Esmaspäev, 31. mai 2010

Ilus esmaspäev Paunkülas

Kose ja Kõue valla koolidele ning lasteaedadele korraldatud üritus "Teeme head" oli üks ütlemata vahva üritus. Lapsed said kindlasti hästi palju põnevaid ning ka väga kasulikke teadmisi juurde. Olen eriti vaimustuses kiirabibrigaadi tööst: lapsed said ise lahases käsi-jalgu siduda, kopse ventileerida, südamemassaaži teha ning südant kuulata (nuku peal muidugi) ning kaelalahast paigaldada. Lapsed olid väga hakkamist täis!
Meile esines Ott Lepland. Ta jagas fännidele ka autogramme. Lapsed seisid kannatlikult pikas järjekorras (Seda "sabatamist" vaadates tuli kohe õnnis nõukaaeg meelde).
Pildid üritusest asuvad siin.

Ja mitte vähem tähtis pole asjaolu, et meil vedas ilmaga. Üle tüki aja jälle mõnus suvesoe ilm!
Homseks oleks ka väga vaja head vihmavaba päeva!

Pühapäev, 30. mai 2010

Maikuu viimane pühapäev

  • Oleme kenasti graafikus - puud said maikuu sees saetud! Lõhkumise ja ladumisega on rohkem tegemist, need tööd lükkuvad paratamatult jupike edasi.
  • Riputasin lobeeliapotid kuurirõdul oma kohtadele - las harjuvad tuule ja jahedama ilmaga. Kui õhtul väga külmaks läheb, tõstan nad kasvuhoonesse tagasi.
  • Kurgid viisin toast aknalaualt kasvuhoonesse. Taimed oleks vaja juba avamaale istutada, aga kole külm on ikka veel - ei julge ka katteloori all neid ilma kätte jätta.

Küll on lugu! Puhkus on algamas ja hädasti oleks vaja terrassile päevavarju, aga mida pole, seda pole. Noh, eks on ju kah, aga pakutud kahest artiklist ei sobi kumbki. Üks on selline väike ning kipakas ja selline pluti-pluti mustriga, teine jällegi 3m diameetriga. Võib-olla selle laimirohelise värviga suudaks ehk kuidagi harjuda, aga 3m on meie terassile ikka liig mis liig. Samahästi võiks kogu terrassile katuse peale ehitada. Vaja veel veidi ringi vaadata!

Laupäev, 29. mai 2010

Maikuu viimane laupäev

Eile õhtul asusin Imepeenras tegutsema, aga ega suurt ei jõudnud, sest läksime küladeseltsi kodulehe reklaami peale Tammikusse. Sealsest üritusest on lugeda siin.

Laupäeval asusime varahommikul õues tööle, sest ilmateade ähvardas tänaseks laussadu. Käsile sai võetud suure pargi niitmine ja muidugi Imepeenar.

Hurraa! Imepeenar on komplekteeritud! Kõigis 10 sektoris on püsikud.Ühes sektoris on veidi taimi juurde vaja.

Reede, 28. mai 2010

Nädalavahetusele vastu

Õppeaasta eelviimane nädal sai läbi. Nüüd veel see viimane nädal vastu pidada ning algabki suvevaheaeg! Hästi kiiresti läks see aasta.

Kui nüüd vaid see ilm nädalavahetusel normaalne oleks ning kõik tegemist ja tegijat ootavad tööd tehtud saaks! Ilm on meil ikka muutlik küll - alles see oli, kui lahti olid kõik aknad ja uksed. Nüüd aga tuleb aeg-ajalt maja isegi kütta.

Mis siis plaanis on?
Imepeenras veel kolm sektorit korrastada ning taimed peale istutada. Kui plaan õnnestub, siis saavad kõikidesse sektoritesse püsililled. Selle arvelt võidaks üks teine aed, mis suvelillede taimekesi ootab.
"Heinamaad" üle niita.
Viimased puud saagida.
Puud lõhkuda ja riita laduda.

Rohkem igaks juhuks plaani ei võta.

Kolmapäev, 26. mai 2010

Hakkame otsi koomale tõmbama

Panime täna oma klassi õppeaastale punkti. Aitäh lastele, muusikaõpetajale ning lastevanematele, kes aitasid kostüüme valmistada ning tõid head-paremat peolaulale.
Mõned pildid meie peost on siin. Aru ma ei saa, miks vana fotokaga tubased pildid sellised kollased tulid!

Teisipäev, 25. mai 2010

Mõned pildid uuest pargist

Männid on kasvamisel hea hoo sisse saanud. Mõnel männil on pikad kasvud, mõnel jälle uhked isasõied pilku püüdmas. Oh üllatust - metsmaasikas õitseb! Kui nüüd vaid öökülmasid ei tuleks!
Ojamõõla kellukesed kumisemas kevade lõppemise meloodiat.

Päikeseline, kuid jahe

Hommik tervitas meid päikesega. Ust paotades tuli aga tõdeda, et õhk on ikkagi külm. Näis, mis sellisel puhul päeva jooksul juhtub - maikuu lõpp ju ikkagi ning päike suviselt kuum.

Päeva jooksul läks ilm talutavalt soojaks ning jäi kuni õhtuni päikeseliseks.

  • Üks Imepeenra sektor täidetud: sinna istutasin ümber alpi astra.
  • Kartul on maha pandud. Ei möödunud poolt tundigi kartulimaal lõpetamisest, kui hakkas sadama. Meil vedas!

Esmaspäev, 24. mai 2010

Külm on

Uhh, küll on kole, kui õhutemperatuur langeb kolinal tervelt kakskümmend kraadi! Sajab peenikest vihma, tuul puhub puudel lehed pahupidi - ühesõnaga: jälle tavaline niru suusailm.

Plaanisime kartuli maha panna, aga see nali jäi nüüd küll ära.
See-eest käisime Liiva kalmistul. Seal on vist talvine külm veetorustiku ära lõhkunud. Vett polnud ja nii tuli käsi pesta asfaldilohku tekkinud veelombis.

Pühapäev, 23. mai 2010

Suvistepüha toimetused

Täna on kardetavasti viimane ilus ja soe päev ning mõneks ajaks asendub suvesoojus kevadise jahedusega. Muideks, toomingavilu jäi tänavu sootuks ära!

Päeva alustasin õunaaias puutüvede ümbert kõrge rohu lõikamisega. Ma ei väsi kordamast, et minu meelest on hommikuvalguses aia kõige ilusam paik just see vana õunaaed.
Kolm kevadet tagasi kingiti üks väike õunapuuistik. Juba tol kevadel oli tal kaks õiekest küljes. Möödunud aastal ta puhkas ning tänavu on väike puuhakatis õitesse uppunud.
Keldri juures õitseb punane õunapuu. Õunte maitse on mittemidagiütlev, aga ilusa kompoti ja moosi saab neist õuntest küll.
Keldri kõrval rullivad sõnajalad end lahti.
Jätkub töö Imepeenras.
Valmis on viis sektorit, sealhulgas eelmisel aastal alustatud. Need eelmise aasta istutused on praegu nii ilusad.
Kuidagi iseenesest on kujunenud Imepeenra värvigammaks roosa ja lillakas toon. Noh, kõigepealt see eelmisel aastal istutatud taim, mille nime ma ei tea, siis kaunis kukehari, siis nüüd istutatud tõnnike, floks ning vorstirohi. Üks väike iiris näitas eelmisel aastal ka värvi ja kui ma ei eksi, siis tema mahub ka antud gamma piiridesse. Öeldakse ju, et asjad loksuvad iseenesest oma õigetesse kohtadesse.
Kardetavasti ma sel suvel kõiki Imepeenra sektoreid püsikutega täita ei suuda. Tuleb kasutada ka suvikuid. Panen siis sinna astrid ning Mehhiko päsmaslille. Jälle värvid klapivad! Olen rahul!

Tore oli, aga otsa saab

Kopeersin selle karmi tõde kuulutava artikli siia:

Loodus kinkis tänavu suvisteks (nelipühad 23.-25. mai) meile imelised kesksuve soojaga ilmad. Lepituseks pika talve ja jahedana veninud kevade eest tõid lõunatuuled mai esimeses pooles sooja õhku kuni põhjalaiusteni välja, Läämemeremaad on selle päikeselise õhumassi võimu all juba ligi kaks nädalat.

Pühapäeval ilm jaheneb ja sajab vihma. Looduse areng on hüpanud kiirelt juuni alguse aega, mets lehtis mõne päevaga, toomingad, pihlakad, sirelid õitsevad korraga; lilleõite aeg on nii varastel kui hilistel liikidel.

Taimede kasvukiirus püstitab rekordeid: suviviljaorased tärkasid kohati vähem kui nädalaga.

Talvega säilinud taliraps on ammu õites, heinakasv on hoo sisse saanud, pesitsevate lindude toidulaud putukate poolest rikkalik.

Suviselt soojad ilmad kestavad veel nädalavahetuse, siis on arvata Skandinaavialt jaheda õhumassi laienemist ka üle Läänemeremaade. Päevased õhutemperaturid langevad ligi kümne kraadi võrra varasemast allapoole.

Tähelepanuks aiapidajatele: öösel püsib sooja veel üle pluss viie kraadi, kuid selge taeva korral võib paikkonniti halla (temperatuur null kraadi lähedal) teha või tekitada maapinnale külma udu ja kastet.

Nädala esimeses pooles on äikese ja hoovihma võimalus, hiljem üldise jahenemise järel seisab ilm kuivapoolne, sest tulemas on täiskuuaeg.

Puhkajad, hoiduge külmetamast. Paraku jõuab hammustavate putukate hulk kiusama neidki, kes peavad jutte tänavusest sääskede ja kihulaste rohkusest naljaks. Tõehetk saab olema valus.

Artikkel asub siin.

Laupäev, 22. mai 2010

Kodune laupäev koos külalistega

Kõigepealt panen üles Helduri kodulehe lingi. Nii vahva, et ta on paljude katsetuste seast lõpuks leidnud oma niši. See sobib talle ja tooted lähevad aina paremaks! Puidust käsitöö ja talusildid.

Külaliste päev. Häda, kui lapsed suureks kasvavad, siis nad enam kõik korraga ema-isaga reisima ei pääse. Täna olid Mairel-Helduril kaasas pooled lapsed. Auto tagaistmel lihtsalt ei tohi rohkem reisijaid istuda.

Täna hommikul või ehk isegi juba eile õhtul saabus suur rahu hinge. Üle oma varju ei hüppa ikka küll, taha palju tahad, katseta palju katsetad!
Järsku oli mul aega vaikselt toimetada - kuigi kartul pole veel maas ja maad on veel palju kaevata.
Mehed niitsid, mina katkusin niidetud alal neid piikondi, kuhu masinaga ei pääsenud. Oli aega lilli vaadata ja linnulaulu kuulata.
Võib-olla oli asi selles, et viimane tasemetöö sai tehtud, laste laulupäevaks ülesanded täidetud. Võin hakata otsi kokku tõmbama. Klassi õppeaasta lõpupidu veel ees, siis on tõesti kõik. Nojah, paaris eksamikomisjonis ju tuleb ka istuda, aga see ei nõua minupoolseid ettevalmistusi ning ponnistusi.

Mis siis ikkagi saab sellest suurest aiamaast? Kartuli paneme maha just nii suurel alal, kui kaevata jõudsime. Ülejäänud maast sõitis poiss murutraktoriga üle. Seda songin edaspidi vaikselt ja jõudumööda. Aga mis saab edaspidi?

See maa-ala on suht soojas kohas. Ja meil pole mitte ühte ainumast roosi. Äkki teeks rosaariumi? Naersime Mairega, et näe, kõigevägevam oli kiuslik ja lükkas meie "taksomeetrile" uue numbri ette, et äkki oleks nüüd aeg hakata ka endale mõtlema, ennast veidikenegi säästma ja lõpetaks selle hullumeelse sahmimise ja rabelemise ära. Leidsime, et see plaan tasub täpsustamist ja arendamist, plusside ning miinuste kokkuarvamist.


Järgnev osa tänasest päevast on trükitud Wordis. Asi selles, et juba kaks tundi podiseb kagu- ja lõunakaares suur äikesepilv. Igaks juhuks sai elektroonika pistikust välja võetud. Nüüd, kui taevastel lahinguväljadel valitseb vaikus, ei saa ma internetti kätte. Oskajaid momendil käepärast pole ja nii tulebki muidu läbi ajada.
Täna jõudsin oma järjega Imepeenra juurde. Päevakübarad on selleks korraks oma elu ära elanud, peenra sektorid tuleb uuesti komplekteerida. Nagu selgus – iiriste sektoris on veel ruumi maa ja ilm! Aga kui oli võimalus omale jupike iirisetaimest saada, siis polnud ma selleks veel valmis – no polnud ju ettevalmistatud mulda. Nüüd on nii kahju, et tühjaks see osa jääb ka sel suvel.
Küll oli mõnus väljas toimetada! Õhk suvesoe, taevas uhked pilved, mis müdisesid ning podisesid, külast kostumas murutraktorite mürinat. Need on kõik suvehääled, mitte enam kevadehääled. No ja eks ta suvekanti ju pöörabki – homme juba suvistepüha!
Jälle hakkas müristama ja justkui palju lähemal kui enne.

Reede, 21. mai 2010

Tulpidest ja aiast üldse

Korralik fotokas sai kõvasti vett ja vilet ning lõpuks andis otsad. Nüüd tuleb jälle vana digikat pruukida. Sel aga ilmast ilma "Battery low". Ostsin jälle uued Duracellid ja sain lõpuks mõned tulbipildid. Kõige viimane, kollase-punasekirju kinnise õiega tulp on juba ammu pildile püütud - valguski sellel hoopis teine, ülejäänud siis tänased. Kollane topeltõieline tulp on juba õitsenud.














Lapsepõlve koduaiast mäletan hästi palju erinevaid tulbisorte. Tol ajal neid suuri ja punaseid Hollandi tulpe polnudki.
Minu lemmik oli tol ajal nn pardinokk. Aga meil oli ka üks isend mustast tulbist. Ta küll süsimust ei olnud, aga midagi sinnakanti. Tumedaid kroonlehti kaunistasid roosakad träpsud. Ma lugesin palju ja muidugi oli raamatute hulgas palju muinasjuturaamatuid. Nii pidasin seda musta tulpi kurja nõia või võõrasema tulbiks ja isegi natuke kartsin teda :) Igal juhul, kui aitasin memmel peenart rohida, siis selle "kurja" musta tulbi juures ma rohida ei julgenud.
Lugesin ühest aiablogist tõelise aiapidaja "anamneesi". Selle põhjal ma aiapidajate hulka ei kuulu. Ei teagi nüüd, on see siis õnneks või kahjuks. Ma käin aianduskauplustes põhiliset "Window shopinguga" tegelemas ja silma nuumamas, ei enamat. Aga sealjuures olen oma aiaga suht rahul. Meie pooleldi loodusliku ja pooleldi metsaaia juurde ei sobi tõeliste iluaedade ja näituseaedade atribuutika. Meie piirdume roheluse, puidu, mõnede kivide ning neile elustavat aktsenti lisavate värvilaikudega. Meie külalised, olgu siis sugulased või kolleegid, võtavad alati kõigepealt suuna aeda. Võõrad, kes meie aeda on külastanud, on leidnud, et siin on väga rahustav aura, et tundub, kui elaksime vanajumala selja taga. Ja nii ta ongi. Eks sellepärast seda suve ja puhkust nii pikisilmi oodatud saabki.

Neljapäev, 20. mai 2010

Endiselt palav

Ja endiselt maa kaevamine. See võib välja paista juba kümnete hektarite kaevamisena, aga kahjuks (või õnneks) pole me kodused inimesed, vaid üsna tõsiselt oma tööga seotud ning kodus toimetamise aega napib. Hullusti napib. Kuigi jah, täna labidavarre najal end püsti ajades tekkis esimest korda väike uitmõte, et äkki õnnestubki enne maikuu lõppu see va kartul maha panna.

Nojah, aga see maa... Möödunud suvel hoolikalt mitu korda suve jooksul läbi kaevatud ja rohitud peenravahed on praegu erkkollased - meeletult on võilille. Mäletan, kuidas seemned eelmisel suvel lendasid - õhk oli lausa valge. Kuidas aga takistada võililleseemnete levimist, kui nad, saadanad, valmivad ka maha niidetud õisiku küljes?

Korra tekkis mõte, et paneks praeguse suure aiamaa muru (loe: rohumaa) alla? Seda rohumaad on meil niigi hullult palju. Veel juurde? Noh ja kus siis seda potipõllumajandust viljeleda? Selleks tuleks aastaid söötis seisnud tee-äärne põld kõigepealt Roundupiga mürgitada, siis künda, kultiveerida ja ma ei tea, mida imet veel teha. Aga siin tekivad esimesed takistused: ma ei tea meie külas ühtegi tarktorit, millel põllutööagregaadid olemas oleks. Traktor on siinkandis ikka rohkem metsateoks, metsaveoks. Ja mis kõikse jamam - kui kogu selle ettevalmistustöö kulud kokku arvata, on poest kartuli ostmine kordades odavam. Mõtet siis sellel tsirkusel üldse on?

Meite külatelefon on säänne klikiaegne - toimib teine õite aeglaselt. Täna selgus, et too mitme päeva tagune välguga samaaegselt kostunud plaks (mille lööklainet oli tunda) suutis ülejõe külas ka kurja teha. Oli ühte majja sisse löönud. Maja maha ei põlenud, aga eks papi oli jätnud kõik kodutehnika kõigevägevama hooleks. Tollel oli aga niigi palju tegemist ning sedasi kõik see krempel nüüd õhtal ongi. Selle kohta käib hää ütlemine: "Looda Allahi peale, aga kaamel seo kinni". Vot siis inimene vs loodusjõud - enda loodusekrooniks tituleerimine on uhke asi küll, aga kui ikka häda käes, siis on too kroon peas õite uppis ja vesi ahjus...

Kastan õitseb, toomingas lõpetab õitsemist, kirsid õitsevad, esimesed õunapuuõied soojemas aianurgas on end päikese poole sirutanud - kevadest hakkab saama suvi.

Teisipäev, 18. mai 2010

Tänased toimetused

On jälle hiline õhtutund, mil hämarus lõpuks õuetoimetused katkestas.

Tööpäev lõppes suhteliselt hilja ning koju jõudsin üheaegselt saabuva äikesepilvega. Taas juba traditsiooniline välkude sähvimine, müristamine ning paduvihm. Äike on ilmselt otsustanud sel suvel oma teed ja rajad seada just üle meie kandi.

Maa kaevamine oleks võrdunud mudas mulistamisega. Vihma ajal sai hoopis kasvuhoones rohitud, pärast vihma asusin suvelillede taimi peenrasse istutama. Üks natuke suurem muutus sai ka tehtud - terrassi ees peenras on nüüd hostad.

Mehed olid päeva ajal puid saaginud ning lõhkunud. Tänased halud on kenasti riita seatud.

Küll on mõnus aias toimetada! Iga päevaga läheb kõik aina ilusamaks ja nii kahju on hommikuti autosse istuda ning tööle sõita. Õnneks pole puhkus enam kaugel. Just selle hiliskevadise-varasuvise ilu pärast tahan alati võimalikult varakult puhkusele minna, et meie põhjamaise lühikese suve pikki päevi ning valgeid öid maksimaalselt ära kasutada ning nende ilust iga kild endasse ammutada, et pikka ja vastikut talve üle elada.

Esmaspäev, 17. mai 2010

Äikest söögi alla ja söögi peale

Oli alles õite hämar, kui taevas podisema hakkas. Vaatasin kella, see näitas poolt nelja. Podises mis ta podises, aga ega ei seganud küll. Aga mida aeg edasi, seda valjemaks see podin muutus. Kell seitse kärgatas kole kange kõu. Lülitasin kilbis elektri välja, tõmbasin kõik juhtmed pistikupesasdest välja ning hakkasin tööle minekuks sättima. Süda valutas koledal kombel. Õnneks ajas äike ka ühe poisi üles. Nüüd võisin südamerahuga tööle sõita. Veerand kaheksaks oli vihasem äike möödas, see-eest oli sadu väga tugev padukas. Muru lainetas kui järv.

Töölt koju jõudes hakkas sama triangel jälle otsast peale. Kell neli oli äike täiesti pea kohal. Välgusähvatuse järel ei olnud enam müristamine, vaid terav plaks, mis tekitas täiesti tuntava lööklaine. Päris õudne tunne oli! Isegi Potsu oli hirmu täis ja istus lausa mulle jalgade peale ja vaatas haleda-küsiva näoga, justkui tahtnuks küsida, et no mis kole asi see nüüd siis on.
Ei mäleta varasematest suvedest, et ühe päeva jookusul kaks-kolm äikesepilve ühe koha pealt üle lähevad.

Muidugi mõista oli mu tore plaan aiamaal kaevamisega jätkata määratud maha kriipsutamisele. Vesi lainetas aiamaalgi. Õnneks oli meespere usinasti puid lõhkunud ja mul oli jälle võimalus puuriitasid mööda turnida.
Natuke sai kasvuhoones rohitud ja üllatusega avastatud, et tomatid õitsevad.

Tigusid on sel kevadel meeletult palju ja nüüd nad õnnetud ronivad lausa mööda majaseina üles. Ju nad kardavad selles liigvees uppumise ohtu. Valge majaseina pealt on neid elukaid hea noppida.

Oi, kuidas tahaks aias toimetada! Kõik on juba nii ilus! Oleme sellised metsaaia tüüpi aiapidajad - selline roheline ja rahulik stiil sobib meie kiire elurütmi ja loodusläheduse taotlusega hästi kokku. Kui vaid selle kartuli ka ükskord maha saaks!

Pühapäev, 16. mai 2010

Pühapäevastest tegemistest

Eile õhtul enne südaööd koera õue lastes oli üllatus suur : sajab! Ja kohe suure pladinaga sajab!
Ega`s midagi, kui sajab, siis tulebki parem uni ja meie savikänkrast maa, mis kuivades muutub betoonilaadseks olluseks, vajabki aeg-ajalt niisutamist, et sellest iga sentimeeter sõrmede vahel läbi pudistada.

Varahommik oli meeldivalt soe, aga hullult niiske. Kui oleks baromeeter, küllap see näitaks õhuniiskuseks tervelt 100 %!

Kaevamine on täna tänu öisele sajule tõesti palju edukam! Aga küll on vaev selles niiskes õhus rassida! Ühel hetkel siputas üks õhuke pilvehakatis paar piiska vihma ka alla. Piisad kukkusid seljale ja tegid enam-vähem sama häält, nagu kerisele vett visates kuulda võib :)

Õhk on täis linnulaulu, mesilaste suminat, vahtraõite ja kaskede lõhna.
Kummaline on see kevad oma tulemistega. Ühel ja samal ajal õitsevad nurmenukud, varsakabjad, võililled, kullerkupud, vahtrad ja toomingad.

Äikesefront liikus idast kagusse, sealt lõunasse ning siis meie kohale. Vot see oli äike! Välgusähvatuse järel raksatas kõu pea koheselt. Kui piksepilv enam otse meie kohal polnud ning pilvesaba meile vaid tugevat vihma jagas, paotasin ust - oi, kui jahedaks oli läinud. Aga poole tunni jooksul tuli leitsak tagasi ning hullemana kui enne. Ning taas on ida pool podinat kuulda. Ju millalgi õhtul jõuab meie kohale teinegi äikesepilv.

Aiamaal on seis vesine - peenravahedes läigib vesi, muld on pigem muda kui muld. Pidi see vihm siis nii keset päeva tulema!

Kollaseid võilillevälju vaadates tahaks kangesti veidike võilillemett keeta, aga ajanappus seab omad piirid.

VÕILILLEMESI:
250-300 võililleõit
3/4 l vett
1 kg suhkrut
0,5 tl sidrunhapet
Õied koos roheliste tupsudega pane keedupotti, vala vesi peale ning keeda 20 minutit.
Seejärel kurna vedelik läbi tiheda sõela, lisa suhkur ja sidrunhape.
Keeda hästi tasasel tulel. NB! Kaaneta nõus!
Sega hästi sageli, et mitte öelda "pidevalt".
Keetmise aeg: 1 h

Laupäev, 15. mai 2010

Aiatöine laupäev

Alles see oli, kui meite kandi toomingad polnud seda nägugi, et kavatseks õitsema hakata. Viimased kuumad päevad on aga toomingad valgetesse õitesse looritanud!
Mis siis tehtud sai?
  • veidi puid saetud
  • poistel puud lõhutud
  • mul need puud laotud
  • maad kaevatud ja kaevatud ja kaevatud.... aga .... nojah, tippsibul on nüüd tõesti maha tipitud. Üks peenar! Aga kui seda peenart mõõta, siis on see ikka veidi pikavõitu küll.
  • mõned suvikud peenrasse kükitatud

Ja ei midagi enamat! Ahjaa! Ikka muud ka - meie Potsu saab homme aastaseks. Tegin sel puhul ühe küpsisetordi. Põhjus tordi söömiseks ju seegi :)

Reede, 14. mai 2010

Nädalavahetuse algus ööbikulaulu ja kaskede lõhnaga

On aasta ilusaim aeg. Päevad on pikad ja päikeselised, isegi veidi liiga kuumad. Kõik kasvab ja puhkeb kuuldava mühinaga. Vahtrad sumisevad, liblikad lendavad. Ööbik ei pea hoo ega hoobi vahet - aina laksutab. Huvitav oleks teada, mida ööbikud üksteisele räägivad. Mõnikord vastatakse liigikaaslasele samade "sõnadega", mõnikord sootuks teistmoodi. Üks ööbik tuli lausa meie õue peale laulma!

Järjekordne ülikiirelt möödunud töönädal on saamas nädalavahetuseks. Vaagisin küll ühtpidi, küll teistpidi, aga lõpuks ikkagi käisin ära Krõõtade taimeüritusel. Kahju, et ma pole saanud töö kõrvalt mahti aeda korda teha - nii ei söandanudki rohevahetusel omale midagi hankida.
Ürituselt sain koju üheksaks. Poole üheteistkümneni toimetasin lillepeenras, edasiseks tegutsemiseks oli juba liiga hämar.
Aga terrassil on üliväga mõnus istuda ning kevadehääli kuulata.

Suviselt soe

Oi, kus nüüd on palavus!
Sellist öösooja pole igal suvelgi mitte! Öö läbi kõik aknad lahti ja ikka palav mis hirmus! Ja ööbikud (kui ma eristamisega ei eksinud, siis kolm isendit) laksutasid juba öösel kell kolm.

Ja kõik on nii värske ning heleroheline! Imeilus!

Teisipäev, 11. mai 2010

Ilm on ilus

Tänavu kevadel kipub olema niimoodi, et hommikul aknast päikese nägemist tuleb lugeda erakordseks sündmuseks. Tänane hommik jälle selline erakordne. Ehk tuleb ka normaalsel hulgal soojakraade.

Eile Kolu poe vastas aiamaal värskeid kartulivagusid nähes tekkis natuke nagu lootusetuse tunne, et meie ei jõua kohe kuidagi. Eks muidugi on asi ju ka selles, et seekord on kaevamine palju laiemalt ette võetud, aga..... maasikamaa kaevamisega tuleb ju samuti kiirustada, sest kui taimed õitsema hakkavad, siis.... ega ei raatsi ju neid siis enam välja kaksata... Nokk kinni, saba lahti... Aga poisse ei või kaevama lasta - umbrohujuurikad peavad selle peale vaid peenikest naeru ja kasvavad mühinal edasi.

Kole on vaadata poolde masti tõmmatud riigilippu... Elu on karm... Kaastunne lähedastele, kaastunne kolleegidele!
Väikesel aiamaal on kõik külvid tehtud. Vabad on veel kaks peenart avamaakurkide tarvis. Eile tegin osades kurgipottides korduskülvi. Ega ikka alati mullune seeme idane, tarvis uut ja värsket seemet kasutada.
Õue peal jalutades jäi teele ette nurmenukupuhmas, mis end meie nn muru sees õite mugavasti tunneb.
Aga tegelikult läksin hoopiski varsakapjade elu-olu vaatama. Mõnulevad teised kenasti jõe kaldaveeru mudas ja sätivad end juba õitselegi.

Pühapäev, 9. mai 2010

Pühapäev

Eile hilisõhtul, kui väljas oli juba pime, kuulsin lõpuks ära ka ööbiku.
Mõisa pool huikas kodukakk. Üks tegelane võttis teda kiusata ja huikas vastu. Selle peale lendas kakk vaatama, kes tema territooriumil ülbitseb. Edasi huikas kodukakk juba meie metsas. Territooriumi hõivata üritanud "liigikaaslast" kakk ei leidnudki....

Täna hommikul kuulsin kägu. Ja ongi tänavu kevadel nii: ööbik ees, kägu järel!
Aga hommikune kägu - hoolekägu... seega, marss maad kaevama!

Hästi kummaline on see kevadine ilm! Eile oli mõnus suvesoojus, täna lõõtsub kõlekülm tuul ning õhutemperatuur on jälle kõigest 8 kraadi. Aiamaa kaevamine ei edenenud - käed hakkasid külmetama. Hoopis sobilikum on puude lõhkumine ja ladumine.

Järjekordne puudelasu lõhutud ja laotud!!!

Väga rahul kogu lõppeva nädalaga!

Laupäev, 8. mai 2010

Soojaks läks!

Täna keskpäeva paiku hakkas taevas seda suunda pöörama, et andis väikest lootust ka päikest näha. Ja nii ta läkski! Kell üks päeval päike särab (kuigi läbi kerge pilvehaga), õhusooja on lausa uskumatu, aga tõsi - tervelt 16 kraadi!!!

Meie kohaliku tähtsusega Põhjanabalgi on esimesed kevadlilled õitsema hakanud.

Üks tulbisort, mis kunagi kingitud sortidest on talved üle elanud.
Esimene üksiküritaja nartsisside seast.
Ja paar nädalat tagasi teise kohta istutatud hüatsindid.
Õhk on väga niiske ja lämbe. Pole võimatu, et lõpuks võime saada ka ühe sahmaka pauguga vihma.
Kell pool viis kärgatas äike. Pilv jäi meist lõunasse, vaid üks pilveharu raksatas peaaegu pea kohal. Kõmina ja välgusähvatustega kaasnev vihm oli väga tagasihoidlik.

Kevad ei taha edeneda

Täna siis sai selgeks, mis on see, mis häirib ja on valesti. Vaher ei õitse veel! Alati on ta seda meite kandis teinud 1.-4. mai vahel. Praegu aga on mesilased nälgas - remmelgas on ära õitsenud, paiseleht lõpetamas - polegi mõet korjel käia. Mis siis muud - tuleb mummidele suhkrulahust sööta.

Praegu, hommikul on kõigest 4 kraadi sooja, pilves. Õnneks vähemasti ei saja.

Päevaplaan näeb ette puude saagimise ja maa kaevamise. Kui palju see õnnestub, seda näitab aeg.

Lugedes päevaraamatuid, on tekkinud väike üldistus: tänavu on üle Eestimaa ühtemoodi, ööbik, see öösooja tooja on saabunud varem kui pääsuke, päevasooja tooja. Ka meil jõekaldas oli olnud juba ööbiku laksutamist kuulda. Endal pole tänavu veel olnud õnne selle linnu laulu kuulda. Aga ehk sel nädalavahetusel kuulen!

Reede, 7. mai 2010

Nädalavahetusele!

Pärast tihedat ja ülipikaks veninud päevadega töönädalat on kange tahtmine näpud mulda susata, aga ilm on selleks väga ebasoodne.
Keset päeva on õues vaid 5 soojakraadi! Sajab tihedat vihma ning kohati tundub, et vihma seas on ka lörtsi.

Kasvuhoones on taimed jahedate päevadega toime tulnud. Tomatitaimede lehed on kenasti tumedamaks värvunud ning kui hoolega vaadata, siis tundub, et taimekesed on isegi natuke pikemaks sirgunud.
Kõige paremini kasvab aga umbrohi. Kui tuul nii kurjakuulutavalt ümber kasvuhoone ei uluks, võiks ju hakata umbrohtu korrale kutsuma, aga....
Aga taimed on kõik kastetud!

Fotoaparaat otsustas ka lõpuks tööle hakata .... pärast 16-tunnist aku laadimist.

Pühapäev, 2. mai 2010

Külm, tuuline, sajune...

....ühesõnaga: ilm on niru. Aga tööd tuleb teha. See töö tegemine oludes, kus hommikul ärgates oled juba või ikka veel väsinud, kus siit on valus ja sealt on valus, kus villid on katki hõõrutud.... jah, see töö on mannetu - katsu siis veel mingit tööjõudlust saavutada :(

Aga meil on kõigele vaatamata natuke juba maad kaevatud. Pärast esimest kohvipausi üritame jätkata.

Kell 12, kui meil on juba pikk tööpäev selja taha jäetud, algab meie küla talgupäev. Vaja teede servad pudelitest puhtaks korjata. Oi, ma tahaks ükskord ära näha, kes see on, kelle lemmikmark on Gin Long Drink! Tema sodi tuleb meil korjata! Ja niimoodi aastast aastasse!

Keskpäevaks päike väljas, kuid temperatuur kümne kraadini ei küündi. Tuul on väga tugev.

Kaeva ja kaeva seda maad. Kui kaevatud maalapi ääres seista, siis pole väga vigagi - täitsa tubli tükk juba tehtud. Kui aga vaadata kogu kaevamist ootavat maad, siis tuleb ahastus peale. Poiss arvaski, et nüüd on ehk tubli kümnendik kaevatud.
Ja järgmise nädala sees minul ei ole sellist aega, et labidas kätte võtta!

Poisid lõhkusid puid. Lõhutud puud laotud.
Comeniuse - puu olemas.

Trükkisin väljamaiste külaliste tarvis rahaliste väljaminekute nimekirja. Arvud on kroonides suht jõhkrad, aga kui eurodeks ümber arvestasin, pole nii hull midagi.
Ja siis selgus kurb tõsiasi: mu mälu on suure sahmerdamise käigus kooli arvutisse jäänud. Õudne, kui sõltuv on see tänapäeva inimene arvutist!

Laupäev, 1. mai 2010

1. mai tegemised

Ja käes ta ongi, see kauneimaks peetav kevadkuu!
Täna küll pilves, suht tuuline ja jahe, aga pole hullu - on ju alles õite varane hommikutund.

Mis siis juba tehtud on (hommikul kella 9-ks)?

Kasvuhoone on nii umbtäis istutatud, et sinna ei mahu enam mitte-mitte-mitte midagi juurde. Istutasin isegi nii, nagu seda teps mitte teha ei tohiks. Aga kui ikka juhtud olema selline aiapidaja, kes iga taimekribala tahab maha kükitada (ähk ikke läeb kasvama), siis nii ta läks.....
  • paprika kasvuhoonesse istutatud

  • Jelenalt saadud pipar kasvuhoones (mul neist suisa kahju, aga ruumipuudus, noh...)

  • kasvuhoone kurgitaimed (nood isehakanud) ümber istutatud

  • kasvuhoonekurk kasvuhoonesse külvatud

Lõpuks kogu pere kodus!

Edasised tööd:

  • avamaakurk pottidesse külvatud - 38 väikest plastikpotti "kaunistavad" elutoa aknalauda

  • suurele maasikamaale surmaotsus välja kuulutatud (vaidlustamisele ei kuulu)

  • väikesele aiamaale rajatud 1 maasikataimede "kasvulava" 38 taimega (juhuks, kui tuleb uuesti tahtmine väga palju maasikaid kasvatada)

  • "naadipeenar" korrastatud
  • maasikamaa serv kõnnitee ääres läbi kaevatud
  • puid saetud

Talgud... Meie, suured individualistid, töötame oma kodu heaks. Vaba päev on kulla alusel käes ja seda tuleb maksimaalselt kasutada (isegi külmale vihmale vaatamata).