Kolmapäev, 1. märts 2017

Kilerulli pikeerimine

Kunagi ammu, 20 aastat tagasi, kui veel noored olime ning hulle ideesid genereerisime, korraldasime oma talu õue peal talulaada. Kuulutatud sai isegi Maalehes. Oh jah, olid ajad!
Oli maikuu esimese dekaadi lõpp. Ilm soe, kartulipanek päevakorral, istutustööd aiamaadel samuti.

Müüjaid oli üle ootuste palju. Heinamaa servale sätiti isegi põllumajandustehnika müük.
Saku Maaviljeluse Instituudi teadur Viive Rosenberg jäi oma meristeemkartulite müügiga ülimalt rahule. Tänutäheks pistis mulle kaenlasse miskise kilerulli, kust turritasid välja........ meristeempaljunduse kaseistikud. Praegu kasvavad nad meil Vanas Pargis. Õigupoolest olid need pisikesed kasetited selle pargi esimesteks puudeks.

Hiljem olen sel kilerulli meetodil pikeerinud sibulataimi. Küll nad kasvasid häst! Istutama asudes kilerulli lahti keerates nägin, kui tugev juurekava oli igal sibulataimel.

Vahepeal on tekkinud selle meetodi kasutuses miskipärast paus sisse. Pole vahepeal ka sibulaid seemnest kasvatanud.

Nüüd, kui elul on hoopis teine rütm ja talutöödes hoopis teine hingamine, tuli ka vana hea kilemeetod meelde.

Veebruari viimasel päeval pikeerisin ära porrutited. Sibulataimed on veel liiga pisikesed, nende aeg on veel ees.

Kileriba lõikasin külvimulla tühjast pakendist. (Hää tugev kile)


Kile peale niiske kasvusubstraat.


Taimetited ritta.


Juurtele veidi mulda peale.



Kileriba rulli keeramine.

Tihtipeale tulevad külalised tordiga. Karpe ei ole ma ära visanud ja nüüd lähevad nad taaskasutusse.


Sel kevadel tahan katsetada seda meetodit ka kapsaga. Erinevus vaid selles, et üritan kohe kilerulli külvata. Saab näha, mis välja tuleb. Katsetamine ongi huvitav.