

Tänane tööpäev oli tavalistest päevadest veidi erinev- lapsed tegid selgeks, et täna kohe mitte ei sobi tavalist tõsist tööd teha. Noh, eks me siis võtsimegi natuke kergemalt - pidasime väikest viisi pidu, maiustasime ja arutasime muidu tähtsaid ilmaasju,
Väga vahvalt õnnestus ajaloos jumalate joonistamine. (Millegipärast tahtsid kõik tingimata Anubist joonistada). Eesti keeles lõpetasime piltjutustuse. Pidin vastama õpilaste üsna trotslikule küsimusele: "Miks üldse inimesed raamatuid lugema peavad?" Esimese üllatusega ei osanud selle peale nagu midagi öelda. Siis jutustasin lastele loo kilplastest, kes mäe nõlval metsa langetasid ning rasked palgid õlgadel mäest alla tassisid (lapsed kujutasid väga hästi ette, kui raske säärane töö võis olla). Siis aga keegi komistas ning õlalt maha kukkunud palk veeres mäest alla. Lapsed turtsatasid üsna põlastavalt, kui kuulsid, et kilplased nüüd suure hurraaga kõik mäe jalamile tassitud palgid taas mäkke vedisid ning siis mäest alla veeretasid. Minu jutustusele pani "punkti" pärast hetkelist vaikust lausutud otsus: "Lollakad!" Nüüd sain võimaluse lahti seletada võrdlus "nagu kilplane" ning ühtlasi teha laste jaoks väga ebahuvitav avaldus, mille kohaselt just raamatute lugemine rikastab inimeste sõnavara ning keelepruuki.
Inglise keel oli mõlemal klassil ainus "karm" tund, kus hinnaalandust ei olnud ning homme ootab neid ees test (koos kaasneva hoiatusega, et ei ole enam mõtet oma veerandihindega mängida - hinde parandamise aega ei pruugi eriti jääda). Loodetavasti on lapsed tublid veerandi lõpuni ning mingeid ootamatuid ekstsesse ette ei tule.

Kolmapäev, 13. oktoober 2010

Kirju soki muster

Soki muster /Halliste (14 silma vardale)
Seda võiks katsetada. Halliste mustrist saab küll X-muster sobilike värvitoonide puudumise tõttu.

Teisipäev, 12. oktoober 2010

Kõrgpeenrast

Artikkel pärineb ajakirjast Kodukiri

Kõrgpeenra ehitamise mõte tuleb tavaliselt siis, kui on vaja luua eritingimusi mõnele taimele – kuivalembestele alpitaimedele või ürtidele, hapulembestele kanarbikele ja rododele või rammusamat mulda vajavatele tarbetaimedele.
Samuti võimaldab kõrgpeenar vaadet huvitavamaks muuta: peenra tõstmisega saab ehitada aeda eri tasapindu, viia kokku eri kõrgusel olevaid pindu, kasutada taimestamiseks kaldpindu, muutes need astmelisteks terrassideks.

Kõrgpeenral plussid:

•Märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest.
•Kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi.
•Väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed.
•Kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada.
•Väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad.
•Eraldatud peenrasse saame luua taimedele kergemini sobivad tingimused.

Materjalid
•Looduskivid – maakivid, õhemad või paksemad paekivitükid.
•Puidust servad – puitprussid, paksemad lauad, puitliiprid, pakud, puitvaiad.
•Välistingimustesse sobivad tellised.
•Servaks võivad olla ka hao- või oksapunutised.
•Moodsama kujunduse juures kasutatakse betooni, metallserva – nii roostevaba kui ka juba roostes – või kividega täidetud metallvõrestikke.

ALPITAIMED
armastavad sooja kasvukohta ja kuivemat pinnast. Nad kannatavad küll talvist külma, kuid mitte niiskust. Neile on vaja väga hea drenaažiga kasvukohta. Sobiva aluspinnasega kõrgpeenar on just alpitaimedele sobiv ja vajalike tingimustega koht.
Alpitaimede jaoks võiks peenar olla maapinnast vähemalt 25 cm kõrgem. Põhi tuleks täita killustiku või suuremate kividega umbes kolmandiku ulatuses. Kasvukohaks valida päikesepaisteline lõunapoolne koht, kuhu päike paistab enamuse päevast. Kuna vee läbilaskmine on alpitaimedele väga oluline, siis võib lisada kolmandiku osas killustikku või kruusa ka kasvumullale.

HAPULEMBESED TAIMED
Turbapeenra rajamiseks on kõige lihtsam viis teha aeda kõrgpeenar. Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide, puitserva või turbapätsidega. Hapulembeste taimede puhul ei tohi kasutada peenraäärena pinnast aluseliseks muutvat paekivi. Hapulembeste taimede jaoks võiks peenra põhja muust pinnasest eraldada. Selleks tuleb vooderdada kõrgpeenra põhi vett läbilaskva peenravaiba või geotekstiiliga ja täita peenar turba või hapulembeste taimede jaoks segatud mullaseguga.

TARBETAIMED
Kõrgpeenra võib rajada ka taimejäätmete peale, korralikult vormistatud servadega peenra kõige alumisse kihti pannakse kõigepealt veidi peeneks hakitud oksajäätmeid, siis peale tagurpidi keeratud rohumättaid või taimejäätmed, puulehti ja sõelumata kompostmulda. Pealmisesse kihti panna sõelutud kompostmulda, kuhu saab juba istutada või külvata taimi. Sellisel viisil rajatud kõrgpeenras saab kasvatada veidi rammusamat pinnast vajavaid tarbetaimi – köögivilju, salateid, supirohelist ning maasikaid.

TEE NII:

Planeeri
•Selle järgi, milliseid taimi soovid kõrgpeenras kasvatada, vali kasvukoht, taimede valgusvajadus ning mulla koostis.
•Sobita kõrgpeenra kuju ja suurus ülejäänud aia kujundusega.
•Esimeseks käeharjutuseks ära vali liialt kõrget peenraserva – juba 25–45 cm kõrgune serv on päris nähtava kõrgustevahega ja seisab lihtsamini püsti.

Ehita
•Madalamad kivimüürid looduskivist laotakse killustikpadjale kuivmüürina – ilma mördita, kividevahelised vuugid täidetakse mulla või liivaga. Külmakergituste vältimiseks tehakse kõrgpeenra serva alla tihendatud killustikust või kruusast 20–30 cm paksune aluskiht. Kivide alumine serv võiks ulatuda veidi maapinna alla. Kõrgpeenar täidetakse seest istutusmullaga. Kasvumulla alla kõrgpeenra sisse pannakse killustikust või kruusast dreeniv kiht.
•Müüri paksus oleneb natuke kõrgusest ja võiks olla 1/3 kuni ¼ valmis müüri kõrgusest. Tavaliselt laotakse müürid ja tugimüürid väikese, 10–15% kaldega, nii et müür oleks alt veidi laiem.
•Maakividest kuivmüüril laotakse suuremad kivid alla, väiksemad pealepoole. Lihtsama ja madalama kõrgpeenra jaoks on optimaalne umbes 3–4 rida kive. Vahedesse pannakse mulda ja ka keskelt täidetakse peenar mullaga.
•Puitservadega peenra servad kinnitatakse omavahel ja toestatakse nurkadest ning ka umbes 60 cm tagant maa sisse löödud puidust vaiadega. Mullaga kokkupuutes olev puit tuleb töödelda niiskuskaitsevahendiga. Kui kasvatame peenras tarbetaimi, ei soovitata kasutada mürgiseid immutusvahendeid.

Istuta

•Vali kõrgpeenrasse ühesuguseid kasvutingimusi vajavad taimed.
•Taimed istutatakse sisse pärast müüri valmimist. Müüri külgedele kivipragudesse tehakse pulgaga ette diagonaalselt auk, kuhu istutatakse taim, et juured jõuaksid kõrgpeenra keskele sügavamasse mulda. Kõrgpeenart kastetakse keskelt. Leota taimi enne istutamist vees, et mullapall oleks piisavalt märg. Pärast istutamist kasta taimi kindlasti.
HEA MÕTE:
Kividevahelistesse aukudesse saab istutada vähest mulda vajavaid taimi. Paljud taimed otsivad seal ise laienedes ja kasvades endale kinnituskoha või kasvatavad vartele lisajuured kohtades, kus vars toetub mullale. Selleks sobib hästi enamik kiviktaimlas kasvavaid liike.

Sügavkülmutatud toiduainetest

Väga mõtlemapanev artikkel Maalehest:

Toiduainete sügavkülmutamine on tänapäeval nii tavaline, et enam ei mõeldagi, kui kaua need seal tegelikult säilivad või kas kõik asjad üldse sobivad külmutamiseks.

Mis saab näiteks viimasel säilivuskuupäeval ostetud ja sügavkülma pistetud hakklihast? Üks soovitus on hakkliha eelnevalt ära praadida ja alles siis külmutada. (Sellise nipi peale poleks küll tulnud!) Õige oleks aga kõik toiduained, nii köögiviljad, marjad kui ka liha sügavkülma panna võimalikult värskena. Ja mitte neid sinna määramatuks ajaks jätta.

Näiteks liha külmutamisel on rusikareegel, et mida rasvasem tükk, seda lühemat aega see säilib. Hakkliha kasutusaega võib toorelt külmutades pikendada 1-2 kuu võrra. Väherasvane liha säilib parimal juhul 8 kuud, kala vaid 1-3 kuud.

Ka küpsetiste puhul määrab säilivusaja nende rasvasus. Väherasvane saiake võib söödav olla veel 9 kuu pärast, kuid rasvasemad küpsetised, näiteks muffinid, tuleb ära süüa kiiremini.

Marjade ja juurviljade kasutusaeg on umbes aasta ehk ühest saagist järgmiseni.
(See on toiminud)
Veel soovitatakse mitte pakkida liiga suurtesse karpidesse - väiksemas pakendis külmuvad toiduained kiiremini ja ka säilivad paremini. Elektrikatkestuse korral tasub teada, et sügavkülmakamber püsib külmana ööpäeva. (Kirstkülmik oma suuruse tõttu ehk veidi kauem?)

Mida teha, kui leiad külmikupõhjast möödunud aasta kuupäevaga toiduaineid ja mõtled, kas need kõlbavad või mitte. Kui külmiku temperatuur on püsinud kogu aja stabiilsena, siis marju ja juurvilju võib veel tarbida, liha ja kala tasub aga ära visata. Lisaks sellele, et säilivuskuupäeva ületanud toiduained võivad halvasti mõjuda tervisele, tasub mõelda ka sellele, et toit peaks olema hea maitsega ja nauditav. (Seentega olen alati hädas - neid korjata, säilitamiseks ette valmistada meeldib, kuid toidu valmistamisel sügavkülmutatud seeni ei kipu. Nii rändavadki need seened tihtipeale kompostihunnikusse. No ei saa üle seenemürgistuse hirmust!)

Allikas: YLE

Hilissügis

Hommikul olid taevas sünkmustad vihmapilved, mis hooti külma ja peenepiisalist vihma endaga kaasa tõid. Päeva peale tuli päike välja ja aknast õue vaadates võis päikese lahke ilme nii mõnegi kergeuskliku ära petta - säravale ilmale vaatamata lõõtsus õues külm tuul.
Pärastlõunaks olid vihmapilved asendunud väheke heledamate pilvedega, millest sadas midagi, mis hirmsasti lund meenutas. Sadu oli küll lühiajaline, kuid tuletas meelde, et sügise rajad on vääramatult talve suunda keeranud.

Esmaspäev, 11. oktoober 2010

Tähelepanuväärne päev

Või siis hoopiski ajalooline päev.
Nimelt meite maa peal pole juba aastaid mullaharimise seadmetega traktorit nähtud. Täna sai aga üles küntud kaks põllulappi: külateega paralleelne põld ning sissesõiduteega paralleelne põld. Lisaks on traktor üles kündnud ka suure aiamaa kasvuhoone taga.
Vot siis, mida tähendab majanduslik surutis - linnastunud maakad hakkavad jälle põllundusega tegelema! Põllutäis kartuleid on ikka midagi muud, kui kümmekond vaokest peenramaa otsas. Ja kapsas saab järgmisel kevadel maha kükitatud. Ja ehk ka põlduba.
Uskumatu!

Teisipäev, 5. oktoober 2010

Selle sügise viimane lõkketegu


Üheks talve vastu valmistumise operatsiooniks oli sõidutee ääres puude korrale kutsumine, et oleks, kuhu lund lükata. Õhtu oli ilus ja päikesepaisteline. Nii võtsimegi okste põletamise ka kohe ette. Kuuseokkad tekitavad efektselt tupruva valge suitsupilve.


Pühapäev, 3. oktoober 2010

Oktoobrikuu esimene pühapäev

Alati on kole kahju, kui üks puhkepäevadest töö juures ära kulub. Üks asi on üritus töö juures, teine asi on käia lihtsalt kuskil üritusel.

Mihklilaat lõppes minu jaoks üllatusega - auto ei suvatsenud käima minna. Jälle see starter jupsis! Mehed lükkasid künkast alla ja nii ta käima läks. Koju sain. Seisma jätsin sissesõidutee otsas keldri juures. Noh et juhul, kui ikka käima ei lähe, siis on võimalik jälle lükata. Nüüd on masin remondis ja mul asendusauto. Ikka seesama, mis talvel. Pisike, kerge ja üldse selline ..... kahtlane. Ütleks, et kuidagi nagu .... kergemeelne :) Ma ei hakanud mitte vaatamagi, kas tal, põrgulisel, üldse viiendat käiku on. Kulgesin niisama punktist A punkti B. Venides. Tasa ja targu.

Tööplaanid on tänase seisuga viimane kui üks tehtud õppeaasta lõpuni. Ei meeldi mulle see plaanide tegemine ja nii saigi kõik korraga ette võetud. Milleks seda saba mitu korda raiuda, kui ometi saaks ühe hoo ja hoobiga asi joonde aetud.

Mis siis järgmisel nädalal ees ootab? Ähh! Haridusfoorum reedel. On kah päev leitud! Viies tund lõpeb kell üks ja nii pole mõtet paariks tunniks koju sõita. Asjatu bensiinikulu ja lisaks on ikka ääretult raske end reede õhtul uuesti tagasi kooli ajada. Seega üks ütlemata pikk ja veniv nädal tulemas.
Näis, mis seal siis räägitakse. Kui räägitakse.
Ma ei kannata koolitusi ja neid foorumeid, kus mängitakse. Igasugused rollimängud on täiesti vastukarva. Tsirkus ei meeldi ei reaalselt ega koolituse nime all tehtuna. Paari korda mäletan, mil ei jõudnud end ja oma tobedat kohusetunnet ära kiruda, et seal oma aega sai raisatud.

Ja kui kalender ikka õigust räägib, siis tegelikult on veel vaid kolm nädalat esimese veerandi lõpuni.

Natuke nalja


Anakdoodid, kus peategelaseks Juku, kes muu: LINK

Reede, 1. oktoober 2010

Aiatööd oktoobrikuus

Ära jõuab lõpetada kõik sügistööd, mis septembris ripakile jäid. Halvemal juhul võib tulla esimene lumi ning peab kibekähku talveks valmistuma.

1. Veel saab korjata viimaseid ravimtaimi. Igati kohane aeg on palderjani- ja võilillejuurte väljakaevamiseks ning kibuvitsa- ja viirpuumarjade noppimiseks.

2. Sügis on parim aeg sõstarde ja vaarikate istutamiseks. Nad jõuavad veel enne külmi juurduda. Aeg sobib suurepäraselt ka pistokste tegemiseks.

3. Kontrollige enne talve üle aias olevate elektrijuhtmete, ehitiste, teede jms seisukord ning ühtlasi lõpetage kõik ehitustööd (terrass saab ehksel kuul tehtud.)

4. Kinnitage hoolikalt ronitaimed. Kui pikki oksi pole võimalik toestusele köita, lõigake need lühemaks. Eriti oluline on see ronijuurtega kinnituvate taimede, näiteks roniva hortensia, puhul. Talvetuuled võivad sellistest okstest sakutama hakates terve taime maha rebida.

5. Betoonist valatud tiik tühjendage veest ja katke kinni, et sinna ei koguneks vihma- ega lumesulamisvett, mis hiljem külmuks. Sellises basseinis olnud vesiroosid võib viia keldrisse talvekorterisse.

6. Kontrollige võimalike ummistuste vältimiseks üle kraavid ja drenaažikaevud. Tühjendage veest aias olevad kastmissüsteemid ning jätke kraanid avatuks. Kui aias on liigniiskeid alasid, millest soovite vabaneda, kaevake sinna imbkaev.

7. Vaadake üle oma kiviktaimla ning eemaldage sealt kõdunenud taimeosad. Täitke eriti niiskusõrnade taimede (näiteks leviisia) alused peene kruusaga, et sinna ei koguneks vett.

8. Kaevake ümber peenramaa, et talv ja miinuskraadid saaksid ümberpööratud pinnast murendada. Eriti oluline on sügisene kaevamine raskete muldade puhul. Kaevata ei tohi külmunud või väga märga maad. Nii võite mulla struktuuri hoopis kahjustada.

9. Lihtsaim test mulla happesuse määramiseks on niisutada väike kogus pinnast ning segada sellesse veidi söögisoodat. Kui segu hakkab mullitama, on tegu happelise mullaga, kui reaktsiooni ei toimu, on see kas aluseline või neutraalne. (Tuleks katsetada)

10. Lubjake happelisi aiamuldi, eriti kui soovite kasvatada kapsaid või teisi ristõielisi kultuure. Nii vähendate oluliselt taimede kapsanuutrisse nakatumise ohtu.

Kopeeritud ajalehest Maaleht

Hallavalge 1. oktoober



Hommikul kell kuus on temperatuur õhus -2,5 kraadi. Maa on valge - üsna tugev hall on maas.
Ja külmakraadide mõju vahtralehtedele.