Tähelepanuväärne päev

Või siis hoopiski ajalooline päev.
Nimelt meite maa peal pole juba aastaid mullaharimise seadmetega traktorit nähtud. Täna sai aga üles küntud kaks põllulappi: külateega paralleelne põld ning sissesõiduteega paralleelne põld. Lisaks on traktor üles kündnud ka suure aiamaa kasvuhoone taga.
Vot siis, mida tähendab majanduslik surutis - linnastunud maakad hakkavad jälle põllundusega tegelema! Põllutäis kartuleid on ikka midagi muud, kui kümmekond vaokest peenramaa otsas. Ja kapsas saab järgmisel kevadel maha kükitatud. Ja ehk ka põlduba.
Uskumatu!

Aiatööd sügisvihmas

Prrrr! Külm on! Prrrrrrrrrr! Märg on!

Aga midagi pole parata, tuleb vihmast ilma trotsida, sest taimekesed on vaja maha istutada ja homme on jälle tööpäev.

Peenar, kus aastaid kasvasid roosad pojengid, seisis tükk aega tühjana ja ootas uusi asukaid. Kuna tegemist sellise poolvarjulise alaga, siis olin mõnda aega nõutu - kes seal kasvada võiks. Nüüd on kaks kärbest korraga tabatud: varjuline peenar sai omale asukad ja mina sain hulgaliselt juurde astilbesid. Pildil on näha ka uus terrass, mille edasine menetlemine seisab mitme asjaolu taga: pole aega; kui aega on, siis pole kuiva ilma ning mis kõige hullem - pole höövelmasinat, mida aga järgmise etapi läbimiseks hädasti vaja oleks. Noh ja muidugi võtab omajagu aega ka imeliku nurga alla plaanitud trepi projekteermine.Pärast väikest vahepausi soojas toas said omale uue kasvukoha
kolm delfiiniumit
hallid nelgid
valgekirjulehelised hostad
siniseleheline hostatita
krüsanteem
varased ja vähe hilisemad iirised

Hetkel on tunne, et rohkem täna välja ei lähe - juuksed tilguvad vihmast, jope on läbimärg ja kummikud lirtsuvad. Ja... kurk annab teada, et ta on olemas.... Haigeks jääda ei tohi mitte mingil juhul! Nüüd tass kuuma teed meega ja tubaste tegemistega puhkepäeva kaunistama! Õhtul vaja veel ka homsed tunnid ette valmistada.

Ahjaa! Kui astilbepeenart kaevasin, nägin maja poole lippavat nugist. Ilus pruun loomake! Ei tea, kas ta plaanis minna maja alla hiirteväge harvendama, aga igal juhul jäi tema plaan seekord soiku. Loomake märkas mind, seisatas hetkeks ning jooksis tagasi. Sel hetkel nägi Potsu "sissetungijat". Küll siis algas klaperjaht! Potsu ei või mitte kannatada, et igasugused nahhaalid tema territooriumil patseerivad!
........
Oh mind ja minu varahommikust eluviisi!
Kell kaks päeval on sadu läbi, päike särab (Oi, kui madalal juba!) ja jopega on suisa palav. Kõik taimed on istutatud! Veelkord suur tänu Tii`le taimede eest!!!!
Nüüd võin rahuliku südamega töönädalale vastu minna.

Juba ootan uut kevadet ja uut puhkust, et jätkata uue istutusala laiendamisega!

Aitäh, aitäh, aitäh!

Suvel Thela aias kohtusin vahvate aiasõpradega. Aia-inimesed on täiesti erilised inimesed! Taimed vajavadki just erilisi inimesi - ainult siis on nad õnnelikud ja kasvavad hästi. Täna käisime järjekordsel taimeretkel, kust saime autotäie vahvaid ja vahvamaid taimekesi.

Kohe õhtul istutasime maha kaks erinevat sorti põõsasmaranat. Ülejäänud taimed jäävad pühapäevast päeva ootama.

Suur-suur aitäh Tii`le ja tema kaasale toreda õhtupooliku eest!

Istikud Juhani Puukoolist

Nüüd on mõnda aega vihma sadanud ning maa peaks piisavalt niiske olema, et julgeksime põõsaid istutada. Käisime Lagedil Juhani Puukoolis. Seal praegu suured allahindlused!
Saagiks saime
4 punasesõstra istikut "Jonkheer van Tets".
Päritolumaa: Taani.
Varajane sort. Püstise kasvuga, oksad suhteliselt haprad. Marjad tumepunased, suured. Kobarad pikkade tarjadega. Marjad õhukesekestalised, mahlakad, meeldivalt magushapukad.
Põõsad on saagikad, talve - ning haiguskindlad.

1 viinamarja istik "Fabel".
Marjad punased, magusa mahlaga, seemneteta. Kobarad on suured.

Meie aia neli roosikest

Ma pole juba tükil ajal ühtegi pilti teinud. Aga täna, vahetult hämaruse hakul tegin pildid meie neljast pinnakatteroosist.

Lubage esitleda: kiviktaimla!

Täna öösel oli veidi sadanud ja nii võtsingi kätte ning istutasin kiviktaimlasse ära ka alpi astrad, mis olid Imepeenras selle suvega väga tublisti kasvanud. Nüüd on vaja veel paari-kolma taime (mille hulka võiks kindlasti kuuluda ka kirjulehine hosta) ning esimese etapi võin lõpetatuks lugeda. Selline ta siis meil tuli ja olgu ta abikaasale sünnipäevakingiks!

Kiiduavaldused. Kestvad kiiduavaldused. Kiiduavaldused, mis paisusid ovatsioonideks (Lenini teosed) :DDD

Neljapäev aias

Eile sai vist aias tegutsemisega üle pingutatud. Igal juhul tänane tööpäev algas küll väga vaevaliselt - ikka ühte jalga vaevaliselt teise järel lohistades...

• Kella üheksaks oli meil kivikangur võsast välja prepareeritud.
• Okste põletamine.
  
• Hiljem saagisid mehed saadud puud ära ning nüüd on kuuris jälle jupike lisakütet talveks 2011/12.
• Vahetasin amplites ja pajas taimed välja. Nüüd on nendes ahtalehine tagetes.
• Veel mõned toalilled said suuremasse potti ümber istutatud.
• Istutasin uuele alale Köögikata saadetud taimed. Aitäh! Aitäh! Aitäh! Potid-kastid viin ükspäev Kosele tagasi.
• Uue terrassi ees hostade peenar pikendatud ja kaks uue terrassi alla jäävat hostat ümber istutatud.
• Pikas peenras püsikute juurde, ära ja ümber istutamine. Valmis on 1/3.
  

Püsikupeenardest

Varahommikul kõigest 13 kraadi. Vähemasti tundub, et tuleb väheke valgem päev, kui eilne - taevas on poolpilves.

Eile õhtul oli viimaseks tööks pika peenra ümberkorraldustega tegelemine. Pooleli jäi. Vaja ju kord päevas ka uudiseid vaadata ning "Õhtusööki viiele" ei raatsi ka vaatamata jätta. Saate lõppedes tuli aga konstateerida fakti, et õues enam tööd teha ei saa - pime. Seega on õues toimetamise aeg lühenenud tervelt kaks ja pool tundi. Katsu siis miskit ära teha!

Ei tea, kas siilikübar ongi selline taim, mille puhmas kergesti osadeks laguneb, aga ühest purpur siilikübarast sai nüüd kuus puhmakest.
Püüan püsikud istutada nii, et vahelduksid suve algupoolel ja suve teises pooles õitsevad taimed.

Olen juba mõnda aega isekeskis mõtisklenud püsilillepeenarde üle. Kui hakkasin selles talus iluaeda rajama, oli püsililli väga vähe. Kevadeti märtsikellukesed, nartsissid ja tulbid. Suveks külvasin erinevaid suvikuid. Miks polnud püsikupuhmaid? Paljude aastate tagant mäletan, et ema sai kuskilt ilusa säravroosa astilbepuhma (meie suur lemmik). Küll see puhmas oli kohutaval kombel umbrohujuurtega läbi põimunud! Harutasime puhma peaaegu algosakesteks. Tundus, et saime puhtaks, aga kui olime taime maha istutanud, selgus, et ikkagi on rohkem orasheina kui astilbet. Ja mis kõige jubedam, umbrohud hakkasid salakavalalt ka peenras paljunema. Tulemus - astilbe sai välja kaevatud ja kole küll, aga ära põletatud. Lisaks tuli veel suur osa peenrast "pea peale" pöörata. Lisaks sellisele šokile olin näinud paljusid püsikupeenraid, mis väga sarnanesid meie õnnetu astilbega. Sõnaga - ma olin täiesti kindel, et püsikuid ma oma aeda ei muretse, sest nende alla ja sisse kogunevad hullud umbrohud, millest lahti ei saa ja ilu asemel on ainult õudus, mis perenaisele au küll ei tee. Lisaks olid nähtud peenardes taimed üksteiset läbi kasvanud ja üldse hooldamata ja õnnetus seisus. No pole ju selline asi stiimuliks, et püsikupeenart rajada!
Proovikiviks sai Imepeenar, mis ekstreemsesse kohta rajamise tõttu sellist nimegi kannab. Alguses kasvasid seal suvikud. Siis pikkamööda hakkasin katsetama kaheaastaste taimedega. Hakkama sain! Iga suvega ikka paremini. Kuna "enesetesti" tulemustega jäin lõpuks rahule, muutuski Imepeenar püsikupeenraks. Sellele lisaks ka pikk peenar ja Naadipeenar (milles siiani kipuvad naadid pead tõstma, kui seal pidevalt valves ei oleks).

Õhtul, kui väljas enam toimetada ei saanud, otsisin internetist ühe teatava aiandusalase märksõna abil infot ja juhendeid ning sattusin huvitavale materjalile. Mulle üldiselt meeldib, kui varjunime taga on ka reaalne inimene oma nimega. Tundsin fotol ära kuuseheki varju rajatud suure hostade istutusala ühes lõunaosariikide ilusas aias :). Minu silmis imeinimene sai lisaks varjunimele ka päris nime! :D

Veel kümme päeva

.... ja läbi saabki sellesuvine hiiglama pikk puhkus.
Nüüd tuleb ennast liigutama hakata, sest nagu arvata võis, hakkab ajanappus kätte tulema. Uskumatu, aga tõsi. Nimelt pole ma sel suvel mitte kõige vähematki tööasjadega tegelenud. Tegelikult oli see ju ka õige valik - nii tulebki puhata. Aga... On asju, mis tuleks ära teha juba enne 1. septembrit. Nagu eelnevad sügised on näidanud, muutub tööle minnes kodune töövõime nullilähedaseks. Ja pealegi sobib just selle algava õppeaasta puhul kasutada vana ja kulunud fraasi: "Kõik on uus septembrikuus".

Ilmarindel on ka muutused toimumas. Varahommikune ilmaprognoos ähvardab juba selle nädala neljapäevaseid temperatuure alla 20 kraadi jäävat. Sealjuures on see alla kahekümnene temperatuur päevasel ajal, mitte öösel! Oi, küll saab raske olema see jahedusega harjumine, kui jaanipäevajärgsest ajast siiani on olnud troopiline suvi!

Mis siis veel teha tuleb:

• Pika peenra ümberkorraldamine (tõnnikesed "noorendada" , Imepeenrast need tohutult edenenud kukeharjad jaotada ning pikale peenrale sättida, purpur siilikübar mitmeks jagada, jätta peenrasse kohad valgetele siilikübaratele ning kollastele päevakübaratele).
• Uuele istutusalale taimede istutamine x
• Naadipeenrast sinised siberi iirised välja kaevata, (Ei tea küll, mis väega see küll peaks õnnestuma!), puhmad "noorendada" ning uuele kasvukohale ümber istutada. (Lugesin Thela blogist, et vähese õitsemise põhjus võib olla risoomide liiga tihedalt läbipõimumine).
  
• Suurte kivide hunniku (maaparanduse jäänuk) ümbruse tuunimine
• Tulevase rosaariumi ala puhastamine kuivanud umbrohu sodist
• Uue istutusala pikenduse-laienduse jätkamine visuaalselt rahuldava suuruse ja kuju saavutamiseni.
• Kartul üles võtta X
• Kasvuhoone korrastada x
  
• Väike kartulimaa kaevata (porgand jääb veel peenrasse). X
• Inglise keele tööplaanid 5. ja 6. klassile.
  

Mehed:

• Uus terrass ehitada
• Kartulipealsed maha trimmerdada X
  
• Korstnad parandada
• Paneelide-case!!!

Nojah! Neid minu töid sai tubli 10 punkti :S On ju õigus, et ajanappusesse kipun jääma! Ja need on ainult õuetööd. Sel nädalal lähen ühel päeval koolimajja oma klassi sättima, lisaks võtavad oma aja ka tavalised tubased tööd, millest ühelgi perenaisel pääsu pole. Oh, jah! Marss tööle!

Esmaspäeval tehtud tööd:

• Uuele istutusalale taimi istutatud (jätkub)
• Küüslaugud välja kaevatud
• Maasikapeenar korrastatud - väädid lõigatud, muld kaevatud
• Köögikatalt saadud elulõnga-tited pottidest oma kasvukohale istutatud
• Kasvuhoones kurgitaimi "rapitud" - aga veel tuleb kurke, ei saa taimi välja visata
• Tillilehed hakitud ja sügavkülmas
• Väike aiamaa kaevatud
  

Kiviktaimla vol 4. I etapp on valmis

Valmis niivõrd kuivõrd. Mättad on ju veel teisaldamata. Aga vot murutraktoriga ma põhimõtteliselt ei sõida! Tähendab, pole sõitma õppinud. Jäägu midagi ikka meespere teha ka.

Pildi esiplaanil istutusala külatee poolne ots. Ta jäi seekord selline imeliku kujuga, aga asi on lihtsalt pooleli. Jätkamiseks tõenäoliselt järgmisel suvel. Tänavu hakkan jääma ajahätta. Kui nüüd hoolega vaadata, siis on näha istutusalast paremal niidetud ala, mille taga viirg niitmata ala. See on tulevikuunistus - jälle üks koht, mida traktoriga niita ei saa. Tegemist lauda vundamendiaugu valliga. Vot kui miski traktori moodi massin need vanad paneelid ära on paigutanud nii, et nad meie iluaeda teenima hakkavad, siis vaatan, mis selle künkaga (voorega) saab. Kuuri otsas ootab suur töö - oh, oleks vaid seda ajakest, siis teeksime selle väliköök-puhkenurga lõpuks valmis. Aga aega netu. Vähemalt sellel, kes kiviseinu laduda oskab.
Noh ja eks mõni aeg tagasi sai tehtud pilt ka teisest istutusala otsast. Hmm.... kui nüüd pilti vaadata, siis see "ots" pole enam selline, nagu varem. Tumedam ala on juurde tekitatud. Ja saab veelgi tekitatud, kui.... Jah, siis, kui koos pingelangusega otsa saanud füüsiline ressurss taastunud on. Seniks käin ja jalutan uue ala ümber ja imestan, kuidas me küll niisuguses teadmatuses elasime ning sellisetel imevahvatel kividel mätaste all peidus lasime olla.

Laupäevased tegemised

Hommikul kell pool kuus 23 kraadi sooja!
Ilm oli pilves ja nii saime kohe õues tegutsema hakata. Kes tegi terrassi tugiposti, kes kaevas mättaid.
Kell kaheksa kerkis kagu- ja lõunakaares metsa kohale äikesepilv. Natuke kõmistas, vihma ei andnud tibakestki.
Kell üksteist keerati kuumakraanid lahti. Jälle on sellele suvele nii tavaline leitsak.

Istutusala on esialgses suuruses nüüd lõpuks valmis. Kuna istutada pole sinna esialgu suurt midagi, jääb mu põhiliseks tööks valvata, mis hakkab toimuma, kui mulla seemnepank näeb, et on tekkinud vaba ruumi ja valgust. Eks ma siis käin, kaevan ja kõplan, ikka vastavalt vajadusele.

Üks on kindel, selle suve jooksul tohutult hästi kasvanud alpi astrad kannatavad jälle jagada. Nii saan neid kauneid lilli ka uuele istutusalale sättida.
...
Kella ühe paiku ilmus silmapiirile järgmine äikesepilv. See jäi meist veel kaugemale, kui hommikune.
Kella veerand kolme ajal hakkas vihma tibama. Sadu on väga tagasihoidlik, kuid eks abiks on seegi.
...
Küll mõni mõte vajab ikka kaua aega laagerdumiseks! Tulevase puhkenurga (vana lauda vundamendi) taga seisab juba palju aastaid külili üks kaevurõngas või truubitoru või mis iganes toru see on. Nüüd mõtlesin välja! Meespere appi ja püsti me ta kangutasime. Loodi ka ja nüüd on mul koht, kuhu järgmisel kevadel paar kõrvitsaseemet maha kükitada. Jälle midagi uutmoodi!

Päeva kokkuvõte

Varahommikul sai uue istutusalaga toimetatud. Siis aga läks kole palavaks. Veel nüüd õhtulgi, kui kell hakkab kaheksa saama, näitab termomeeter 28 kraadi.

Korjasin kasvuhoones punased tomatid kokku ning keetsin nendest miskit tomatikastme sarnast. Paljud tomatitaimed olid ennast ka juba ammendanud ning need taimed kaksasin maast välja. Tänasin neid tubli saagi eest ning saatsin lõkkeasemele...

Ülejäänud päeva lihtsalt lugesin ning ootasin õhtut, et mullatöödega jätkata.
Uudiste ajaks on tulemus selline. Ikkagi veidi rohkem kui hommikuse vahearuande piltidelt paistab.

Kiviktaimla vol 3. Vahearuanne

Kiviktaimla rajamine seisis vahepeal. Masu, noh :) Füüsiline masu...
Kuna ilmateade ennustab taas kuumalainet, on tagumine aeg ennast taas labida najale toetada. Ega siis normaalse temperatuuriga ilm pole mitte nii väga normaalse aiapidaja jaoks mingi kaevamise aeg :)
Eile õhtul lõppes kaevamine pimeduse saabudes ning täna hommikul algas tööpäev hommikul peale kuut (paganama koer arvas, et perenaine on vaja ilmtingimata kell kuus üles äratada). Tegelikult oli päris mõnus kaevata varahommikuses karguses. Aga ega seda lusti kauaks jätkunud - õige pea oli taas leilisauna laval vaevlemise tunne...

Pilt nr 1
Istutusala üks ots on valmis. Hmm... esialgu. Võib-olla tuleb mingil x ajal uus mõte, kuidas ja mis suunal seda istutusala laiendada-pikendada.
Pilt nr 2
Esialgse projekti põhjal on siin loodava istutusala teine ots. Selle osaga saab alles välku näha! Kõigepealt on kõrguste vahe suur. Pildil näha roheline ala - nn Rootsi Tee. Õue poole on aga kallak. See peaks pildil ka näha olema. Lisaks sattusin imelikul sügavusel paikneva suure kivini (pildil ülal vaskul värskete mustavate mätaste taga). Ei kujuta praegu ette, kuidas see asi kujunema hakkab.

Istutusala keskosa. Selle suure kivi ees on väga sügav langus. Pildil on näha ka mõned juba istutatud taimed. Kõndisin ühel päeval mööda Rootsi Teed ja paigutasin üht-teist juba paika. Päris kenake koht saab see olema!

Kui töömees koju jõuab, vaatame, mida huvitavat-kasulikku tänane päev endaga kaasa toob.

Tassi nagu kass poegi

Istutasin Rootsi Tee äärde kivihunnikusse tekitatavale peenrale juba mõned taimed peale. Peenar ise pole veel kaugeltki mitte valmis, aga eks see on nii, nagu maja ehitamisega - niipea, kui mõni nurgake elamiskõlbulikuks saab, nii sisse kolitakse.
Huvitav ikka, kuidas istutusala muutub, kui taimed peale saavad - maa hakkab kohe elama ja särama!

Muidugi on taimi veel kõvasti juurde vaja. Ega muud ei aita, kui tuleb oodata kevadet ja püsikuid ise seemnest külvata. Kangesti tahaks erinevaid nelke ning kukeharjasid. Praegu on kahju, et nädalavahetusel selle ilusa rohe-valgelehelise hosta puhmast omale killukest ei kaubelnud. Ning kindlasti sobiks sinna peenrasse veel ka erinevaid madalaid iiriseid istutada.

Pean Hansaplantist järgi vaatama, milliseid suht madalaid puhmaid kasvatavaid lilli veel pakkuda on.

Aga algus on tehtud ja ilme on juba nii rõõmustav! Olen rahul!

2. august

August on august. Olgu ta külmal ja vihmasel suvel või kuumal ja päikeselisel, nagu tänavu. Niipea, kui august algab, märkame sügise märke: kogu pere küsis kui ühest suust ööseks teki peale (aknad on endiselt ristseliti lahti, aga toad on nüüd öösel jahedad); toomingad on poolraagus ( eks viimaste päevade tugev tuul räsis neid ka kõvasti); praegu, hommikul aknast välja Kivikõrbele vaadates on valgus hoopis teisem ja varjud on nii pikad. Käes on suve lõpp. Aga oli see vast suvi, mida annab kaua mäletada! Arutasime hommikul, et nii pikk puhkus, nagu nüüd sülle langes, sai olla vaid korra elus, edaspidi on puhkus ikka tavapärases pikkuses. Kui see kogu suve kestnud puhkus oleks olnud jahedal ja vihmasel suvel, oleks toas istutud ajast lihtsalt kahju. Nüüd aga anti lisaks pikale puhkusele ka nii imeilus ja kuum suvi. Ainult võta ja naudi! Vedas!

Pean augusti lõpupoole vaatama, kas ehk ei kannata selle päevakübara puhmas juba jagamist. Praegu kasvab ta peenra selles osas, mis jääb küüni varju. Ühe osa võiks panna kasvama veidi päikeseküllasemasse kohta.
Aster on lill, mis paraku toob silme ette väikese koolijütsi, kes esimesel koolipäeval oma uude klassi astub....
Paar viimast päeva valitsenud jahedamad ilmad pidid täna taas pead tõstnud kuumusele alla vanduma. Uskumatu, aga tõsi - jälle tubli kolmekümne-kolmekümne ühe kraadine päev. Ei tea, kas organism oli end juba saabuva jahedama ilma lainele sättinud, aga tänane temperatuur oli pea täiesti talumatu. Terve päev möödus õues ja toas uimerdamisele ja suisa magamisele. Ehk on homme tegusam päev.

Tahan ka kiviktaimlat vol 2

Vahepeal oli tegemist muude pakiliste asjadega ja Rootsi Tee äärne tööpõld püsis ootel. Täna oli temperatuuri ja päikese osas kaevamiseks sobiv päev. Õhtupooliku veetsin siis kaevates ja kive loopides. Selline seis on 30. juuli õhtuks. See on üks imelik maatükk ja ma olen juba praegu üsna nõutu, mis sellega siis õigupoolest peale hakata. Eks aeg näitab. Potsu oli muidugi ka aktsioonis. Ühel hetke vaatan - koer poeb ninapidi järjest sügavamale mätta sisse. Puhub ja liputab saba :) Läksin ka vaatama, kes tal seal on. Oli väikese hiirekese koduuru avaus. Ühte pisikest lühikese sabajupiga hiirt oli varem ka näha. Ju Potsu tahtis hiirega tutvust teha.

Õhtul peale üheksat sain poisid kampa ja viskasime Rootsi Teele loobitud kivid kärusse ning transportisime minema. Aga töö käis pideva kätega vehkimise ja poiste suust kostvate vandesõnade saatel - tohutu hord pisikesi tüütuid putukaid lendas meie ümber ja ründas meid jultunult. Neid oli isegi nii palju, et osad jäid ripsmete vahele kinni! Ilmselt oli tegu kihulase-kurjamitega, kes Lihulast siiakanti olid jõudnud.
Muidu imemõnus pilvealune õhtu: parajalt soe, lakkamatu ritsikate saagimine, sookurgede kurluutamine, kuid siis see tõrvatilk pisikeste õelate putukate näol mõnusat meeleolu rikkumas.

Veidi teistmoodi

...on see tänane ilm. Varahommikul pilves, jahe - kõigest 19 kraadi. Terrassil hommikukohvi juues kuulsin mingit krõbinat - üksikud vihmapiisad tegid puulehtedel sellist heli.
Täna vist julgeme mitu päeva põletamist oodanud oksad ära põletada.
....
Ehh! Vara hõiskasin! Kella poole üheksaks on juba jälle päike säramas ja tavapärane palavus käes.

Pojengihekk on aastaid ühe koha peal kasvanud ning aina võimsamaks sirgunud, kuid valgusrežiim on nende aastate jooksul kõvasti muutunud (majal teine korrus, vahtrad kõrgemad ja laiemad, õunapuu võra katab pooli pojenge.)
Täna on päev, mil pojengid kolivad uude kasvukohta.

Pojengid enne:
....ja nüüd:
Mis saab pojengidest vabanenud alaga, seda veel ei tea. Enne tuleb uue terrassi piirjooned tamiiliga maha märkida. Kõige olulisem uue terrassi juures saab olema trepp. Astmik tuleb teha lauge ja astmed ise madalad - vanaemal on praegusest trepist väga raske käia.

Mehed otsisid jõest mõnda sügavamat kohta ja lõpuks sättisid pumba keset jõge. Küll on mõnus kasta, kui ei pea kastekannuga tassima, vaid saan voolikust vett uhada. Mõnel pool sajab vihma, kusjuures saju kohta kasutatakse "kallab", "pladinal", "kohinal" ja teisi sääraseid kahtlasi sõnu, mis ilmselgelt viitavad rohkemale sajule kui see 3-5 piiska, mis meie kandis kombeks on. Palun meie kanti ka vihma, mis ikka kastaks ka!!!!!!!!!

• Võtsin sibulad üles. Putke läinud sibulaid on hoidise sisse vaja ja teistel sibulatel olid pealsed juba ammu pikali. Panin saagi varjulisse, kuid tuulisesse kohta pealseid närvetama.

• Petersellilehed hakitud ja sügavkülmas.
• Tomati-sibula salat keedetud.
• Oakaunad korjatud (homme jätkan).

Õhtul poole kuuest poole üheksani müdistas kõu igas ilmakaares, aga meile ei jõudnud ei äikest, ei pilvesabast vihmakest. Ainult internet kadus paariks tunniks. Voolikuvedamine ja kastmine jätkub.

Vaid hetkeks pilvealune

Ilm kiskus kergesse pilve ja kasutasin kohe võimalust ning tegin ühe pildi Imepeenrast. Praegu domineerib seal roosa värvigamma. Suve alguses istutatud floksijupid on kosunud ning nüüd õitseb juba ka hilisem tumeroosa sort.
Kõige rohkem hämmastab mind kukehari, mille puhma eelmisel suvel kolmeks jaotasin ning need kolm pusa ühte väiksemasse Imepeenra sektorisse istutasin. Nüüd on nad niiiii suured ja kogu Imepeenra kõige uhkemad taimed! Üritasin natuke ka uuel maa-alal kaevata, aga tuul on suunda muutnud ning tee pealt tulevad kõik autode tekitatud tolmupilved meie aeda. Päris talutav on olla, kui ümber pea on üsna lõdvalt kuivemaks väänatud rätik - mõnusad jahedad veenired voolavad kaelale ja seljale. Peaks tegema sellise ratsi, et mingi aiapritsi ballooni omale selga võtma ning kerge dušš jahedat vett võiks kogu aeg pähe sadada :)

Selle jutu trükkimise ajal tibas kolm, noh võib-olla neli, aga mitte üle viie vihmapiisa. Pärast nii "ränka sadu" paistab nüüd jälle päike :)

Tahan ka kiviktaimlat!

Suure kivi juurde peenra kaevamisega jätkata ei julge, kuna seal elavad ühe mätta sees mingid sutsud. Aga meil on üks päris põnev jupike maad Rootsi Tee servas. See ala sai omale Roundupi selga ja nüüd võin kaevama minna.
Terve mõistus ütleb küll, et "ära jama selle kaevamisega lagipähe lõõskava päikese käes", aga tema (terve mõistuse) hääl on sel suvel üsna vagaseks jäänud. Siiski mõtlen midagi välja, et seal palavuse käes jätkata. Ilmselt võtan kaasa ämbri külma veega, kus siis aeg-ajalt saan pea ümber seotud rätikut niisutada. Põnev on, ei raatsi pooleli ka jätta.

Oi, oli see vast ränk päev! Natuke aega kive mätaste seest välja prepareeritud, tükk aega toas läbi nagu läti raha, külm niiske rätik ümber pea. Aga nii palju sai siis tehtud. Võiks ju õhtujaheduses veel mütata, aga vedru käis maha.

Kasvuhoone otsapeenar komplekteeritud

Tänane varahommik oli udune. Udu hajus kiiresti ning päike lõõskab oma endises jõus ja hiilguses. Kell 11 on 24 kraadi.

Hommikuses suhtelises jaheduses asusin eile saadud lilli peenardesse istutama. Põhirõhk oli kasvuhoone otsapeenral, mõne taime istutasin ka pikka peenrasse. Vähe tihe see istutus sai, aga eks järgmisel aastal vaatan, kes kui kõrgeks kasvab ja kui jõudsalt kasvama hakkab.
Pojengidele mõeldud peenar jääb siiski pojengidele :)