Pühapäev, 25. aprill 2010

Päikeseline pühapäev

Tundub, et täna tuleb üks ütlemata ilus kevadpäev - päike paistab ja on päris tuuletu. Sihtisin tükk aega metsa kõrgemaid kuuselatvu, aga need püsivad paigal.

Täna oli metsaveo talgupäev. Metsas puude peale - ja kodus mahalaadimine kestis 9.15 - 14.15. Selle tööga nüüd ka ühele poole saadud! Meeskonnatöö sujus kenasti: kaks meest tõstsid puud peale, kaks meest tõstsid kodus puud maha. Minu ülesanne oli nuputada, millal meestel töö võiks valmis saada, et siis õigeks ajaks lõunasöök valmis teha. Suuremalt jaolt on ilusad lepad. Tahaks juba saagimisega peale hakata, aga poisid sel nädalal mõlemad koolis. Minul jube tihe töögraafik. Üks mees aga puid ei sae. Jääme soodsamaid aegu ootama! Pilt eileõhtusest "töövõidust" varahommikuses valguses. Mõnikord loen, mida kõike aiapidajad ühe päeva jooksul ära jõuavad teha ja masendus tuleb peale, et miks küll meie ei jõua ei puist, ei maist... Siis aga, vaadates lisatud pilte, selgub, et neil inimestel on normaalne aed - piiritletud taraga ning naabritega. Ju siis see territoorium ei olegi nii üüratult suur ja inimene jõuab päeva jooksul tõesti midagi märkimisväärset ära ka teha. Vahel, kui oma jõuetusest süda koledasti täis saab, siis tahaks, et oleks ka selline normaalne aed - 1000 ruutu või miskit sinnakanti. Samas, kuna meil naabreid silmaga nähtavas kauguses pole, siis hakkaksime nii või teisiti ka selle tara taga toimetama... Võta siis kinni, mis hea, mis halb!

Igal juhul puuhobune üritab ka täna midagi korda saata. See, mida ja mis ulatuses sõltub muidugi teatavatest asjaoludest, nimelt sellest, kui "puitunud" ja kui suures ulatuses "puitunud" see puuhobune juhtub olema.

  • Leht - ja juurselleri taimekesed kasvuhoonesse pikeeritud.
  • Porgandiseeme külvatud. (Väike aiamaa, kompostist lugedes 4. ja 5. peenar). Külvasin hästi hõredalt, et laisa aiapidajana pääseks harvendamisest.
  • Lillepeenar terrassi ees kaetud kompostmullaga.
  • Krookused naadipeenrast :( välja kaevatud. Istutasin need aedhortensiate ette. Millal naaipeenraga jätkata saan, seda mitte ei tea.

Päeva keskel oli tuul nii tugev, et ajas või sea püsti. Nüüd, õhtupoole on ta jälle veidi taltunud.

Laupäev, 24. aprill 2010

Laupäevased tegemised

Ohvriks valitud katsetaim elas öö kasvuhoones edukalt üle. Ja kuna...
a) toas pole ruumi
b) järgmised kaks nädalat pole aega,
siis .... läksid tomatitaimed kasvuhoonesse. Kõigepealt põhjalik kastmine, siis istutamine. Taimedel on maruvõimas juurekava! Küllap nad hakkama saavad! Tomatitaimede vahelt leidsin veel ühe topsi pikeerimata suvelilledega. Oh, tänane päev on sisustatud!

Kella 12-ks on kasvuhoonesse istutatud, kastetud ja üles seotud 56 tomatitaime. Suure üllatusena leidsin kaks täiesti korralikku kasvuhoonekurgi taimekest. Ei mäleta küll täpselt, aga ju siis polnud eelmisel aastal tegemist F1 seemnetega.

Elutoa aknalauad on momendil tühjad, aga ega nad tühjaks ei jää. Kui unimütsid lõpuks jalad alla võtavad, siis tuleb paprikataimed ülakorruselt alla tuua. Ma pidevalt unustan nende kastmise ära, kui taimed silma all ei ole.
Paprika ja Jelenalt saadud piprataimed teevad kokku 43 taime. Need on sellised külmaõrnad. Istutan nad kasvuhoonesse millalgi mai lõpus. Ilmselt.

Kella kaheks on pikeeritud kolm suurt pikeerkasti lõvilõuataimedega. (Täidisõieline lõvilõug F1 üldse ei idanenud. Aga seemnepakk maksis üüratut hinda.)
Jookse nagu orav rattas, aga palju siis selle jooksmise peale ka tehtud saab? ..... Mingi mannetu hulk tegemist ootavatest töödest.
Igal juhul tööde nimekirja koostamisele olen käega löönud. Selle pika nimekirja lugemine tekitab vaid stressi.

Käisin pargis jalutamas, et üle vaadata noorte mändide seisund. Pargis nähtu asub siin.

Võtsin käsile väikese aiamaa kaevamise. Muld on kaevamiseks küps. Algul läks päris kenasti, aga varsti avastasin, et kipun labidavarre najal ringi vahtima - see on aga ammusest ajast teada kui väsimuse märk. Siis olin kaval - rehitsesin kaevatud maajupi tasaseks ja märkisin peenra maha. Nii kõik peenrad üksteise järel. Lõpuks mõtlesin, et nüüd aitab küll, aga selleks ajaks oli kaevamata maad narrilt vähe järele jäänud. Nii ei jäänudki muud üle kui labidas jälle mulda ja nii ta läks. Tehtud!

Kolmapäev, 21. aprill 2010

Pilte looduse stiihiast

Vapustavaid fotosid Islandi vulkaani naabrusest saad vaadata siit.

Pühapäev, 18. aprill 2010

Sain südamest naerda!

Pildi kodu on siin.

Vot niimoodi, naised, tuleb positiivseid emotsioone hoida!

Reede, 16. aprill 2010

Ilm on hukas

On hukas jah!
Poleks eales osanud arvata, et mingi kauge vulkaani purskamine võiks mõjutada meie elu! Island on ju ometi nii üüratult kaugel!

Vulkaaniline tuhk on üliohtlik nii lennukite mootoritele kui seadmetele ning ükski lennufirma ei soovi kuhugi lennata, kui selline pilv üleval on.
Link tuhapilve liikumisest (eilse seisuga).

Peaks see tuhapilv ometi kuskile mujale liikuma, et see ei segaks maikuu esimese nädala lennuliiklust Itaalia, Portugali ja Eesti vahel...

Kolmapäev, 14. aprill 2010

Päikeseline hommik

"Kuldne ketas metsa takka tõuseb parajaste..." Tänane päev algas suure oranžika päikesekettaga.
Täna käisime Kuimetsa rahvamajas Ukraina tsirkusetrupi etendust vaatamas. Tabasime kaks kärbest ühe hoobiga - lisaks etenduse vaatamisele saime ka jalgrattamatka tehtud. Oi, kui raske on 1. klassil sõita koos suurte neljandikega! Aga hakkama me saime!
Kuimetsa rahvamajja sattusin esmakordselt. Habaja rahva seas on see maja ülimalt populaarne. Osaletakse erinevates ringides, käiakse teatrietendusi vaatamas.
Rahvamaja tegutseb vanas mõisaaegses majas. Ja oi, küll lisab ühele majale palju juurde tema tore perenaine!
Pildil on Kuimetsa rahvamaja

Üle tee asub aga Kuimetsa Algkool. Käisime ka nendel külas. Koolis on 21 õpilast. Kolm õpetajat. Ei saanudki nüüd aru, kas juhataja pluss kolm õpetajat või on juhataja nende kolme seas.

Tunnid olid koolis juba lõppenud (imelik küll, aga olid). Võimlas käis treeningtund. Pidasime maha ühe ekspromt rahvastepallilahingu. Ajasime juttu kehalise kasvatuse õpetajaga. Vaatasime klasse.

Koju sõitma asudes tahtsime minna ka Kuimetsa karstialale Iida urkeid vaatama, aga kõik oli vee all. See ettevõtmine lükkus edaspidiseks.

Oi, ma tahaks nüüd jalad seinale viasta ja mitte millegi tegemisega tegeleda, aga kus sa saad...

Teisipäev, 13. aprill 2010

Jahedavõitu aprillipäev

Tänane päev ei ole enam eilse koopia - on jahe ning mingit tahtmist pole pärast tööpäeva veel õue minna. Kuigi oleks tahtnud minna, kadus ju kogu eilne õhtu arvutis tööd tehes.
Võtsin ette vaid ühe väikese tiiru.
Sinililled on end usinasti õitsele sättinud.
Jões hakkab veetase tasapisi langema. Aga tõesti ainult õige tasapisi...
Mäslev vesi meie jõel. Vesi on juba tumepruun - rabad sulavad.
Aga piirikraav meie ja Heinassoo vahel on triiki vett täis! Konnad volksavad hüpata küll rohu sees, küll tee peal, jõe kaldaäärne vesi kihab neist samuti.
Ja Rootsi Tee ääres ei ole enam mitte ühtegi näsiniine põõsast! Kuhu need küll saanud on?
Maa on ka pargis veidi tahenenud ja nii pääsesin metsahakatust vaatama. Mänd on ikka üks tänuväärne puu - tema eelmise aasta ladvakasv on nii-nii pikk! Kuusk on selles osas ikka märksa tagasihoidlikum.
Tore, kui aed (või kuidas seda maa-ala kõige õigem nimetada oleks) on suur! Samas on selle suure territooriumi hooldamine üsna töömahukas ja aeganõudev.
Oli ju eelmine nädalavahetus selle töömahukuse tõestuseks - rassi kaks päeva, nii et tuli hänna all, aga oleks siis midagi suurt ja epohhiloovat valmis saanud, kus sellega. Vot siis vahel tuleb selline ketserlik mõte, et mis oleks elul viga, kui hooldada oleks nii umbes 1000 ruutu koduaeda... Praegu aga .... maa-ala suurus on mõõdetav ikka märksa suuremate arvudega...
Annaks ilm ka järgmisel nädalavahetusel mahti õues toimetada!

Pühapäev, 11. aprill 2010

Päikeseline pühapäev

Hommikul 6.30 oli -4 kraadi. Maa kahutanud. Õhus paks udu. Lasa nii paks, et ulatus õue peale, isegi välistrepi ette!
Aga linnud teadsid juba selles karges ja uduses hommikus, et tuleb üks ütlemata ilus ilm - linnud laulsid, kriiskasid, kiljusid metsas ja põllul lausa ennastunustavalt!

Postimehe artiklit lugedes jäin hätta.... kus?, mis?
Kuhu ulatub Oru küla? Minu jaoks on Oru: vana koolimaja, uus koolimaja, lasteaed, kauplus, töökoda, autoremonditöökoda, Kelmiküla. Sotsika juures on bussipeatus Kata. Ei saa mina aru, kuhu külasse see magala siis õieti kuulub. Ja kus on see üleujutatud tee ja kus on see eratee? Ja eraõhk? Ja eravesi?

Kivikõrbe lõkkease tühjaks veetud (6 kärutäit tuhka).
Leidsin enda korjatud tageetese seemneid. Külvasin neid kasvuhoonesse.
Kasvuhoone külvid kastetud. Pump on jões, järelikult on suvine aeg alanud.
Tometitaimed väetiselahusega kastetud.
Poisid vedasid minema kruusahunniku, mis oli tekkinud, kui elektrimehed meile uue elektriposti paigaldasid.
Majaesine ei ole enam niiii puhas, nagu ta eile oli. Va tuul sasib ikka veel lehti ja pillutab neid omatahtsi laiali. Seetõttu algas uus ebavõrdne võitlus vahtralehtedega! Sügisel ma siia ei jõudnudki ja nüüd on siin kogu see lehekiht, mis puude otsast alla sadas.

Kell on pool viis. Lehed on riisutud joonel maja - ploomihekk. Õunaaeda ma vist ei jõua. Seal saavad lehed purustatud koos esimese muruniitmisega. Nagu see alati toiminud on.

Mustsõstrapõõsad on üle vaadatud ning lõigatud. Lõke põles ja kohe sai ka kõik sodi ära põletatud. Mina poleks küll osanud valida, mis oks alles jätta, mis ära lõigata. Aga nüüd on põõsaid kohe kena vaadata.

Tänase tööpäeva järel on kõik kohad kanged ja tuld täis. Pärast väikest pausi uuesti rehavart kätte võttes oleks tahtnud ulguda - nii valus oli!

Vaatamata kangetele kontidele ja valutavatele lihastele oli väga-väga-väga kasulik nädalavahetus!

Ahjaa! Lõpuks sai ka 15 piprataime (mitte paprika) pottidesse pikeeritud.

Laupäev, 10. aprill 2010

Laupäev õues

Lennukatastroof Venemaal. Õudne lugu!

Kell hakkab kohe neli saama ja mis ma siis ära olen jõudnud teha? Ei suurt miskit!

1. Pikk peenar puhastatud, muld kobestatud.
2. Tegelikult on päev kulunud muru riisumisele ja leheprahi ning kulu kärutamisele. Meetrites pole mõõtnud, aga mõõtsin pikkade sammudega. 53 x 62 sammu - vot selline maa-ala on nüüd korras. Seal hulgas on ka eelmisel nädalavahetusel riisutud murulapid. Neile oli tuul nädala jooksul uue sahmaka kuivanud vahtralehti peale saputanud.
3. Prahti jätkub lõkkesse varahommikust siiani.

Ohhoo! Meite vallal on veel natuke raha teedehoolduseks! Praegu kolistab meie tee peal üks hiiglaslik masin mitme sahaga. No ja oli ka viimane aeg, see tee oli ikka väga sandis seisus.

Panin mobiilil äratuse poole seitsme peale. Muidu oli oht, et unustan õues toimetades uudistesaate ära. Nüüd olen toas ja ootan seitsmeseid uudiseid.
Täna vist rohkem õue ei lähe. Vaim on õues rassimiseks valmis, aga ihho on na nõder... vot, mida teeb see pikk ja mõttetu talv! Praegu on selline tunne, et läheks ja teeks, aga vot jalad ei tule järele... Ehh, homme ka päev!

Reede, 9. aprill 2010

Reedeõhtused pildid

Ühed pildid on ka siin.
Nüüd siis lõpuks on ka meie aias märtsikellukesed õitsema hakanud. Lumikellukesed on end maja seina ääres alles vaevu-vaevu mullast välja sirutanud. On mõnus õhtu - töönädal on läbi saanud ja imelik küll, aga vaatamata algavale nädalavahetusele veel ei sajagi. Aga noh, küll ta jõuab veel! Ilm on üsna kuiv ja täna polnud lõkke põlema saamisega kuigi palju vaeva.
Käisin Rootsi Tee ääres vaatamas, kas ehk juba ka esimesed sinililled välja on tulnud. Leidsingi esimese taimekese, kes puutüve najal vastu lõunapäikest oli end kevadet nautima sirutanud.
Tükk aega mõtlesin ja kaalusin poolt ja vastuargumente, kas minna KRM üritusele või mitte. Ei raatsinud. Nii vähe on töö kõrvalt aega kodus olla ja nüüd, kevadel hindan iga minutit eriti kõrgelt.

Luiged põllul

Äksis ristmikust veidi Harmi poole on põld ühes kohas samal tasapinnal teega. Sealt on terve selle nädala vesi üle tee voolanud. Põllul on kena järveke. Ja sellel järvel on palju linde. Läbisegi ujusid, solistasid ning "jutlesid" pardid, haned ning kaunitarid - luiged.

No kas pole imeline vaatepilt!
Mõned luiged ka veidi lähemalt.

Üks lugu ühest ammendamatust lugude varasalvest

Klassis on vaikus. Lapsed kirjutavad ümberjutustust. Ma ka siis kirjutan.

Mees ja naine olid juba aastaid abielus olnud, aga peres titeõnne polnud. Küll käidi arstide vahet, aga ei midagi. Lõpuks otsustati minna posija juurde. Sellel hüva nõu varnast võtta - posija soovitas mehel minna paavsti juurde ja seal üks küünal süüdata.
Mees läkski ja süütas küünla.

Aastad möödusid. Ühel päeval sattus posija käima tolle paari kodukülla. Ta läks paari nende kodus külastama. Külalisele tuli uksel vastu trobikond lapsi - kõik nagu oreliviled reas.
Posija tahtis teada, kas ema-isa ka kodus juhtuvad olema.

Ema ja isa kodus polnud. Lapsed kilkasid, et ema oli läinud neile uut õde või venda tooma. Aga kus siis isa on? Lapsed kehitanud selle peale õlgu ja öelnud, et isa oli läinud paavsti juurde mingit küünalt kustutama.

Kolleegil on absoluutselt iga jutu juurde lisada oma "riukaga" lugu.

Kolmapäev, 7. aprill 2010

Hädas, nagu mustlane mädas...

Ma pean vist Oru poes käimise ära lõpetama. Kogu aeg juhtub seal midagi :(
Täna poest tulles venisin läbi kohaliku Karu järve", kui ühel hetkel jäi mootori töö aeglasemaks ja aeglasemaks ning soikus siis täielikult. Ja mina istusin koos oma autoga keset vett...
Kui lõpuks ukse julgesin lahti teha, avanes selline vaade.... Koolis tegelesime täna projektiga "Linnu pesakast". Park on aga paras mülgas ning nii said mu jalavarjud totaalselt poriseks. Töölt tulin ära vahetusjalatsitega - lahtiste kingadega. Midagi ei aidanud, tuli niimoodi sellesse külma vette astuda.
Nimelt nägin üle tee üht meest sõiduautot treielerile manööverdamas. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Seda enam, et mehed teavad - naine laevas, laev põhjas (mis tegelikult sobib üldjoontes ka auto puhul). Läksingi abi nuiama. Mees muigas: "Noh, natuke hädas või?" Mis natuke! Mu massin kooles ära, see nüüd mingi natuke sul ...
Tuligi mees mulle appi. Selgus, et arvamus, et küünlad märjad, see oli väga tagasihoidlikult arvatud. Tegelikult oli mootor vett täis. Selgus, et see auto võtab õhku väegade madalalt ja nüüd oligi õhufilter vett täis. Mees käis oma kodus, tõi võtmeid ja koukis lahti küünlad, veel mingid asjad ja lõpuks õhuvooliku. Autot käivitades pritsis mootorist vett välja üsna suure kaarega.
Aga lõpuks saime auto käima. Õhk praegu filtrist läbi ei lähe. Mees küsis, kas mu abikaasa on kodus, kes aitaks filtri lahti võtta ja ära kuivatada. Meest muidugi just siis ei ole, kui midagi juhtub. Mulle siis seletati ära, mis tuleb lahti võtta, mis veest tühjaks kallata ja mis ära kuivatada. See jutt kõlas minu jaoks nagu hiina keel.... :(
Nojah, koju ma sain. Kodus võttis poiss selle (mis iganes) kopsiku lahti, puhastas ära ja nüüd käib toas fööniga kuivatamine..... Tsirkus Barcelona! Aga nagu me kõik teame, inimesele polegi midagi muud peale tsirkuse ja leiva vaja. Leiva ostsin poest, tsirkuse saime kätte "na tšai".

Selline on Edithi maja ja õu. Tuli minu juurde, kalavinskid jalas, endal silmad pisarais ja rääkis, milline tema kodu praegu välja näeb.
Ja see on selle pere vanapaari kodu, kelle eile päästekomando kanderaamidel minema viis....
Kinnisvaraarendajad -projektijuhid on ülbed ja teatavad, et see uputus pole nende süü. Vald teatab, et ei saa midagi teha. Kuigi kõige kõrgemaid saksu oli eile sellest järvest läbi sõitmas nähtud....
Nii palju siis aidatakse ja toetatakse oma hädas kodanikke...

Teisipäev, 6. aprill 2010

Eile nii, täna naa

No see kevadine ilm ikka - kord nii, kord naa. Täna siis jälle sombune. Küll ei saja, aga siiski niruvõitu teine. Ja termomeeter mu arvuti desktopil näitab kõigest mingit armetut +2 kraadi!

Aga siiski, kevad areneb jõudsalt - jõe kaldal tuiates sulpsas keegi vees sügavamale. Eks see ikka üks konn oli! Ja täitsa priske ning täitsa elus vihmauss oli peenramaa mulla peal! Käisin postkasti juures ja madalal põllu kohal lendasid luiged. Kolm ilusat lindu! Ma poleks neid märganudki, aga ju nad märkasid mind ning hoiatasid üksteist oletatava ohu eest. Äkki neil olekski olnud plaan maanduda sellel põllul, aga nüüd muutsid nad järsult suunda, võtsid kõrgust ning lauglseid üle metsatuka.

Lepp õitseb, sarapuu üritab samaga algust teha. Ei tea, kas mäletan valesti, aga millegipärast on jäänud mulje, et sarapuu peaks ikka enne leppa õitsema. Või mine sa tea...

Ei teagi nüüd, kas minna õue tööle või vedeleda niisama toas. Homme ju pikk päev ja palju tunde ette valmistada ka.

Õhtul tegin ühe uue PP esitluse homse 6. klassi loodusõpetuse tunni jaoks. Olen ise suht rahul, kuna sain nii mõnegi eluka jaoks lisada lingi, kus saame kuulata ka antud tegelase häält.

Eks tunnis hakatakse jälle virisema: "Nääh, jälle peame kirjutama", aga selles kirjutada suurt midagi pole. Ma loodan vaid, et pildid aitavad linde- loomi (eriti linde) looduses ära tunda. Kuuendikud on kohati päris lapsikud ja ei taha aru saada, et kui nad ei õpi konspekteerima, märkmeid tegema, siis edaspidi jäävad nad tõsiselt hätta.
See tasemetöö ei meeldi mulle kohe üldse. Mitte ei taheta õppida! Mõni tahtis teada, et mis siis ikka saab, kui see tasemetöö "2" tuleb. Mis mul ikka öelda? Tegin aga karmi nägu ja ütlesin, et ega siis pole muud, kui veerand on ka "2". Selle peale jäädi mõtlema...

And the last but not the least - lihtsalt võrdluse mõttes: Emajõe luhtadel veeuputust ette pole näha ja a la Lootsime paremat, aga läks hulleminigi kui tavaliselt

Esmaspäev, 5. aprill 2010

Tüüpiline kevad

Mille poolest tüüpiline?
Eks ikka ilma poolest! Ikka on nii, et nädalavahetusel, kui inimesed on töölt vabad ja saaksid koduaias asjatada - vot siis on niru ilm. Niipea, kui tuleb tööle minna, mida me näeme - päike särab taevas! Kohe kangesti tahaks pahasti öelda!

Juba hommikul tööle sõites peitis hommikupäike end tumedate pilvede taha tukkuma. Lõunaks ilm selge ja oi-oi, küll on soe! Ega ta kraadide poolest nii hullult soe polegi, aga meie aladel + 12 on juba kõva sõna.

Oli see Oru Kodu naaberkrunt üle asfalttee sel nädalavahetusel, mis ta oli, aga no nüüd oli küll päris hull seis. Kogu õu on ühtlaselt vee all. Tänav ja üle tänava põld samuti. Sõitsin autoga sellest asfaltpõhjalisest järvest läbi ja veesambad käisid auto katusel kokku. Iseenesest lahe kogemus, aga tegelikult üsna murettekitav olukord. Ja seda kõike mingite jobude pärast, kes kinnisvaraarendamisel ei kasuta tervet talupojamõistust. No mitte ei ole trendikas arvestada aastakümneid, võib-olla isegi juba terve sajand tuntud tarkust - vesi liigub ikka seal, kus temale kõige soodsamad liikumise teed on. Seda teadsid vanad talumehed, teadsid mõisa töödejuhatajad - ja nad kaevasid kraavid just sinna, kuhu vaja. Aga vot nüüd tuleb mingi tegelane, kes kohalikke looduslikke olusid tunneb vaid nii palju, kui ta kaardilt oskab välja lugeda. Omast arust oli kole tark veel pealegi, kui kraavi põhja lasi panna ehk kõige rohkem 10-tollise toru ning kinni see kraav lükatigi. Ja nüüd - totaalne, jõhker uputus!

Aias on lund kõvasti sulatanud. Küüni põrandalt on vesi kadunud. Aga mu ilusasti puhtaks riisutud murulapid on jälle tuules lendlevaid vahtralehe-krõbinaid täis! Hakka jälle otsast peale!
Kasvuhoones on palav nagu põrgukatlas!

Ei tea, kas minust on täna asja aias toimetama või ei ole. Homseks vajalikud töölehed tegin küll töö juures valmis, aga töönädala alguses olen kui halvatud - mitte ei saa töid-tegemisi jooksma. Aga vot siis, neljapäeval, kui nädalalõpuni on veel üks tööpäev jäänud, siis tuleb eluvaim jälle sisse.
Ostsin täna ka kotitäie lillemulda - meil lastega üks plaan vaja teoks teha.

Kasvuhoones:


  • külvasin ühe paki ahtalehist tageetest (kollase-oranži kirju)
  • külvasin ühe paki suureõielist ja kõrget tageetest (erkkollane)
  • külvasin 65 lillherne "Little Sweatheart" seemet (segu). Taime orienteeruv kõrgus 25 cm.
  • lõikasin tagasi 4 miniroosi istikut

Õue peal:

  • Imepeenrast mullused varred lõkkeasemele
  • lõkkele uuesti eluvaim sisse puhutud
  • kuuri ees püsilillepeenrast mullused varred lõkkeasemele

Nii mõnus on õhtuhämaruses õue peal toimetada! Õhus on lõkkesuitsu lõhna, taevas sõuavad haneparved, õhk tundub soojana, kuigi termomeeter näitab veel kõigest 9 kraadi. Mõnus õhtu!

Pühapäev, 4. aprill 2010

Oh sa poiss!

Täna kaevasin kasvuhoones peenraid.
Külvasin kasvuhoonesse porgandi, tilli ning lehtsalati, jääsalati hübriidi seemned.
Vedasin kuurirõdu lillekastidesse uut mulda mutimullahunnikutest.
Lõikasin taimedelt mulluseid varsi maha. Tegin lõket.
Võtsin talvekasuka maha viinamarjalt. ja ülla-ülla, leidsin muuhulgas üles ka kasti miniroosidega. Homme vaatan, kas ja kui hästi nad talvitunud on.

Niisugust rahvamassi ei ole ma Nõiakaevul veel kohanud!
Esimese üllatuse osaliseks saime oma külateel, kui Kolu - Tammiku tee ääres seisid autod juba meie ristmikust Kolu pool. Osa masinaid olid pargitud ka meie kruusatee serva. Teisel pool ulatus masinate rivi Pärtlimäeni välja.
Keerasime oma tee pealt asfaldile, e Nõiakaev poole sõita. Siis tekkis mõte see autode hulk videosse võtta. Nüüd, õhtupoolikul on autode hulk veel palju suurem. Ja Ants ise on täitsa kadunud?!?! Ega ta jõuakski selle rahvamassi hulgas jutustada seda 100 l/s juttu!



Laupäev, 3. aprill 2010

Nõiakaev keeb!!!

Täna hommikul hakkas Nõiakaev keema. Homme on veekuppel rakete kohal kindlasti veel kõrgem. Küll oli rahvast kaevul! Teisi pilte vaata siit: Tuhala paisjärve tammi on suurvesi poolenisti minema viinud.
Tuhala jõgi sillast allavoolu.
Oru Kodu inimestest on kahju. Osta osmik heinamaale, maksa terve elu ja siis ujuvad pardid terrassi pealt tuppa.
Sellist pilti, mis avanes Oru vana koolimaja ees tiikide juures, seda pole ma varem kunagi näinud.
Pilte saad vaadata siit:

Pühadelaupäev

Pilved kuuskede latvades. Vihm. Udu.
Vesi jões on veel kõrgemale tõusnud.
Pirita jõgi on üle kallaste tõusnud. Luhad on vee all. Paaris kohas on jõgi triiki - teetammiga juba samal joonel.
Tõmbasin rehaga mõned lumehanged muru peale laiali. Mis tänase päevaga edasi saab, seda ei oska veel välja mõelda.
Külvasin kaheksa topsi sisse lilleseemneid. Üks pakk oli täidisõieliste lõvilõugade seemneid (F1). Selgus, etseemneid oli pakis ei rohkem ega vähem kui 10 tükki. On ikka kidedad küll!
Külastasime Nõiakaevu. Kaks korda.
Pikeerisin lobeeliaid. Pistsin nad kuurirõdu räästasse riputatavatesse ripp-pottidesse.

Reede, 2. aprill 2010

Suur reede

1. Kolm kärutäit lahti raiutud jääkamakaid jõe äärde kärutatud ning kaldast alla suunatud.
2. Murulappidele värskema ilme andmine muruluua abil. Muidugi sealt, kus maa juba lumevaba :)
3. Pikeeritud taimede kastmine ja nende kiitmine. Nad ju kuulevad ja kasvavad siis palju paremini, kui nendega rääkida.
4. Pesumasinale saab kõvasti tööd antud.
5. Edastan info: http://loodusmeieymber.blogspot.com/2010/04/tuhala-noiakaev.html
6. Aedhortensiate ümbrus talverisust puhastatud, hortensiate oksad tagasi lõigatud. Kasvuhoone ees neitsikummelite vanad varred maha lõigatud, maa kobestatud. Pikast peenrast lumevaba pool puhastatud ja veidi kobestatud

Tegelikult tibutas täna terve päeva. Kergelt, vaevumärgatavalt, aga siiski. Nüüd, pool kaheksa õhtul sajab juba päris tõsiselt.

Aias ringi kõndides tekkis mõte, et kuskile (näiteks lipumastile või puukuuri seinale) tuleks 80 cm kõrgusele teha üks märge. Siis edaspidistel talvedel oleks hea võrrelda lume paksust.
Tallinna külje all on Peetri küla vee all, meil siin samasugune vaatamisväärsus Oru Kodu näol olemas. Lausa hale on vaadata, kuidas endisest heinamaast on saanud tühermaa, mille ühes nurgas seisavad äravahetamiseni sarnased majad. Ja nüüd lainetab nende kastide vahel vesi...

Suitsuandur

Suitsuandur on ikka tõesti väga tundlik! Ja see piiksumine käib luust ja lihast läbi!

Oli pannkoogihommik. Ei saanud arugi, et nii väga hullusti oleks suitsu olnud. Uks köögi ja esiku vahel oli veidi avatud. Ju see küpsetamise suits siis ikkagi üles pääses. Igatahes viimase pannkoogi küpsetamise ajal piiksuma see riistapuu hakkas. Algul ei saanud arugi, et kust see hääl tuleb. Siis sain asjale pihta! Õnneks seekord ei pidanud ise lae alla ronima. See piiksumine ajas unimütsi maast lahti. Temal piisas ainult käe sirutamisest ja käes see oligi. Aga visa ta on, see andur! Veel poisi käes lõugas edasi. Poiss harutas selle asjanduse algosakesteks, siis jäi lõpuks vait.

Õues on ilm pilves. Öösel on ilmselt vihma sadanud - räästad tilguvad. Aga iga minutiga läheb õhk kollasemaks. Äkki päeva jooksul tuleb ikka päike ka välja.
Mul täna kasvuhoone tööplaanis. Jaheda ilmaga on seal natuke sant toimetada.
Eks päeva edenedes on näha.

Comeniusest:
Soomest tuleb neli õpetajat ja kaheksa õpilast. Neli poissi ja neli tüdrukut. Kahjuks Arto laste vanuseid ikkagi veel ei saatnud, aga arvan, et nad 5. või 6. klassi lapsed on. Vanemaid neil ju polegi. Portugalist tuleb kaks õpetajat ja neli tüdrukut. Kaks kolmeteistkümne ja kaks neljateistkümne aastased. Itaaliast tuleb kolm õpetajat. Lapsi seekord kaasa ei võeta. Kreekas on rasked ajad ja nad ei liigu üldse kuskile. Isegi mitte Euroopa rahade eest.

Neljapäev, 1. aprill 2010

Olla või mitte olla .... daam

«Üks õige daam ei ole iial närviline, ei ole iial näljas, tal pole kunagi janu, ta pole iial väsinud, ta naeratab kogu aeg ja oskab kõiki asju teha. Kui millegagi hätta jääb, ei näita ta seda välja, vaid õpib hiljem asja selgeks,» kirjeldab ... /ajakirjast Naisteleht/

Järelikult: üks õige daam = robot

Küll on soe!

Täna on võrratu ilm! Temperatuur tervelt 12 kraadi! Võrreldes eilsega on lumi väga palju kahanenud.
Suurvesi meie maa-alal.
Talvel paksu lumekasuka all on mutt peenema arhitektuuriga tegelenud. Sellist hargnevat ja sopistuvat mutimullahunnikut pole vist varem näinudki. Igal juhul pilk jäi sellele peatuma.




Meil on jälle marjapõõsad! Poleks uskunudki! Ja
nad pole isegi mitte murdunud ega muljutud.


Ja noor mets kosub!