teisipäev, 11. mai 2010

Ilm on ilus

Tänavu kevadel kipub olema niimoodi, et hommikul aknast päikese nägemist tuleb lugeda erakordseks sündmuseks. Tänane hommik jälle selline erakordne. Ehk tuleb ka normaalsel hulgal soojakraade.

Eile Kolu poe vastas aiamaal värskeid kartulivagusid nähes tekkis natuke nagu lootusetuse tunne, et meie ei jõua kohe kuidagi. Eks muidugi on asi ju ka selles, et seekord on kaevamine palju laiemalt ette võetud, aga..... maasikamaa kaevamisega tuleb ju samuti kiirustada, sest kui taimed õitsema hakkavad, siis.... ega ei raatsi ju neid siis enam välja kaksata... Nokk kinni, saba lahti... Aga poisse ei või kaevama lasta - umbrohujuurikad peavad selle peale vaid peenikest naeru ja kasvavad mühinal edasi.

Kole on vaadata poolde masti tõmmatud riigilippu... Elu on karm... Kaastunne lähedastele, kaastunne kolleegidele!
Väikesel aiamaal on kõik külvid tehtud. Vabad on veel kaks peenart avamaakurkide tarvis. Eile tegin osades kurgipottides korduskülvi. Ega ikka alati mullune seeme idane, tarvis uut ja värsket seemet kasutada.
Õue peal jalutades jäi teele ette nurmenukupuhmas, mis end meie nn muru sees õite mugavasti tunneb.
Aga tegelikult läksin hoopiski varsakapjade elu-olu vaatama. Mõnulevad teised kenasti jõe kaldaveeru mudas ja sätivad end juba õitselegi.

Kommentaare ei ole: