kolmapäev, 21. november 2018

Imelised sügisvärvid

See tuhkpuu on sügiseti ikka oma punaste marjadega imetluse objektiks olnud. Vahel on ka ühe oksa lehed heledamat sorti punaseks värvunud, kuid tänavu....

Ei jõua ma isegi suvel iga päev igasse aianurka, saati siis hilissügisel... Aga mul oli vaja sokkide pildistamiseks naturaalses valguses sobilikku  kohta leida ning nii ma tema juurde jõudsingi. Ning tardusin suurest imestusest paigale....
Kogu põõsas on värvunud uhkesse sügisrüüsse!



kolmapäev, 7. november 2018

Kuuseheki lõpu teine etapp

Esimene kuuskede maha saagimine oli augustis. Ülejäänud puud olid veel suhteliselt ilusad ja rohelised. Sügiseks oli aga kuivakaid terve posu juurde siginenud. Midagi pole parata, tuli saed käima tõmmata.

Põhja ja kirdesse on nüüd lai ja avar vaade.



 Sissesõiduteest vasakule tuleb kevadel uued kuuseistikud kasvama panna.



Väga kisub sedamoodi, et meil  on nüüd Vahtraaluste nr 2.


Mida õunapuud sellisest lagedusest arvavad, saame hiljem näha.


Siia kännurea otsa paneme vist oma väikese punase tamme kasvama.


Loodan, et vahtrad hakkavad nüüd valguse käes kohevaid võrasid kasvatama.



laupäev, 27. oktoober 2018

Õhulised kaerahelbeküpsised

200 g kaerahelbeid
150 g võid - sulata, aja keema ja vala kaerahelvestele. Lase seista.
2 spl jahu + 2 tl küpsetuspulbrit segada omavahel.
200g suhkrut ja 2 muna hõõruda tugevaks vahuks.
Jahu+küpsetuspulber sega kaerahelbe+või seguga. Lisa munavaht.


Mina panin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile umbes poole teelusika portsud. Igale portsule tuleb üsna suur vahe jätta - tainas vajub laiali.

Küpsenud küpsised oleks hea jahtuma panna ühekordse kihina, kuna vastasel juhul kleepuvad teiste küpsistega kokku.

Umbehääd küpsised!!!

kolmapäev, 24. oktoober 2018

Õunaaed ja paks lehekiht

Eile, 23. oktoobril avastasin, et lõpuks on ka õunapuud enam-vähem lehtedest vabad. Kastan õnneks ka. Nii sööstsingi juba enne päikesetõusu õunaaeda, et riisumisega peale hakata. Metsa taga oli taevas seda karva, et päike tuleb välja. Noh, tuligi. Küll oli ilus! ma naudin  hommikusi hetki õunaaias koos päikesega. saml ajal oli majaesine pime mis pime....

Kahjuks jätkus päikest umbes tunnikeseks. Võib-olla isegi lühemaks ajaks. Lõpuks oli taevas lauspilves ja hall mis hall. Õnneks tuult väga polnud ja ega väga külma ka polnud. Nii saigi üks jupike õunaaiast enam-vähem lehevabaks.

Kuna sobiva ilma korral tule suures kuusehekis jälle langetamistöid teha, siis vägisi kipub selline tunne tulema, et saame omale õunaaia teise külge veel ühe Vahtraaluste ala...



Hiljem sai ka Varjupeenra korrastamise töö ette võetud. Eelmisel sügisel olin tubli ja tegin peenra kastanilehtedest ja kastanimunadest puhtaks. Küll olin selle ettevõtmise eest kevadel tänulik!
Loodan, et ilm kunagi novembri alguses läheb veel natuke soojemaks ning saan tööga lõpuks ühele poole.

Aga täna sajab vihma, mis justkui on vihm, aga samas klõbiseb vastu terrassi mööblit. Ilm on täna päris hukas.

laupäev, 13. oktoober 2018

Vist kõigi aegade kõige soojem oktoobri keskpaik

Eile oli soe ilm ja käisime soos jõhvikal. Tänane hommik üllatas aga suisa suvise soojusega. Päev oli peaaegu selge. Päike paistis kergest pilvevinest läbi.
Kell kolm päeval oli 18,1 kraadi sooja ja isegi tuul oli soe!

Mulle selline soe sügis väga sobib!


Lehekompost seekord sedamoodi

vana lehekompost ootab veel ära vedamist, aga lehekuhjad ootavad realiseerimist.
Nii saigi seekord katseks lehed kilekottidesse pandud. Väikesed augud kottidele kääriotsaga sisse ka torgatud.
Lisaks lehtede kompostimisele on kottidel püha kohustus maapinnale asetatud pappide kihte paigal hoida.
Kevadel vaatame, mis edasi.

Tõenäoliselt tuleb kottide sisu kevadel-suvel ka veidi niisutada.

Soov katsetada tekkis, kui keldrit koristades avastasin kilekoti lehtedega, mis vaatamata kuivale keskkonnale (varutud said väga kuivi lehti) oli juba peaaegu komposteerunud.

reede, 12. oktoober 2018

Jõhvikasoos

Pärast terve nädala kestnud küüni koristustöid premeerisime endid jõhvikasoo tretiga. ikka Järlepa sooserva, nagu meil kombeks.
Ei ole ma varem nii jõhvikatest lagedas soos käinudki. Väga hale seis! Vaene mesikäpp jääb ju puhta nälga ja kevadel pikalt reisilt naasnud sookured niisamuti...
 Sellisel mättal on tavaliselt väga palju jõhvikaid olnud...


 Üllatus-üllatus! Siin on marju!


seekord siis sedaviisi. Ehk järgmisel aastal on jõhvikaid rohkem. Aastad pole ju vennad.

neljapäev, 11. oktoober 2018

Vananaistesuvi on vist kohal

Imeline päev oli täna, 11. oktoobril. Päike, säravsinine taevas, tuuletu ja 15,8 kraadi sooja.














 "Polka"  vaarikas annab saaki ja isegi õitseb veel.