Vahtraaluste projekt on valmis

.... ja taimedega komplekteeritud. Ma loodan, et lõplikult. Nüüd ei jää muud teha, kui nii umbes üle päeva kõplaga vehkida.
Eelmisel suvel istutatud "rääbuskad" on nüüd juba ilusad. Varased iirised "Sun Fairy" ka õitsemas.

Sellel pildil on ühed minu lemmikutest - metspiprad. Huvitav tähelepanek oli kevadel: pumbamaja nõlval on metspipra lehed varakevadel lume alt sulades koledad, aga nad on olemas. Vahtraaluste metspiprad on varakevadel peidus. Olin suisa mures, et kas vaesekesed tõesti talvega välja läksid. Ei läinud.

Siin pildil on näha, et eemal kauguses hakkab Vahtraaluste pind laienema.

Sarapuupõõsa taga lõpeb männikoorega multsitud ala. Algab istutusala-

 Kaar laieneb veelgi. Selles suures kaares on väga palju hostade seemikuid. Armas Muhedik teadis, et need taimed mulle väga meeldivad ja saatis eelmisel suvel hulgaliselt pisi-seemikuid. Nüüd on mu aias kena mälestus armsast inimesest.

Vahtraaluste laienduse taga algab dekoratiivpõõsaste park.

Hostade seemikud on väga suured unimütsid ning tulevad maapinnale üsna hilja.

Päikesele pikalt avatud istutusala servas on varased iirised "Sun Fairy".

Suuremad puhmad juba ka õitsevad.

Siin toimus alles eile suur juurimistöö.

 Rähn on multši eest hoolt kandnud. Möödunud talvel oli tema sepikoda vahtra otsas.

 Suur töö sai tehtud. Edaspidine kõplamine on tehtu kõrval naljamäng. Nüüd uutele tegudele!

Ja ta ongi valmis!

Nimelt valmis meie aia hull kaheaastane projekt, millele andsime nime "Vahtraaluste". Algas see sireliräpsiku raadamisega 2015. aasta juuni alguspäevil ning lõppes 2017. aasta juuni lõpus. Tegelikult isegi vist juuli esimestel päevadel. Oli see vast ettevõtmine! Teist korda ma sama reha otsa enam ei astuks.
Aga eks iga valu ja vaev ununeb, kui tulemust näen. Ilus on! Rahul olen! Las need taimed nüüd kosuvad ja kasvavad. Sealvon küll veel paar väikest tühja laiku, kuid süda ei luba taimi jagada keset juulikuud. Iga asi ikka omal ajal.

Enne:

Kaks aastat hiljem: