Pühapäev, 16. jaanuar 2022

Äratus! Metsaaed, äratuuuuuus!

 Väga õige on ütlemine, et kahte jumalat üks inimene teenida ei jõua. Ma siin nüüd mõtlesin, et kui õige katsetaks, kas jõuab (kui väga sihikindel olla) või ikka tõesti-tõesti ei jõua. 

Kunagi oli aastas ikka megapalju postitusi, siis vajus ja vajus allapoole, kuni lõpuks soikus sootuks. Eks suurem jagu tolleaegseid postitusi olid seotud mu töö ja armastusega - õpetaja ametiga väikeses mõisakoolis. Nüüdseks on see rong läinud ja kogu oma energia suunatud teisele armastusele - aiandusele. Aednik on enda kohta liialt suureline öelda, aga eks diletantide teekond võib ja ka teinekord täitsa vahva olla. :)

Mis siis toimub Metsaias 2022. aasta jaanuarikuus?

Toimub intensiivne mõttetegevus, inspiratsiooni ammutamine, tellitud raamatute lugemine ja märkmete tegemine, seemnete tellimine ja seemnepakkide silitamine. :) Seega, tegemist on palju. Niipaljukest, kui 24-tunnistest töövahetustest aega jääb.

2022. aasta algas ilusa ja valgena.



Jaanuari teise poole hakatusel on päeva valgenemise osas tublisid edusamme märgata. Juhhuuuu!

Koroona on mu talvisele käsitöö hobile halvavalt mõjunud. Kuna enam mardi- ja jõululaatadel ei käi, siis pole nagu suurt mõtet kududa-tikkida ka. Jäänud on vaid kolme mehe käte-jalgade soojashoidmise rõõm. Õnneks seda osatakse hinnata ja sokisoove avaldavad aeg-ajalt ka noorte meeste sõbrad. (On nad kõik ju sellised "metsa poole" tegelased. :)

Oma lapsepõlvekodust sain ära tuua mõned ammused näputööd. Näiteks see kootud pikk linik on mu tudengipõlvest pärit. Aastaid (aastakümneid) seisis see hästi hoituna ema kapis. 


Üks tumm tunnistaja mu ootele jäänud käsitöö-hobist on Reku seljas. Terve eelmise talve käis meie aluskarvata koerake õues ilma oma tuulevestita. Nüüd leidsin selle üles peenvillaste tikkimislõngade kastist. Põrnitsesid mind süüdistavalt nii tikkimislõngad kui ka koera tuulevest.... Sorry!

Ahjaa! Aiainimese tegemised kesk talve - no loomulikult seemnete varumine. Mõtlesin küll, et rohkem istutusalasid ei raja, aga never say never, nagu öeldakse. Nüüd on meil mummimajanduse hakatusega algust tehtud, esimene oma mesi igapäevaselt laual. No mida üks maal elav inimene teeb? laiendab. katsume piirduda nelja taruga, et asi väga lappesse ei läheks. Aga et mummidel oleks alati ninaesine võtta, tuleb aednikul veidi ise ka kaas aidata. Nii saabki tänavu hulgaliselt meetaimi külitud. Maitse- ja ravimtaimi muuhulgas. On nad ju kõik samal ka kenad ning dekoratiivsed. :)


 Metsaaed läheb nüüd levist välja ning asub tugitoolisportlase vastutusrikkale postile laskesuusatamist vaatama.

Loodan, et tänane äratus ei jää hüüdjaks hääleks kõrbes!




Kolmapäev, 17. juuli 2019

Lahti saime 30 aastat pinnuks silmas olnud paneelivirnast

Kunagi tekkisid õuele mingid tuhapaneelid. Aserist olla veel välja kaubeldud. Üle kolmekümne aasta on need meile pinnuks silmas olnud, sest meie ei olnud teps mitte huvitet 40-pealisele karjale lauda ehitamisega. Polnud meil maadki piisavalt, tehnikast rääkimata.

Nii need paneelid seisid. Ja seisid. ja lagunesid.  Kogu aeg kippusid pildile kotermanniks jääma, tee sa pilti mis nurga alt tahes.

Tänasest alates ei pea ma enam neid paneele toa aknast vahtima ja õues ka silma ei riiva.


Isegi põranda pühkisin ära.


Vaade idakaarde.


Vaade lõunakaarde.


Vaade läänekaarde.


Vaade põhjakaarde.


Pühapäev, 14. juuli 2019

Hollandi iiris

Iris hollandica.

On külmaõrn 25-35 cm kõrgune sibuliiris. Õied 7-9 cm läbimõõduga.
Õitseb juuni lõpus – juulis.
Sibulad istutatakse kevadel aprillis-mais.
Eelistavad parasniisket ja hästi vett läbilaskvat, neutraalset kuni kergelt aluselist pinnast ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta.
Paljundatakse tütarsibulatega.
Talveks soovitav välja kaevata ning säilitada jahedas ja kuivas ruumis. Vaid pehmel talvel võivad talvituda kasvukohal katte all.

Täna, 14. juulil avas esimene hollandi iiris oma õie.




Esmaspäev, 4. märts 2019

Sallkrae-kaeluse kudumine

Tädi Hilja (s 1923.a) kirjutas mulle kunagi selle kaelussalli mustri. Paber hakkab juba koltuma ning rohkest kasutamisest on murdekohad kulunud. panen kudumisõpetuse siia kirja.

Luua üles 56 silma või kõrgema kaelaosa soovil 66 silma.

1. (30 (40) silma parempidi, 16 silma pahempidi, 1 silm parempidi, õhksilm, 2 silma kokku (4x), 1 õhksilm, 1 parempidi.

2. 27 silma parempidi, keerata tagasi

3. 1 kudumata, 15 s pahempidi, 2 s parempidi, 1 õhks. 2 s kokku (4x), 1 õhks, 1 parempidisilm

4. 8 silma pahempidi, 3 s parempid, 1 õhk, 2 silma kokku (8x), 1 õhks, 1 parempidi, keerata tagasi.

5. parempidi ääreni (28 s)

6. kududa terve rida parempidi.

7. 33 (43) silma parempidi, 16 s pahempidi, 1 s parempidi, 1 õhk, 2 s kokku (4x), 1 õhksilm, 1 s parempidi.

8. 12 s parempidi, 1 õhk, 18 s pahempidi, keerata tagasi.

9. 1 kudumata, rea lõpuni parempidi (30s)

10. 5 silma järjest maha kududa, 9 s parempidi, 16 s pahempidi, rea lõpuni parempidi.

Kümme rida annab ühe saki, täiskasvanule kududa 35 sakki.

4x ja 8x tähendab, et sama kudumisskeemi tuleb korrata vastavalt 4 või 8 korda
Rea algul nagu ikka üks silm kudumata.

Reede, 1. märts 2019

Hakkame sättima!

Proovikülvid aastaid seisnud seemnejääkidega andsid päris hea idanemisprotsendi.
Paprika külv värskest paprikast. (Ainus vana seeme, mis kohe üldse ei idanenud.)
 Roosa petuunia
 Ülivana tomati "Erk" seeme üllatab sajaga.
 Tsillipipra vana seeme idanes üllatavalt hästi.

Kasvuhoonesse külvasin täna lehtsalatit.

Neljapäev, 28. veebruar 2019

Pardipere varakevadist ilma nautimas










Viimase talvekuu viimased pildi aastal 12019

Jões on veetase tublisti tõusnud.

 Lund on kohati ikka väga palju veel....
 Esimene julge Alpiaias piilumas.


 Lumme sulandumas.


 Uues pargis.



 Asi edeneb.