teisipäev, 15. november 2016

Lumine november

No ei ole midagi kirjutada, kohe üldse ei ole! Mis sel talvisel pimedal ajal ühe koduse inimese päeva ikka rikastada võiks.

Selle aasta november on täiesti talve nägu. No ei mäleta, kas lumi tuli maha novembri alguses või hoopis oktoobri lõpus. Lumikate suht paks ja ei kavatsegi ära sulada. Ole siis lahke!



Kord kuus saab Töötukassas käidud. Kui kell kümme hommikul on "kõnetund", tuleb kodust väljuda hiljemalt kell kaheksa. Koju saan suts peale nelja pärastlõunal. Kõnetund ise kestab a 10 minutit. Metsik aja ja niigi minimaalsete ressursside raiskamine.......

Töötukassas öeldi, et omavalitsus peaks ikka natuke omalt poolt ka toetama vanainimese hooldajat. Noh, läksingi siis valda. Hooldajaks kinnitamiseks tuli töita kaks avaldust, esitada paber Töötukassas arvel olemise kohta ja vanainimese puude kohta vastav paber.

Siis järgnes kodukülastus valla sotstöötaja poolt. Noh, et kas ikka inimene vajab hooldajat või pole see vajalik.

Konsulteeriti ka Töötukassaga ja selgus, et seesinane asutus loeb pereliikme hooldamist töötamise alla ja seega võetaks hooldaja Töötukassast arvelt maha.  Nüüd tuleb mul minna valda ja oma avaldus ametlikult tagasi võtta, sest hooldaja 40 eurot on ikka megaväike "palk" ja pole võrreldav töötukindlustusega, mis on 50% viimasest palgast.

Üldse on seadused naljakad.
Noorem poeg õppis Tallinna Ülikoolis ja tal oli võimalik taotleda õppetoetust. Selleks tuli aga esitada dokumendid selle kohta, kui mitu inimest samas majas elavad ja muidugi nende sissetulekud. No täielik absurdsus! Arvesse võeti ka väga haige vanaema pension ning vanema venna palk. Loomulikult osutus pere liiga "rikkaks" ning toetust ei makstud. No see on ju jabur! Eriti, mis puudutab õdesid-vendi. Noor inimene tahab oma elu alustamiseks raha koguda, tema ei pea teise venna koolis käimise rahastamisel osaline olema! Võib-olla soovib vanem vend koguda raha korteri või auto ostmiseks? Või plaanib pere luua? Igal juhul tuli noorem poeg ülikoolist ära. Õppemaks niigi koormas isa rahakotti ning toetusest keeldumine oli viimane piisk. Kaitsevägi andis üheteistkümneks kuuks tegevust, kuid nüüd istub noor mees kodus ja otsib tööd. Vastused on siiani ainult negatiivsed......

Ise pole ma tööd eriti otsinudki. Esimest korda elus saan endaga tegeleda ja arstide vahet käia. Olen olnud tööandja jaoks raudpoltkindel töötaja, kes alati on platsis, ei haiguslehti ega palgata puhkusi ega kaubeldud vabu päevi. Ainult usin töötamine. Ilmselt sai see aeg nüüd minu jaoks otsa.

Kolmekuulise ooteaja järel sain lõpuks ortopeedi vastuvõtule. Ilma pikema jututa pandi põlveliigese vahetuse operatsiooni järjekorda....

Aga eile oli üle pika aja päikest näha! Meie kandis küll vaid 20 minutit, aga asi seegi.