Pühapäev, 31. mai 2009

Tahtsime suve - saime suve

Kuupäev: 31. mai.
Kellaaeg: 11. 10
Õhutemperatuur: +28 kraadi varjus
Tuul: pole ollagi

Kuda tunne on? Kohe - kohe saan vist päikesepiste. Aga seni jätkan maasikamaal!

Suvistepüha

No selge, miks ilm sellise kena ja suvise palge meie poole pööranud on! Täna on juba suvistepüha!
Mul pole küll kõige vähimatki aimu, mida suvistepühadel tähistatakse, aga juba lapsepõlvest saati on see püha minu jaoks oluline olnud. Oh ei, mitte selle religioosses tähenduses, vaid suve alguse tärminina. Kooli oli läbi ja kolm kuud ei mõelnudki selle peale.

Praegusel ajal on laste kooliaasta natuke pikemaks venitatud ja otsapidi juunikuusse lükatud.Mina käisin Tallinna 28. 8-klassilises koolis ja kool lõppes ka ikka 28. mail. See oli selline kindel sott.Kui oma õpilastele olen rääkinud, et käisin algklassides õhtupoolses vahetuses ja ka keskkooli ajal olin kodus kella kaheks ja et sõitsin kodu ja kooli vahet rongiga ja et käisin ka laupäeval koolis - siis on nad täiesti kindlad, et tegemist on minu väljamõeldisega. Nii palju siis ajaloost :)

Täna on Tammikus mingi kunstiüritus. Ma ei teagi õieti, mis asutus sinna vanasse mõisasse sisse sätitakse, aga rahvas on kohale kutsutud. Ma täpselt ei mäleta, mis toimuma hakkab, lähen ja kaen küla kodulehelt järele :)

Vot selline teade oli üles riputatud.
Mitte ei oska arvata, kas ma raatsin kena vaba päeva mingile ühisüritusele kulutada, aga samas uudishimu vist ikka ajab kohale.
Joonistamise oskusega on nii nagu ta just parasjagu on - ikka nii algklassidele vajalikul tasemel.
Näis, kuidas päev arenema hakkab.

Laupäev, 30. mai 2009

Mõnus suvine laupäev kisub õhtusse

Täna jõudsin lõplikult veendumusele, et mutt ei ole ikka Issanda poolt ülestähendatud elajate nimekirjas. Ja mida me sellest järeldada saame? Aga seda, et järelikult on ta Saatanast. Just nimelt!
Sest ükski viisakas ja hästi kasvatatud elajaloom ei tuleks minu peenramaale ja ei tõnguks just piki sibulavagu. Vahepeal on ta saadanas ilmselt pea mullast välja pistnud kontrollimaks, kas suund (vagu) ikka õkva edasi läheb ning siis usinasti edasi tüürinud.
Mingu kuskile söödi peale ja lasku seal ringiratast nii et päkad tulised! Aga ei! Tema vaatab ikka, kus kergema vaevaga ja vähema energiakuluga lustida. Aga oodaku ta, igal oinal (loe: mutil) om oma mihklipäev.

Täna pärastlõunal piilusin kasvuhoone nurga tagant maasikamaad. Südametunnistus on natuke nagu must küll, aga siis nähes ainult võililli ja võililli .... ja ikka võililli, leidsin, et see ilmselt oli kunagi maasikamaa ja keerasin joonelt ümber.
Aga see va südametunnistus - see tahtis edasi urgitseda ja nii ma siis lõpuks olin jälle järjeg sellel õnnetul maasikamaal. Kui hästi hoolega kiigata, siis tegelikult nende võilillede vahel olid maasikaõied. palju maasikaõisi. Kohe väga palju. Ma korraldan selle asja nüüd nii, et saadan mehe maasikamaale "tapatalguid" korraldama. Midagi ei aita, seal tuleb julmalt tegutseda ja ära hoidmaks õitsevate maasikate haletsemist lasen mehel need peenravahed lahti lõigata.

Ise alustasin kasvuhoone taga hostade rea "tsiviliseerimisega". Eelmisel suvel (Tule taevas appi, mis selle eelmise suvega õieti lahti oli?) ei ole ma vist üldse seda peenraserva korrastanud. Muru (õigupoolest muru aseaine - igasugune roheline rohkem või vähem kõrreline) oli juba hostapõõsaste vahele laiutama läinud. Aga jagu sain!

Poisid jäid sõbrapoiste poole filme vaatama. Uusi filme pidi jätkuma hommikuni.
Meie tegime vahelduseks väikese jalgrattaringi. No ikka selleks, et vaadata, mis küla peal tehakse ja kaugel looduse areng jõudnud on.
Puud nüüd juba lehte läinud ja Aivari maja ei paista enam üldse tee peale ära. Ainult tara ja talusilt viitavad maja olemasolule metsa sees.

Nõmme teeristis on mingi kole lageraie lank. Kuuldavasti pidavat keegi sinna maja ehitama hakkama. Keset metsa? Kenast metsatukast on nagu orkaan üle käinud.
Pilte sai ka üksjagu tehtud. Kuna tegemist kevadiste õitsejatega, siis panin need üles looduse ajaveebi.

Ma ei ole eriti rahul meie kolme küla kodulehega. Miskipärast on minu mees see ainus, kes sinna kirjutab. Nüüd jalgrattamatkast juba kaks nädalat möödas, Arne võttis kätte ja kirjutas jälle ise sellest matkast kokkuvõtte. Millal see kodulehele jõuab ja millise rubriigi alla see võiks kuuluda, seda ei tea, sellise asja teeb ära kodulehe administraator.

Loen iga päev Monika poolt kirjutatavat külade kroonikat kolme küla ajaveebist. Hästi asjalik lugemismaterjal! Üldse on Kõue vallas külaelu väga edulisesti tööle läinud. Külade ja külaseltside kroonikaid-ajaveebe tekib juurde lausa päevadega. Väga lahe minu meelest! Maaelu ei ole välja surnud, vaid elab vägagi vahvat ja tegusat elu.

Istutamine jätkub

Üle mitme aasta kaevasin jälle küüni seina äärde peenra. See praegune peenrake jääb idakaarde ja on lõõskava päikese eest varjatud.
Istutasin sinna tsinniad. Väljas suur suvi - pump jõkke ja kastma! Kui maa märg, istutasin lõpuks peenrasse ka avamaakurgid. Kokku 30 taime.
Kasvuhoones kastmisvee püti kõrval ootavad oma järge (vaba momenti) mõned toalillede potid. Jagasin ühe taime mitme poti vahel ära. Tal vaesekesel oli ikka tõesti vähe ruumi - mugulad olid suisa üksteise otsa kasvanud. Nüüd mõneks ajaks jälle lahedam olemine. Tegelikult on see päris ilus taim, kui ta "heas toonuses" on.
Jätangi vist potid õue kastmisvee püti serva peale. Siis see lootus, et nad kuiva kätte ei jää.

Mesilastest: Poiss käis taru juures, tuli tagasi ja ütles, et tarust kostab mingit kolistamist. Mees naeris, et mesilased teevad suurpuhastust ja ju need on luuavarred, mis vastu taru seinu kolksuvad.

Hommikused tööd ja üllatused

Toimetan siin ja toimetan seal ja kuulen sellist imelikku "mürinat". Aru ei saa, et mis värk. Piilusin isegi ümber maja nurga, et kas keegi on jälle läbi heki põrutanud... Siis nägin, et tühjade mesitarude ümber tiirutab tohutu parv mesilasi. Sülem on meile tulnud! No eks nad tulid lõhna peale - meil surid kaks peret üsna talve hakul ära, nendest on talvesööta veel palju järel. Ju nad seda sööda lõhna siis tundsidki.
Hiilisin lähemale - mesilased sätivad ennast taru seina peale ja trügivad sisse lennuavast. Aga õnnetuseks see just see taru, millel katus selline poolpidune, isegi lennuava ette on kasvanud metsik kirsipõõsas. Mis siis hädaga teha - õnneks läks mees koos kolleegiga kodu lähedal asuvale objektile arheoloogilist järelvalvet tegema. Helistasin talle ja ütlesin, et kuulaku nüüd hästi tähelepanelikult. Ise läksin tarule nii lähedale kui julgesin ja suunasin mikrofoni mesilaste poole. Küsisin , et kas kuulsid midagi. Ei olevat aru saanud, mingi kohin või mis. Aga siis üks mesilane maandus minu käe peale ja sellele järgneva kriiskamise peale oli mu mehel kohe selge, mis "kohinaga" tegemist on...
Tuli siis koju ja sättis taru mesilaste jaoks enam-vähem elamiskõlbulikuks. Pärast õhtul on rohkem aega asjaga tegeleda. Ega ma nüüd ikka nii julge ka ei olnud. See pilt on ikka üsna tugevasti zuumitud :DSelline suur vabaduse ja mõnus puhkuse tunne on, et sain täna hommikul isegi suvetoa korda tehtud. (Jube, kuidas leekiv päike värvid ära sööb!)

Imeilusad lilled!

Need võrratud liiliad on minu algkooli lõpetanud neljandikelt. Küll on ikka suured õied!!!

Neljapäev, 28. mai 2009

Kas teil naabreid polegi?

Sellise naljaka küsimuse esitas mulle eile üks esmakordselt meil käinud inimene. (Oli teine nö saatjaks meie heale tuttavale).
Tuleb ta siis autost välja, vaatab ringi.... Siis ühel hetkel (ilmselt mõtles, kuidas oma mõtet sõnastada) küsiski, et kas meil naabreid polegi. Ma ei osanud sellise küsimuse peale algul midagi kosta. No viipasin siis igasse ilmakaarde: seal on esimesed naabrid umbes 1,5 km kaugusel, teised on näe selle metsatuka taga, siis ühed on näe seal hiiglasuure põllu taga, kõige lähim naaber - jalgpalliprominent - elab koguni nii lähedal, et sügisel ja talvel, kui jõe vastaskaldal kasvavad puud on raagus - siis näen vahel vilkumas tema maja õuetuld... ja koerte haukumist kostab ka vahetevahel :)

Selle peale oli varuks uus küsimus, et kuidas me niimoodi elada saame (???????)

Aga suurepäraselt saame!

Kolmapäev, 27. mai 2009

Eilsest päevast

Oli nö arvutivaba õhtu ja jõudsin tegeleda ammu tegemist ootavate töödega. Selle peale arvas minu mees heaks öelda, et aeg-ajalt tulekski see läpaka toitejuhe ära peita - mõjuks tervislikult silmadele ja annaks palju-palju vaba aega. No me vaatame veel seda asja!

Meie pargis on maa üsna valgetäpiline: metsmaasikatel on väga rikkalikult õisi. Õnneks ei ole momendil karta ka öökülmasid!
Mehed käisid Pirita jõel kalal. Haugid väiksemast alustades: 890g, 1, 1 kg, 1,3 kg ja 3, 3 kg. Ma polnud varem sellist elukat näinudki!
Sohvi-kass piidles algul neid elukaid üsna umbusklikult. Alles siis, kui selgus, et ega nad ikka kallale ei tule küll - vot siis tundis huvi, mis mekk sellise suure kala uimel ka on...

Esmaspäev, 25. mai 2009

Natuke tööd ka tänaseks õhtuks

Istutasin maha Jelena käest saadud kapsataimed ja ta oli lisaks ka mõned selleritaimed pakki pannud :)

Päikeselise ilmaga tahavad amplitaimed tihedat kastmist ja nad on selle eest tänulikud. Pisikesed taimekesed on tublisti kosunud ja õitsevad juba kenasti.
Päris tööpäeva (kodust tööpäeva) annab ikka oodata. Olen hommikul tegutseja ja pärast tööd koolis ei saa ma kuidagi hakkama enda tööle sundimisega. Täna tegin suure palavaga elutoa suure uks-akna (?) või aken-ukse (?) või lihtsalt suure akna mõlemad pooled lahti, kuulasin linnulaulu ja toimetasin natuke tubaseid töid teha. Aga tõepoolest ainult natuke......või kui täpne olla, siis ikka ülinatuke....

Vaateid kasvuhoonest

Tänavu tuleb siis esmakordselt meie viinamarjale normaalsel hulgal õiekobaraid. Varem on olnud ikka 1-2 kobarat. Nüüd poputan teist väga hoolega! Avamaakurkide seemned on kohati väga hästi idanenud, kohati on pesad päris tühjad. Eks see kurgimajandus ongi enamasti selline, et külvata tuleb päris tugeva varuga. Aga jaguma peaks taimekesi päris hästi.
Oi-oi, küll on palav! No ei saa ma endast jagu! Üks osa minust käsib minna maasikamaale, teine osa punnib vastu nii kuis jaksab! Paigutasin terrassil laua keskele päevavarju. Nüüd lähen teen omale tassi kohvi ning tunnen end hästi. Vot nii!
Ahjaa! Juba palju aastaid tagasi kadunud sordiaretajalt Uno Kivistikult ostetud õunapuu vindus ja vindus kõikse aeg. Tänavu varakevadel takseerisin teda küll ühest, küll teisest küljest ja mõttes pidasin plaani see mõttetu puu välja juurida... Ju ta siis luges mu mõtteid - igal juhul on tal esmakordselt õied küljes!

Pühapäev, 24. mai 2009

Pühapäevase tööpäevaga ühel pool

Arne tahtis muidugi veel parki niitma minna, aga siinkohas kasutasin mina oma vetoõigust. Homme vaja 24-ks tunniks tööle minna, puhata oleks ka vahepeal vaja.

Mis siis aktiva poolele kirjutada saame:
1) üle paljude aastate tegin jälle võilillemett. No minu meelest on see küll rohkem võilillesiirup, aga noh, eks selle defineerimisega on nagu ta just parasjagu juhtub olema. Sain tervelt 8 o,5 l purki.

2) Tegin endale selgeks, mil moel sel suvel maasikamaad ohjata - kui peenravahed on välja kaevatud, siis juurin võililled ja ohakad lihtsalt välja ja taimed jäävad nii nagu nad on _ ei raatsi toorelt toimetada - õienupud juba taimedel käljes.

3) Kõvasti sai niidetud + trimmerdatud.

4) Kasvuhoones tomatitel külgvõrseid näpistatud - no küll nüüd kasvavad jõudsasti. Ja esimest tomatihakatist nägin ka!

5) Mitu masinatäit pesu pestud. Vähemasti nöörile riputamise raske töö saan enda "jõupingutusteks" lugeda.

6) Muuhulgas ka üks kiire sõit Ülemiste keskusesse. No ei saanud siis eile Koselt naelu juurde osta, nüüd siis linnasõit. Ja vaata, et jää veel ilma ka. Lõpuks ikka leidsime sobivad naelad üles.

7) Looduse ajaveebi lisasin paar pilti õitsevatest õunapuudest, täiendasin suvelillede istutamise sissekannet.

8) Kõige olulisem töö: terrassinurgas on uus laudis löödud.

Vara üles, hilja voodi, nõnda...

....jõuame puhkepäevade jooksul midagi ära ka teha.
Tänane tööpäev algas hommikul kell kuus kohvi joomisega. Küpsetasin kuhja pannkooke ja siis juba seitsmest õue tegutsema!

Astrid on nüüd viimaseni maha istutatud.
Arne toksib voodrilaudu seina, Magnus ärkas "jubeda kolina" peale ka üles ja hakkas muru niitma. Ise röögib laulda. Seda pidi olema võimalik teha vaid murutraktori mürina saatel, vastasel juhul pidavat linnud lennult surnult maha sadama (linnuinfarkt pidavat neid tabama).
Kui Madis ka oidu võttis, asus tema trimmeriga igasuguseid seinaääri ja puude ümbrusi niitma. Niitmise rõõmu on ainult niitmise ajaks - võilill ei anna nii kergesti alla!

Niidetud Rootsi Tee on üks minu lemmikkohti.
Sõbrants tegi märkuse, et kuhu on jäänud sildid "e-keskkonnad", "e-õpe", nüüd ainult "aiandus" ja "aiandus"... Vastus: õppeaasta on samahästi kui läbi ja mõttes ainult puhkus ja suvi.
Tegelikult e-keskkondadest ei peaks veel üle ega ümber saama, sest 4.-5. juunil Tartus üks eTwinningu üritus. Ma veel mõtlen seda asja, registreerimisega on veel aega. Aga siiski arvan, et ma ei jõua sinna - noorem poeg leidis, et täisealiseks saamine on hirmus oluline sünnipäev ja mul tuleb siis ohjeldamatult suvesalatit teha, torti ja lihapirukat siis ka muidugi.

Laupäev, 23. mai 2009

Kokkuvõte tänasest tööpäevast

Vihma sadas, riideid tuli vahetada kaks korda. Viimane vahetus sai vaid veidi uduvihma ning jõudis seljas ära kuivada.
Korrastasin lipuvarda peenart ja jagasin alumise astme suuremaid taimepadjandeid. Nüüd on ring ühtlaselt kaetud.
Ülemisel astmel on aed-liivatee eelmise aasta õisikuvarred sellised pruunid. ma nüüd ei teagi, kas peaks need ära lõikama või jätan nad sinnapaika.
Sissejuhatus maja väljanägemise parandamiseks on tehtud. Tuulekoja kaks seina on kaetud. Ukse välja vahetamine jääb kaugemasse tulevikku. Bellat ja tema paanilist äikesehirmu meenutavad sügavad kriimud ukse sees. Kui värvimiseks läheb, ju siis uks ka Pinotexiga üle saab võõbatud.
Poisid pidid täna muru niitma, aga vihma tõttu tuli neil tegeleda puude lõhkumisega.

Õunaaed sumiseb

Õunapuud hakkavad õitsema. Täies õieehtes on nad ehk juba järgmisel nädalal.

Kirsid õitsevad samuti.
Ploomipuud olid ka õisi täis, kuid pildi tegemisega jäin hiljaks.

Suvelillede istutamine (täiendatav)

23. mail istutasin välja ja 24. jätkasin selliste taimede istutamisega, nagu pildil näha. Muidugi olen ära lõiganud eestikeelse lillenime. Aga ladinakeelne nimi on Chrysanthemum paludosum. Nimi on vähev, taim ise tuleb selline madal ja tagasihoidlik :D
23. mail istutasin maha kolme erinevat värvi astritaimed. Aga ettevalmistustööd olid "jubedad" - juurisin välja ühe jumikalise. See oli taim, mis hakkas meeletult vohama, lämmatades ära nartsissid, mõned tulbid ja tõnnikese. Ilmselt tuleb selle juuritud taime võrsetega võidelda terve suve, sest mingid risoomijupikesed ikka maa sisse jäid. Enne astrite istutamist vedasin peenrale ka veidi komposti.
24. mai hommikul jätkus astritaimede istutamine. Nüüd need taimed kõik peenras!

23. mail istutasin terrassi ette sellised taimed. Nime ei tea, esimesed kaks taime sain kunagi Jelena käest. Ilmselt on tegemist mingi tagetese sordiga. Google andis nimeks 'Tangerine Gem' . Ju siis on nii. Taim on suhteliselt madal, ümara kujuga ja tihedalt-tihedalt täis pikitud pisikesi ühekordseid kollaseid õisi. Imeilus! Taimel on selline iseloomulik tugev (vänge) lõhn. Ma ei ole just eriti pirtsakas lõhnade suhtes, aga seda lille ma pigem ei tooks tuppa vaasi. Küll aga on ta kaunistanud lauda meie suvetoas (õuetoas). 22. mail istutasin küüni seina äärde lillherneid. Kasvukoht on päikeseline, kuid sellest johtuvalt ka pidevas veepuuduses. Lilleherned saavad toestuse küüni seina abil. Peenra esiservas on eelmisel suvel maha pudisenud seemnetest tärganud saialilletaimed.


Vihmane puhkepäev

Ma vahel kohe imestan seda Ilmataadi kannatlikkust - on ilm kuiv ja päikeseline - paha; on ilm vihmane - jälle paha. Ja ongi paha, sest meil vaba päev ja tööde nimekiri on pikk mis hirmus, aga teha ei saa.
Nojah, kui nüüd natuke vunki maha võtta ja lugeda rahulikult seda osa nimekirjast, mis puudutab tubaseid töid, siis ega töötus ei ohustaks küll, aga vot viriseda on ju ka vaja :D
Pealegi alustasime eile täiesti uue ja erakordse tööga: majale uute voodrilaudade löömisega.

Ahjaa! Niipaljukest sain õhtul tehtud, et istutasin vana küüni seina äärde lillhernetaimed maha.
Lähen piilun peenart terrassi ees, äkki istutaks sinna ka taimed ära. Kasvuhoones on külvikastis tärganud juba ka mitmed kurgitaimekesed. Külvasin need seemned nimme hilja, et saak tuleks augustis. Ei taha liiga vara kurke talbveks sisse tegema hakata - kipuvad soojas hoiuruumis pehmeks minema.

Reede, 22. mai 2009

Tallinna Loomaaias

Ma ei mäleta, millal viimati loomaaias käisin. Väga palju on seal muutunud nende vahepealsete aastate jooksul.
Lisaks loomaaiale oleksime justkui botaanikaaias jalutanud. Ilus oli! Viimase pildi tegin loomaaia värava juures. Pildile jäi ka viiendike-kuuendike klassijuhataja. Siis sõitsime Kosele, kus andsime ühe õpilase üle teise bussi peale, millega õpilased sõitsid Pikavere kooli viie kooli võistlustele.

Kolmapäev, 20. mai 2009

Algklassilastega jalgrattamatkal

Jalgtrattamatk oli tahvlile kirjutatult (25km + matk karstialal, lõuna + 25 km) palju hirmsam, kui see tegelikult välja kukkus. Lapsed olid väga vaprad ja iseendaga võivad õpetajad ka rahule jääda. Ja õige on ütlemine, et mis matk see on, kui vihma ei saa. Kuulsime ära ka esimese kõuekõmina ja Äksi jõudes olime üsna märjad. Aga üllatus-üllatus: koju jõudes tuli tõdeda, et Tuhalas pole piiskagi vihma tulnud. Ülejäänud pildid panen üles klassi kodulehele.

Esmaspäev, 18. mai 2009

Tänasest

Üritame maasikamaa korrastamisega tegeleda. Väike lootusekiir juba kuskilt nagu paistab ka.
Töö juures tuli jutuks võilillemesi. Kellelgi retsepti polnud. Mul aga nii viieteistkümne aasta tagusest ajast üks retseptike täitsa olemas. Ma pole juba ammu viitsinud selle mee keetmisega jännata ja seda eelkõige sellepärast, et hea suur keedunõu on hingusele (prügimäele) läinud ja väikese potikesega pole mõtet jantima hakatagi. Retsept ise aga siin:

Paistab, et me saame omale varsti koerakese. Kadi tuli täna kooli ja kohe joonelt minu klassi küsimusega: "Õpetaja, kas te koera tahate?" Nende koeral oli neli kutsikat sündinud just Kadi sünnipäeva hommikul, kaks isast, kaks emast. Sama koeramamma kutsika sai Leelo paari aasta eest oma peresse, Jelenal on maal ämma juures ka koer samast perest. Mõnda aega kasvab-kosub kutsakene oma emme juures, siis tuleb mul puhkus ja on aega teda "kodustada". Ega päris ilma koerata ikka ei saa - korteris ehk saakski, aga oma majas ja oma aias võiks ta ikka olla küll.

Pühapäev, 17. mai 2009

Külarahvas jalgrattamatkal

Täna toimus kolme küla inimeste ühine jalgrattamatk. Nagu arvata oli, nii tuligi kokku kümmekond inimest. Aga vahva oli! Kõige põnevam oli moment, kui Tammiku ja nabala teid ühendaval metsateel nägime hiiglasuurt metssea kulti. Kahjuks ainult üks tüdrukutest märkas looma, teine tüdruk oli natuke tagapool ja ei märganud .
Visit www.moblyng.com to make your own!

Tuhala karstiala kuival perioodil

Kevadel käisime õpilastega vaatamas suurvee-aegset karstiala. Täna matkalisi oodates tegin mõned fotod praegusest olukorrast. arutasime toona leeloga, et peaksime lapsed samasse kohta tooma ka kuival ajal, et nad tajuksid, kui palju tegelikult seda vett suurvee ajal on. Aga ilmselt tuleb lastele mainida, et nad võiksid selle matka teha koos oma perega.
Visit www.moblyng.com to make your own!

Laupäev, 16. mai 2009

Päkad löövad tuld välja!

Kuigi tänane tööpäev algas alles poole kaheteistkümne paiku, jõudsime ikkagi üsna palju ära teha. No mis nüüd palju, aga see natukenegi võtab palju aega...
  • kaks pikka peenart maha märgitud
  • 1 peenar (ja natuke peale ka) sibulat
  • 1 peenar suhkruhernest
  • kartulimaa planeeritud
  • mehed ajasid vaod sisse
  • käisin vaod üle ja noppisin välja nähtavale ilmunud ´piimohaka juured (neid väha, järelikult on hästi kaevatud)
  • Koselt tõime kartuli- ja tomativäetist
  • väetis kartulivakku
  • kartul maha
  • kasvuhoones väga põhjalik kastmine
  • tomatitaimedelt kõrvalvõsude ära näpistamine ja toestuse kontroll (pooleli)

Olen tänase tööpäevaga väga rahul. Kiitsin Magnust, et nüüd kahekümne-aastasena käitub nagu täiskasvanu - sellisena pole teda varem näinudki. Arne leidis, et ega meestel mõistus enne kahtekümmet pähe ei tulegi ja mõnel juhul võib see juhtuda alles nii viiekümneselt... Ta pidi olema selles osas ehe näide :D

Praegu tundub, et ega täna vist enam midagi ei viitsi teha, sest kui juba kord end diivaninurka kerida, siis on raske end veel välja minema sundida. Näis, mis saab. Õhtu alles pikk, sest plaanime Eurovisiooni vaadata. Loodetavasti Eesti ei võida, sest raskes majandusseisus oleks kole küll seda suurt üritust korraldada, aga väga loodan, et jõuame kuskile etteotsa, et mitte jälle eelvoorust alustada. Jääme ootama ja lootma parimat!

Homme on siis Tuhala, Kata, Tammiku rahva ühine jalgrattamatk. Arne moosib juba pikemat aega mind ka kaasa. Ju ma ikka lähen ka, kuigi kallist tööajast on kole kahju.

Hommikul Laagris käimisest: ma ei saa ikka veel lahti tundest, et kohe-kohe astub ema verandauksest või kasvuhoonest välja. Lilled õitsevad, punased sõstrad sumisevad, linnud toimetavad pesakasti juures, aga ema ei ole...

Aga naabritädi oli oma aias! ma poleks seda küll uskunud. Küll ta on tragi, ise juba 85 aastane!

Aga minu ema ja isa ei ole, kuigi oleksid natuke nooremadki. Kõigi muude haigustega saab inimene hakkama, aga selle sõralisega võitlemine on pea ilmvõimatu. Kahjuks.

Pühapäev, 10. mai 2009

Emadepäev

Tänane hommik algas lillede ja tordiga. Tänasega sai läbi kalade kudemisaegne püügikeeld ja kohe hakkas esimene tänavusuvine haugipurikas landi otsa. Kaevasin maad ja mõtlesin, et alati, kui esimene kalaretk viib Pirita jõele, on kalamees kaasa toonud ka kimbukese minu lemmiklilli kullerkuppe. Olin täiesti kindel, et tänavui kullerkupud veel ei õitse - pole ju nurmenukudki veel täies hiilguses. Aga kullerkupud on täitsa olemas! Pisikesed ja armetukesed küll teised, aga siiski. Järelikult hakkab saabuma suvi!

Nüüd on siis üks aiamaalapp korras. Kuigi jah, kaks peenart on siiski veel tühjad. Sinna tulevad avamaakurgid. Aga nendega on veel aega. Murutraktor sai ka sellesuvised niiduristsed kätte - kohe teine nägu murulappidel. Suure aiamaalapi kaevamine edenes täna väga jõudsalt, sest kolme mehe abi on ikka kolme mehe abi! Loodetavasti lubab ilm homme ka jätkata. Vaatasin, et toomingas kipub õitsema, see aga on just kartulipaneku aeg. Usun, et jõuame, sest jahedavõitu ilmadega õitseb toomingas kaua :)

Laupäev, 9. mai 2009

Prrrr! Vastik ilm!

Nojah, eks ta ole..... kui ei saja - paha, kui sajab - ikka paha! Aga tegelikult sajab täna üle nii pika aja, et ma ei suuda eelmist vihmasadu mitte meenutadagi. Kardetavasti oli viimase vihma ajal veel lumigi maas...
See selleks, aga lugu on nüüd nii, et nädalavahetus tuleb ikka kindlal ajal ja tööd peavad tehtud saama, kas nui neljaks, sadagu või ärgu sadagu. Aga külm on, ja märg on ka! Sellegipoolest saan selle jubeda maatüki korda, mis õue sisse sõites esimesena silma alla jääb. Lubasin endale, et sel suvel olen korralik aiapidaja ja nii kangust täis olen küll, et sõna pean ja asjad joone peal hoian.
Võiks arvata, et maa kaevamisega olen lootusetult hilja peale jäänud, aga muld on just selles õiges konditsioonis, mis laseb iga viimase juurikajupi kätte saada. Igatahes nädala eest kaevatud jupp on siiani täiesti puhas!
Tõmbasin valmis peenardele külvamiseks vaokesed ka sisse, et seemned ikka niiskesse mulda saaksin poetada.

Õhtul kella kümne paiku pidin lõpetama, kuna oli juba liiga hämar.
Külvatud on esialgu porgand ja punane peet. Salati ja aedtilli külvan hommikul.

Pühapäev, 3. mai 2009

Haa! Jälile sain!

Olen kaasautor loodusblogis "Eestis tavaline". Administraator on selles blogis Isehakanud Lillekasvataja (selline kasutajanimi tal). Tegelikult on nimeks Eva.
Ja nüüd - ei oskagi nagu öelda, mis asjaoludel, aga ühel hetkel oli silme ees uus blogi http://lillepeenar.blogspot.com/ ja autoriks sellel seesama inimene. Seekord siis tema isiklik ajaveeb. Paistab olema peale loodusehuvi veel ka käsitööinimene.

Mõnus lugemine see blogide lugemine - nii palju huvitavaid ja häid mõtteid andev tegevus!
Vaatasin nüüd põhjalikumalt lillepeenra blogi "kõrvalharusid" - hämmastav, kui palju üks inimene ikka jõuab! Minu lugupidamine!

Laupäev, 2. mai 2009

Päeva "saak"

Eelmisel suvel olin nii tujust ära ja ükskõikne, et isegi lilleamplit ei vaevunud üles riputama. Vaatasin täna Rohelises Kaubamajas lilleampleid - oli neid igasuguseid, aga.... Ostsin siis kask rippfuksia taime ja sain oma ampli 5 korda soodsamalt kätte. Ja kasutult kasvuhoone riiulil olesklenud amplipott leidis taas rakendust. No ma vähemasti loodan, et praegu sellistest väikestest taimekestest kasvab suve jooksul kena õitepuhmas.

Meite mehed saagisid ükspäev natuke ka puid. Otsustasime, et teeme puude lõhkumise töö niimoodi jupphaaval ära, siis ei tundugi see töö nii lõputuna. Üsna mitme puuriida põhjad on juba tehtud.
Homne päev tuleb pühendada maa kaevamisele, aeg surub peale. Homme Arne ka kodus. Poisse ei lase aiamaa ligigi, sest see on teada värk, et ega umbrohujuurikad kaevamist sega.

Teine vaba päev

Käisime Liiva kalmistul ja istutasime lilled maha. Astusime sisse ka Tallinna koerte varjupaika. Oodata tuli pea tund, kuna me ei teadnud lahtiolekuaegu ja selle peale ka ei tulnud, et netist järgi vaadata. Oli üks pisike koerake, aga tal veel garantiin ja ta on emane ka. Nii et praegu jäime ilma.

Oma silmaga nägime, kui politsei tõi ühe suht suure helepruuni lühikarvalise koera, kes oli olnud puu külge seotud!!! See inimene, kes nii tegi, tuöleks ise puu külge siduda, siis saab teada, et see on jõhker! Vaene loomake oli nii hirmunud!

Ja soomlasi oli palju. Nad tulid oma koertele järele, kui piiriületuse dokumendid korda on aetud.

Varjupaik vaktsineerib loomad ja paigaldab kiibi. Lisateenusena tehakse uue omaniku soovil ka steriliseerimine (mis seal on kordades odavam kui loomakliinikus tehes).

Loomadel on väga korralikud elamistingimused. Kassitubades lausa pehmed pesakorvid ja mitmekorruselised ronimispuud (just sellised nagu neid võib näha loomatarvete kauplustes). Aga koju tahavad nad ikkagi - vaatasin neid läbi akna ja kassid tulid akna juurde, tõusid kahele käpale ja näugusid.

Reede, 1. mai 2009

Maikuu on alanud! Juhhuu!

Esimene täispikk vaba päev. Ka meil on oma "Teeme ära". Tegemisel on: puude lõhkumine ja ladumine, maa kaevamine, riisumine, peenarde maha märkimine. Nädala sees leidis iga pere aja ja käis läbi talle määratud maa-ala. Prügikotid kogutud "saagiga" on täna ära viidud.

Külast kostab sae "vingumist" - käib talvise küttevaru täiendamine, traktor mürisab põllul, kuskilt kostab haamri kolksatusi. Elu külas käib ja mulle see meeldib. Igaüks teeb midagi kasulikku ära.

Mis aiamaasse puutub, siis 100%-liselt kehtib vanasõna: "Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda vastu". Jube, mis pirakad võilille ja piimohaka juurikad ja risoomid maa seest välja tulevad! Aga kannatan ära - lubasin, et parandan eelmisel aastal tehtud vead ja seda ma ka teen.