pühapäev, 31. mai 2009
Tahtsime suve - saime suve
Kellaaeg: 11. 10
Õhutemperatuur: +28 kraadi varjus
Tuul: pole ollagi
Kuda tunne on? Kohe - kohe saan vist päikesepiste. Aga seni jätkan maasikamaal!
Suvistepüha
Mul pole küll kõige vähimatki aimu, mida suvistepühadel tähistatakse, aga juba lapsepõlvest saati on see püha minu jaoks oluline olnud. Oh ei, mitte selle religioosses tähenduses, vaid suve alguse tärminina. Kooli oli läbi ja kolm kuud ei mõelnudki selle peale.
Praegusel ajal on laste kooliaasta natuke pikemaks venitatud ja otsapidi juunikuusse lükatud.Mina käisin Tallinna 28. 8-klassilises koolis ja kool lõppes ka ikka 28. mail. See oli selline kindel sott.Kui oma õpilastele olen rääkinud, et käisin algklassides õhtupoolses vahetuses ja ka keskkooli ajal olin kodus kella kaheks ja et sõitsin kodu ja kooli vahet rongiga ja et käisin ka laupäeval koolis - siis on nad täiesti kindlad, et tegemist on minu väljamõeldisega. Nii palju siis ajaloost :)
Täna on Tammikus mingi kunstiüritus. Ma ei teagi õieti, mis asutus sinna vanasse mõisasse sisse sätitakse, aga rahvas on kohale kutsutud. Ma täpselt ei mäleta, mis toimuma hakkab, lähen ja kaen küla kodulehelt järele :)
Vot selline teade oli üles riputatud.

Joonistamise oskusega on nii nagu ta just parasjagu on - ikka nii algklassidele vajalikul tasemel.
Näis, kuidas päev arenema hakkab.
laupäev, 30. mai 2009
Mõnus suvine laupäev kisub õhtusse
Sest ükski viisakas ja hästi kasvatatud elajaloom ei tuleks minu peenramaale ja ei tõnguks just piki sibulavagu. Vahepeal on ta saadanas ilmselt pea mullast välja pistnud kontrollimaks, kas suund (vagu) ikka õkva edasi läheb ning siis usinasti edasi tüürinud.
Mingu kuskile söödi peale ja lasku seal ringiratast nii et päkad tulised! Aga ei! Tema vaatab ikka, kus kergema vaevaga ja vähema energiakuluga lustida. Aga oodaku ta, igal oinal (loe: mutil) om oma mihklipäev.
Täna pärastlõunal piilusin kasvuhoone nurga tagant maasikamaad. Südametunnistus on natuke nagu must küll, aga siis nähes ainult võililli ja võililli .... ja ikka võililli, leidsin, et see ilmselt oli kunagi maasikamaa ja keerasin joonelt ümber.
Aga see va südametunnistus - see tahtis edasi urgitseda ja nii ma siis lõpuks olin jälle järjeg sellel õnnetul maasikamaal. Kui hästi hoolega kiigata, siis tegelikult nende võilillede vahel olid maasikaõied. palju maasikaõisi. Kohe väga palju. Ma korraldan selle asja nüüd nii, et saadan mehe maasikamaale "tapatalguid" korraldama. Midagi ei aita, seal tuleb julmalt tegutseda ja ära hoidmaks õitsevate maasikate haletsemist lasen mehel need peenravahed lahti lõigata.
Ise alustasin kasvuhoone taga hostade rea "tsiviliseerimisega". Eelmisel suvel (Tule taevas appi, mis selle eelmise suvega õieti lahti oli?) ei ole ma vist üldse seda peenraserva korrastanud. Muru (õigupoolest muru aseaine - igasugune roheline rohkem või vähem kõrreline) oli juba hostapõõsaste vahele laiutama läinud. Aga jagu sain!
Poisid jäid sõbrapoiste poole filme vaatama. Uusi filme pidi jätkuma hommikuni.
Meie tegime vahelduseks väikese jalgrattaringi. No ikka selleks, et vaadata, mis küla peal tehakse ja kaugel looduse areng jõudnud on.
Puud nüüd juba lehte läinud ja Aivari maja ei paista enam üldse tee peale ära. Ainult tara ja talusilt viitavad maja olemasolule metsa sees.
Nõmme teeristis on mingi kole lageraie lank. Kuuldavasti pidavat keegi sinna maja ehitama hakkama. Keset metsa? Kenast metsatukast on nagu orkaan üle käinud.
Ma ei ole eriti rahul meie kolme küla kodulehega. Miskipärast on minu mees see ainus, kes sinna kirjutab. Nüüd jalgrattamatkast juba kaks nädalat möödas, Arne võttis kätte ja kirjutas jälle ise sellest matkast kokkuvõtte. Millal see kodulehele jõuab ja millise rubriigi alla see võiks kuuluda, seda ei tea, sellise asja teeb ära kodulehe administraator.
Loen iga päev Monika poolt kirjutatavat külade kroonikat kolme küla ajaveebist. Hästi asjalik lugemismaterjal! Üldse on Kõue vallas külaelu väga edulisesti tööle läinud. Külade ja külaseltside kroonikaid-ajaveebe tekib juurde lausa päevadega. Väga lahe minu meelest! Maaelu ei ole välja surnud, vaid elab vägagi vahvat ja tegusat elu.
Istutamine jätkub
Istutasin sinna tsinniad.
Hommikused tööd ja üllatused
Hiilisin lähemale - mesilased sätivad ennast taru seina peale ja trügivad sisse lennuavast. Aga õnnetuseks see just see taru, millel katus selline poolpidune, isegi lennuava ette on kasvanud metsik kirsipõõsas. Mis siis hädaga teha - õnneks läks mees koos kolleegiga kodu lähedal asuvale objektile arheoloogilist järelvalvet tegema. Helistasin talle ja ütlesin, et kuulaku nüüd hästi tähelepanelikult. Ise läksin tarule nii lähedale kui julgesin ja suunasin mikrofoni mesilaste poole. Küsisin , et kas kuulsid midagi. Ei olevat aru saanud, mingi kohin või mis. Aga siis üks mesilane maandus minu käe peale ja sellele järgneva kriiskamise peale oli mu mehel kohe selge, mis "kohinaga" tegemist on...
Tuli siis koju ja sättis taru mesilaste jaoks enam-vähem elamiskõlbulikuks. Pärast õhtul on rohkem aega asjaga tegeleda. Ega ma nüüd ikka nii julge ka ei olnud. See pilt on ikka üsna tugevasti zuumitud :D
neljapäev, 28. mai 2009
Kas teil naabreid polegi?
Tuleb ta siis autost välja, vaatab ringi.... Siis ühel hetkel (ilmselt mõtles, kuidas oma mõtet sõnastada) küsiski, et kas meil naabreid polegi. Ma ei osanud sellise küsimuse peale algul midagi kosta. No viipasin siis igasse ilmakaarde: seal on esimesed naabrid umbes 1,5 km kaugusel, teised on näe selle metsatuka taga, siis ühed on näe seal hiiglasuure põllu taga, kõige lähim naaber - jalgpalliprominent - elab koguni nii lähedal, et sügisel ja talvel, kui jõe vastaskaldal kasvavad puud on raagus - siis näen vahel vilkumas tema maja õuetuld... ja koerte haukumist kostab ka vahetevahel :)
Selle peale oli varuks uus küsimus, et kuidas me niimoodi elada saame (???????)
Aga suurepäraselt saame!
kolmapäev, 27. mai 2009
Eilsest päevast
Meie pargis on maa üsna valgetäpiline: metsmaasikatel on väga rikkalikult õisi. Õnneks ei ole momendil karta ka öökülmasid!
Sohvi-kass piidles algul neid elukaid üsna umbusklikult. Alles siis, kui selgus, et ega nad ikka kallale ei tule küll - vot siis tundis huvi, mis mekk sellise suure kala uimel ka on...
esmaspäev, 25. mai 2009
Natuke tööd ka tänaseks õhtuks
Päikeselise ilmaga tahavad amplitaimed tihedat kastmist ja nad on selle eest tänulikud. Pisikesed taimekesed on tublisti kosunud ja õitsevad juba kenasti.
Vaateid kasvuhoonest
pühapäev, 24. mai 2009
Pühapäevase tööpäevaga ühel pool
Mis siis aktiva poolele kirjutada saame:
1) üle paljude aastate tegin jälle võilillemett. No minu meelest on see küll rohkem võilillesiirup, aga noh, eks selle defineerimisega on nagu ta just parasjagu juhtub olema. Sain tervelt 8 o,5 l purki.
2) Tegin endale selgeks, mil moel sel suvel maasikamaad ohjata - kui peenravahed on välja kaevatud, siis juurin võililled ja ohakad lihtsalt välja ja taimed jäävad nii nagu nad on _ ei raatsi toorelt toimetada - õienupud juba taimedel käljes.
3) Kõvasti sai niidetud + trimmerdatud.
4) Kasvuhoones tomatitel külgvõrseid näpistatud - no küll nüüd kasvavad jõudsasti. Ja esimest tomatihakatist nägin ka!
5) Mitu masinatäit pesu pestud. Vähemasti nöörile riputamise raske töö saan enda "jõupingutusteks" lugeda.
6) Muuhulgas ka üks kiire sõit Ülemiste keskusesse. No ei saanud siis eile Koselt naelu juurde osta, nüüd siis linnasõit. Ja vaata, et jää veel ilma ka. Lõpuks ikka leidsime sobivad naelad üles.
7) Looduse ajaveebi lisasin paar pilti õitsevatest õunapuudest, täiendasin suvelillede istutamise sissekannet.
8) Kõige olulisem töö: terrassinurgas on uus laudis löödud.
Vara üles, hilja voodi, nõnda...
Tänane tööpäev algas hommikul kell kuus kohvi joomisega. Küpsetasin kuhja pannkooke ja siis juba seitsmest õue tegutsema!
Astrid on nüüd viimaseni maha istutatud.
Arne toksib voodrilaudu seina, Magnus ärkas "jubeda kolina" peale ka üles ja hakkas muru niitma. Ise röögib laulda. Seda pidi olema võimalik teha vaid murutraktori mürina saatel, vastasel juhul pidavat linnud lennult surnult maha sadama (linnuinfarkt pidavat neid tabama).
Kui Madis ka oidu võttis, asus tema trimmeriga igasuguseid seinaääri ja puude ümbrusi niitma.
laupäev, 23. mai 2009
Kokkuvõte tänasest tööpäevast
Korrastasin lipuvarda peenart ja jagasin alumise astme suuremaid taimepadjandeid. Nüüd on ring ühtlaselt kaetud.
Ülemisel astmel on aed-liivatee eelmise aasta õisikuvarred sellised pruunid. ma nüüd ei teagi, kas peaks need ära lõikama või jätan nad sinnapaika.
Õunaaed sumiseb
Suvelillede istutamine (täiendatav)
24. mai hommikul jätkus astritaimede istutamine. Nüüd need taimed kõik peenras!
Vihmane puhkepäev
Nojah, kui nüüd natuke vunki maha võtta ja lugeda rahulikult seda osa nimekirjast, mis puudutab tubaseid töid, siis ega töötus ei ohustaks küll, aga vot viriseda on ju ka vaja :D
Pealegi alustasime eile täiesti uue ja erakordse tööga: majale uute voodrilaudade löömisega.
Ahjaa! Niipaljukest sain õhtul tehtud, et istutasin vana küüni seina äärde lillhernetaimed maha.
Lähen piilun peenart terrassi ees, äkki istutaks sinna ka taimed ära. Kasvuhoones on külvikastis tärganud juba ka mitmed kurgitaimekesed. Külvasin need seemned nimme hilja, et saak tuleks augustis. Ei taha liiga vara kurke talbveks sisse tegema hakata - kipuvad soojas hoiuruumis pehmeks minema.
reede, 22. mai 2009
Tallinna Loomaaias
Lisaks loomaaiale oleksime justkui botaanikaaias jalutanud. Ilus oli! Viimase pildi tegin loomaaia värava juures. Pildile jäi ka viiendike-kuuendike klassijuhataja. Siis sõitsime Kosele, kus andsime ühe õpilase üle teise bussi peale, millega õpilased sõitsid Pikavere kooli viie kooli võistlustele.
kolmapäev, 20. mai 2009
Algklassilastega jalgrattamatkal
esmaspäev, 18. mai 2009
Tänasest
Töö juures tuli jutuks võilillemesi. Kellelgi retsepti polnud. Mul aga nii viieteistkümne aasta tagusest ajast üks retseptike täitsa olemas. Ma pole juba ammu viitsinud selle mee keetmisega jännata ja seda eelkõige sellepärast, et hea suur keedunõu on hingusele (prügimäele) läinud ja väikese potikesega pole mõtet jantima hakatagi. Retsept ise aga siin:
Paistab, et me saame omale varsti koerakese. Kadi tuli täna kooli ja kohe joonelt minu klassi küsimusega: "Õpetaja, kas te koera tahate?" Nende koeral oli neli kutsikat sündinud just Kadi sünnipäeva hommikul, kaks isast, kaks emast. Sama koeramamma kutsika sai Leelo paari aasta eest oma peresse, Jelenal on maal ämma juures ka koer samast perest. Mõnda aega kasvab-kosub kutsakene oma emme juures, siis tuleb mul puhkus ja on aega teda "kodustada". Ega päris ilma koerata ikka ei saa - korteris ehk saakski, aga oma majas ja oma aias võiks ta ikka olla küll.
pühapäev, 17. mai 2009
Külarahvas jalgrattamatkal
Tuhala karstiala kuival perioodil
laupäev, 16. mai 2009
Päkad löövad tuld välja!
- kaks pikka peenart maha märgitud
- 1 peenar (ja natuke peale ka) sibulat
- 1 peenar suhkruhernest
- kartulimaa planeeritud
- mehed ajasid vaod sisse
- käisin vaod üle ja noppisin välja nähtavale ilmunud ´piimohaka juured (neid väha, järelikult on hästi kaevatud)
- Koselt tõime kartuli- ja tomativäetist
- väetis kartulivakku
- kartul maha
- kasvuhoones väga põhjalik kastmine
- tomatitaimedelt kõrvalvõsude ära näpistamine ja toestuse kontroll (pooleli)
Olen tänase tööpäevaga väga rahul. Kiitsin Magnust, et nüüd kahekümne-aastasena käitub nagu täiskasvanu - sellisena pole teda varem näinudki. Arne leidis, et ega meestel mõistus enne kahtekümmet pähe ei tulegi ja mõnel juhul võib see juhtuda alles nii viiekümneselt... Ta pidi olema selles osas ehe näide :D
Praegu tundub, et ega täna vist enam midagi ei viitsi teha, sest kui juba kord end diivaninurka kerida, siis on raske end veel välja minema sundida. Näis, mis saab. Õhtu alles pikk, sest plaanime Eurovisiooni vaadata. Loodetavasti Eesti ei võida, sest raskes majandusseisus oleks kole küll seda suurt üritust korraldada, aga väga loodan, et jõuame kuskile etteotsa, et mitte jälle eelvoorust alustada. Jääme ootama ja lootma parimat!
Homme on siis Tuhala, Kata, Tammiku rahva ühine jalgrattamatk. Arne moosib juba pikemat aega mind ka kaasa. Ju ma ikka lähen ka, kuigi kallist tööajast on kole kahju.
Hommikul Laagris käimisest: ma ei saa ikka veel lahti tundest, et kohe-kohe astub ema verandauksest või kasvuhoonest välja. Lilled õitsevad, punased sõstrad sumisevad, linnud toimetavad pesakasti juures, aga ema ei ole...
Aga naabritädi oli oma aias! ma poleks seda küll uskunud. Küll ta on tragi, ise juba 85 aastane!
Aga minu ema ja isa ei ole, kuigi oleksid natuke nooremadki. Kõigi muude haigustega saab inimene hakkama, aga selle sõralisega võitlemine on pea ilmvõimatu. Kahjuks.
pühapäev, 10. mai 2009
Emadepäev
Nüüd on siis üks aiamaalapp korras. Kuigi jah, kaks peenart on siiski veel tühjad. Sinna tulevad avamaakurgid. Aga nendega on veel aega. Murutraktor sai ka sellesuvised niiduristsed kätte - kohe teine nägu murulappidel. Suure aiamaalapi kaevamine edenes täna väga jõudsalt, sest kolme mehe abi on ikka kolme mehe abi! Loodetavasti lubab ilm homme ka jätkata. Vaatasin, et toomingas kipub õitsema, see aga on just kartulipaneku aeg. Usun, et jõuame, sest jahedavõitu ilmadega õitseb toomingas kaua :)
laupäev, 9. mai 2009
Prrrr! Vastik ilm!
See selleks, aga lugu on nüüd nii, et nädalavahetus tuleb ikka kindlal ajal ja tööd peavad tehtud saama, kas nui neljaks, sadagu või ärgu sadagu. Aga külm on, ja märg on ka! Sellegipoolest saan selle jubeda maatüki korda, mis õue sisse sõites esimesena silma alla jääb. Lubasin endale, et sel suvel olen korralik aiapidaja ja nii kangust täis olen küll, et sõna pean ja asjad joone peal hoian.
Võiks arvata, et maa kaevamisega olen lootusetult hilja peale jäänud, aga muld on just selles õiges konditsioonis, mis laseb iga viimase juurikajupi kätte saada. Igatahes nädala eest kaevatud jupp on siiani täiesti puhas!
Tõmbasin valmis peenardele külvamiseks vaokesed ka sisse, et seemned ikka niiskesse mulda saaksin poetada.
Õhtul kella kümne paiku pidin lõpetama, kuna oli juba liiga hämar.
Külvatud on esialgu porgand ja punane peet. Salati ja aedtilli külvan hommikul.
pühapäev, 3. mai 2009
Haa! Jälile sain!
Ja nüüd - ei oskagi nagu öelda, mis asjaoludel, aga ühel hetkel oli silme ees uus blogi http://lillepeenar.blogspot.com/ ja autoriks sellel seesama inimene. Seekord siis tema isiklik ajaveeb. Paistab olema peale loodusehuvi veel ka käsitööinimene.
Mõnus lugemine see blogide lugemine - nii palju huvitavaid ja häid mõtteid andev tegevus!
Vaatasin nüüd põhjalikumalt lillepeenra blogi "kõrvalharusid" - hämmastav, kui palju üks inimene ikka jõuab! Minu lugupidamine!
laupäev, 2. mai 2009
Päeva "saak"
Meite mehed saagisid ükspäev natuke ka puid. Otsustasime, et teeme puude lõhkumise töö niimoodi jupphaaval ära, siis ei tundugi see töö nii lõputuna. Üsna mitme puuriida põhjad on juba tehtud.
Teine vaba päev
Oma silmaga nägime, kui politsei tõi ühe suht suure helepruuni lühikarvalise koera, kes oli olnud puu külge seotud!!! See inimene, kes nii tegi, tuöleks ise puu külge siduda, siis saab teada, et see on jõhker! Vaene loomake oli nii hirmunud!
Ja soomlasi oli palju. Nad tulid oma koertele järele, kui piiriületuse dokumendid korda on aetud.
Varjupaik vaktsineerib loomad ja paigaldab kiibi. Lisateenusena tehakse uue omaniku soovil ka steriliseerimine (mis seal on kordades odavam kui loomakliinikus tehes).
Loomadel on väga korralikud elamistingimused. Kassitubades lausa pehmed pesakorvid ja mitmekorruselised ronimispuud (just sellised nagu neid võib näha loomatarvete kauplustes). Aga koju tahavad nad ikkagi - vaatasin neid läbi akna ja kassid tulid akna juurde, tõusid kahele käpale ja näugusid.
reede, 1. mai 2009
Maikuu on alanud! Juhhuu!
Külast kostab sae "vingumist" - käib talvise küttevaru täiendamine, traktor mürisab põllul, kuskilt kostab haamri kolksatusi. Elu külas käib ja mulle see meeldib. Igaüks teeb midagi kasulikku ära.
Mis aiamaasse puutub, siis 100%-liselt kehtib vanasõna: "Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda vastu". Jube, mis pirakad võilille ja piimohaka juurikad ja risoomid maa seest välja tulevad! Aga kannatan ära - lubasin, et parandan eelmisel aastal tehtud vead ja seda ma ka teen.