Kõrrelised ja õnnepisarad

Kui kiviaed-astang sai valmis, kaevasin aiapoolsesse (sellesse kõrgema pinnasega külge) kitsa ala mätastest lagedaks. Plaaniga sinna kõrrelised istutada.

Käisime suvel Terje aias vaatamas, kas tal ehk on mingeid kõrsi, kes vähe noorendamist vajaksid. Terje soovitas septembris tagasi tulla.

Nii me ka tegime. Võtsime kampa hea sõbra, Pae talu perenaise ning läksime positiivseid elamusi ammutama.

Raba talu aed lummab. Lihtsalt lummab. See haarab nii endasse, et unustad kõik muu ümbritseva. Ma olen seal aias käinud varakevadel, suvel ja nüüd ka sügisel. Ilu, lummavat ilu on seal alati!

Tänu Terjele on meil nüüd aia hästi tuulises osas, kiviaia veeres 26 kõrreliste puhmakest. Aitäh, armas inimene!

22,5 meetrit kõrsi! :)

Ma olen nii-nii õnnelik, et pisarad tulevad silma, kui neid tormituules heljuvaid taimi vaatan. Kevadel hakkan aias jalutama selle mõttega, et leida veel erinevatele kõrrelistele sobivaid istutuskohti. No mõni hiina siidpööris võiks ju ometi olla! :)

Kõrrelised, uu-uuuuu!

Täna sai jälle natuke kiviaia juures toimetatud. Kaasa kaevas suure kivirahnu tagust ala, et see saaks tasaseks ja seega ka niidetavaks. Mina tegin kiviaia kõrgema pinnasega serva istutusala kõrrelistele.

Nagu ütleb üks armas inimene: kõrrelisi lihtsalt peab aias olema. Nüüd oleme valmis kõrreliste vastuvõtuks.

Aia see osa on ka väga-väga tuuline - las need kõrred siis heljuvad seal tuules.

Kiviaiast vasakule jääv ala saab olema murutraktori töö-ala. paremal pool on värskelt rajatud istutusala.

Siin kivirahnu taga oli mäletamatutest aegadest mingi mätaste susser-vusser, mida isegi trimmeriga oli suhteliselt ebamugav niita. Nüüd on maa ilus ja tasane.