Udupeen ämblikuvõrk

Ja läbi ta saabki...

... see imekaunis suvi 2010.

Öeldakse küll, et vanasti olnud rohi rohelisem, taevas sinisem, inimesed töökamad ja mida kõike veel. No ma arvan, et oli nende muude asjadega, kuidas oli, aga nii ilusat suve ei olnud isegi mitte sel õndsal vanal ajal.

Mingil seletamatul moel juhtus nii, et suvepuhkus sattus just sel suvel niisugune hästi pikk olema. Rohkem sellist puhkust ei tule kunagi. Ja just samale ajale juhtus selline soe ja päikeserohke suvi.
Minusugusele külmavaresele olid need kolmekümne külje alla ulatuvad temperatuurid väga meelt mööda. Vaid siis, kui kraadiklaas kippus 35 kraadi näitama, läks vist sutsu liiale küll. Noh ja aiapidaja unelmate suvi, kus paaril ööl nädalas sajab ning päeval särab päike - seda oleks vist natuke ulmeline loota ja oodata. Ilmataat pole ka kõikvõimas.

Olgu selle kauni suve sepitsemise taga globaalne soojenemine, saabuv uus jääaeg, vanajumal, ilmataat või rahvusvaheline imperialism, igal juhul olen ma talle tänulik. Möödunud suvekuid meenutades on ehk natukenegi kergem üle elada kuut pimedat, külma ning kõledat kuud, mis paljude meelest meie laiuskraadile just selle erilise võlu annavad. No ei oska mina näha pimeduses ja külmas midagi võluvat! Isegi täna oli toas jahe ning ma-ei-tea-miks, aga justkui kiusteks ma kaminasse tuld üles ei saanudki.

Lisaks imelisele suveilmale oli suvi ka üsna tegus. Kohaliku tähtsusega majanduskriis maja teisele poolele uut voodrit panna ei lasknud (oli viga sellele tobedale avaldusele alla kirjutada), aga kui ei saa üht, tuleb teha teist. Nii ongi meil nüüd uus ringpeenar, millel kasvavad neli pinnakatteroosi. (Ma juba praegu närveerin, kas oskan ja suudan nad ka üle talve pidada). Täiesti võimatuna tundunud plaan rajada kiviktaimla istutusala peaaegu absurdsesse kohta, sai reaalsuseks. Aastaid seisnud ning võsastunud kivikangur on jälle välja prepareeritud. Imepeenra sain kontrolli alla. Teise ukse all saab terrass ka hiljemalt septembrikuus valmis. No mida sa hing veel tahta võid ühelt suvelt! Labidaga vehkida ma oskan, aga vot saagijat, hööveldajat, lihvijat ja mis kõige hullem - projekteerijat minust küll ei ole. Ja mitte igaühel pole mitme kuu pikkust puhkust, et iga jumala päev koduseid asju toimetada. Isegi hästi oleme toime tulnud!

Oli tõeliselt tore ja unustamatu suvi!
Kui nüüd tööasjad ka kenasti "jooksma" saaks, võiks eluga edasi minna. Mis võiks, tulebki minna! Ja juba neljapäeval.
Homme siis viimane puhkusepäev. Kurb, aga tõsi.

Veel kaks päeva

...puhkust :S

Hommikul kell 6 oli ilm peaaegu selge ja metsa tagant tõusnud päike pimestas silmi.
Uuesti peale üheksat üles ärgates krõbistas akna taga vihm. Vihm! Kuivanud ja janune maa saab enne talve tulekut endasse veidikenegi vett koguda.

Eile toimetasin pika peenraga. Jõudsin järeldusele, et antud juhul ei mängi välja, et kõigepealt üks peenar, siis teine. Selgus, et tuleb korraga ette võtta pikk peenar, Naadipeenar ja lõpuks (ning kõige olulisemana) ka kiviktaimla pikendus kikkapuu suunas. Kuna aga viimases on mättad endiselt välja soputamata, jäi töö seisku. Ja nüüd sajab...

Tuleb tubaste töödega tegeleda. Ei tea, kus on 5. ja 6. klassi inglise keele õpikud? Hmm.... Kas tööga tegelemiseks ka vaim valmis on, seda tuleb alles tuvastama hakata.
....
Muudkui sajab. Külm on ka, hakka või kütma! Minusugune külmavares igatseb taga 28 - 32-kraadist suvesooja. Ehk järgmisel suvel jälle!

Veel kolm päeva

... puhkust.

Eile õhtul jõudis vihm lõpuks ka meieni. Kuskil südaöö paiku sadas mõni minut lausa padukat!
Hommikul taevas pilvitu, temperatuur kella poole üheksa ajal 14 kraadi.

Püsikupeenardest

Varahommikul kõigest 13 kraadi. Vähemasti tundub, et tuleb väheke valgem päev, kui eilne - taevas on poolpilves.

Eile õhtul oli viimaseks tööks pika peenra ümberkorraldustega tegelemine. Pooleli jäi. Vaja ju kord päevas ka uudiseid vaadata ning "Õhtusööki viiele" ei raatsi ka vaatamata jätta. Saate lõppedes tuli aga konstateerida fakti, et õues enam tööd teha ei saa - pime. Seega on õues toimetamise aeg lühenenud tervelt kaks ja pool tundi. Katsu siis miskit ära teha!

Ei tea, kas siilikübar ongi selline taim, mille puhmas kergesti osadeks laguneb, aga ühest purpur siilikübarast sai nüüd kuus puhmakest.
Püüan püsikud istutada nii, et vahelduksid suve algupoolel ja suve teises pooles õitsevad taimed.

Olen juba mõnda aega isekeskis mõtisklenud püsilillepeenarde üle. Kui hakkasin selles talus iluaeda rajama, oli püsililli väga vähe. Kevadeti märtsikellukesed, nartsissid ja tulbid. Suveks külvasin erinevaid suvikuid. Miks polnud püsikupuhmaid? Paljude aastate tagant mäletan, et ema sai kuskilt ilusa säravroosa astilbepuhma (meie suur lemmik). Küll see puhmas oli kohutaval kombel umbrohujuurtega läbi põimunud! Harutasime puhma peaaegu algosakesteks. Tundus, et saime puhtaks, aga kui olime taime maha istutanud, selgus, et ikkagi on rohkem orasheina kui astilbet. Ja mis kõige jubedam, umbrohud hakkasid salakavalalt ka peenras paljunema. Tulemus - astilbe sai välja kaevatud ja kole küll, aga ära põletatud. Lisaks tuli veel suur osa peenrast "pea peale" pöörata. Lisaks sellisele šokile olin näinud paljusid püsikupeenraid, mis väga sarnanesid meie õnnetu astilbega. Sõnaga - ma olin täiesti kindel, et püsikuid ma oma aeda ei muretse, sest nende alla ja sisse kogunevad hullud umbrohud, millest lahti ei saa ja ilu asemel on ainult õudus, mis perenaisele au küll ei tee. Lisaks olid nähtud peenardes taimed üksteiset läbi kasvanud ja üldse hooldamata ja õnnetus seisus. No pole ju selline asi stiimuliks, et püsikupeenart rajada!
Proovikiviks sai Imepeenar, mis ekstreemsesse kohta rajamise tõttu sellist nimegi kannab. Alguses kasvasid seal suvikud. Siis pikkamööda hakkasin katsetama kaheaastaste taimedega. Hakkama sain! Iga suvega ikka paremini. Kuna "enesetesti" tulemustega jäin lõpuks rahule, muutuski Imepeenar püsikupeenraks. Sellele lisaks ka pikk peenar ja Naadipeenar (milles siiani kipuvad naadid pead tõstma, kui seal pidevalt valves ei oleks).

Õhtul, kui väljas enam toimetada ei saanud, otsisin internetist ühe teatava aiandusalase märksõna abil infot ja juhendeid ning sattusin huvitavale materjalile. Mulle üldiselt meeldib, kui varjunime taga on ka reaalne inimene oma nimega. Tundsin fotol ära kuuseheki varju rajatud suure hostade istutusala ühes lõunaosariikide ilusas aias :). Minu silmis imeinimene sai lisaks varjunimele ka päris nime! :D

Veel kümme päeva

.... ja läbi saabki sellesuvine hiiglama pikk puhkus.
Nüüd tuleb ennast liigutama hakata, sest nagu arvata võis, hakkab ajanappus kätte tulema. Uskumatu, aga tõsi. Nimelt pole ma sel suvel mitte kõige vähematki tööasjadega tegelenud. Tegelikult oli see ju ka õige valik - nii tulebki puhata. Aga... On asju, mis tuleks ära teha juba enne 1. septembrit. Nagu eelnevad sügised on näidanud, muutub tööle minnes kodune töövõime nullilähedaseks. Ja pealegi sobib just selle algava õppeaasta puhul kasutada vana ja kulunud fraasi: "Kõik on uus septembrikuus".

Ilmarindel on ka muutused toimumas. Varahommikune ilmaprognoos ähvardab juba selle nädala neljapäevaseid temperatuure alla 20 kraadi jäävat. Sealjuures on see alla kahekümnene temperatuur päevasel ajal, mitte öösel! Oi, küll saab raske olema see jahedusega harjumine, kui jaanipäevajärgsest ajast siiani on olnud troopiline suvi!

Mis siis veel teha tuleb:

• Pika peenra ümberkorraldamine (tõnnikesed "noorendada" , Imepeenrast need tohutult edenenud kukeharjad jaotada ning pikale peenrale sättida, purpur siilikübar mitmeks jagada, jätta peenrasse kohad valgetele siilikübaratele ning kollastele päevakübaratele).
• Uuele istutusalale taimede istutamine x
• Naadipeenrast sinised siberi iirised välja kaevata, (Ei tea küll, mis väega see küll peaks õnnestuma!), puhmad "noorendada" ning uuele kasvukohale ümber istutada. (Lugesin Thela blogist, et vähese õitsemise põhjus võib olla risoomide liiga tihedalt läbipõimumine).
  
• Suurte kivide hunniku (maaparanduse jäänuk) ümbruse tuunimine
• Tulevase rosaariumi ala puhastamine kuivanud umbrohu sodist
• Uue istutusala pikenduse-laienduse jätkamine visuaalselt rahuldava suuruse ja kuju saavutamiseni.
• Kartul üles võtta X
• Kasvuhoone korrastada x
  
• Väike kartulimaa kaevata (porgand jääb veel peenrasse). X
• Inglise keele tööplaanid 5. ja 6. klassile.
  

Mehed:

• Uus terrass ehitada
• Kartulipealsed maha trimmerdada X
  
• Korstnad parandada
• Paneelide-case!!!

Nojah! Neid minu töid sai tubli 10 punkti :S On ju õigus, et ajanappusesse kipun jääma! Ja need on ainult õuetööd. Sel nädalal lähen ühel päeval koolimajja oma klassi sättima, lisaks võtavad oma aja ka tavalised tubased tööd, millest ühelgi perenaisel pääsu pole. Oh, jah! Marss tööle!

Esmaspäeval tehtud tööd:

• Uuele istutusalale taimi istutatud (jätkub)
• Küüslaugud välja kaevatud
• Maasikapeenar korrastatud - väädid lõigatud, muld kaevatud
• Köögikatalt saadud elulõnga-tited pottidest oma kasvukohale istutatud
• Kasvuhoones kurgitaimi "rapitud" - aga veel tuleb kurke, ei saa taimi välja visata
• Tillilehed hakitud ja sügavkülmas
• Väike aiamaa kaevatud
  

Vihm hommikul, päike päeval

Sel suvel on täiesti ainulaadne kogemus ärgata läbi avatud akna kostva vihmakrabina peale. Ja sajab tõesti! Mitte küll tugevasti, kuid siiski. Kusjuures see on täiesti tavaline vihm, mitte koos välgu ja kõuekõminaga saabuv väike sahmakas.

• vihmasaju ajal retseptiraamatut täiendatud
• sibulad puhastatud
• uue istutusala ettevalmistustööd - kohe satub nii, et kui ilm palavaks kisub, on kohe vaja maad kaevama minna :) Tegelikult oli väga hes süsteem kaevata mättad lahti ning jätta nad hunnikusse "laagerduma". Nüüd on päris hea neid mättaid soputada.

Kosel oli kõue kõminat kuulda ja veidi isegi tibutas. Väga selgetes vävitoonides vikerkaar kaardus üle kaupluste. Pole vikerkaart sel suvel näinudki!

Täiesti hämmastav, kuidas võib ühel 10-aastasel tüdrukul olla selline hääl! Kui laulu kuulata, võiks arvata, et laulab professionaal. Täskasvanu. Link Youtube videole.

Augusti nägu augustipäev

Eile oli üsna jahe (23 kraadi(!)) ja poisid küsisid mitu korda, kas ma ei tahaks aknaid-uksi kinni panna. Vot ei tahtnud! Võtan suvest viimast.
Õhtul korjasin viimased aedoad ning tegin peenra tühjaks. Koristasin ka avamaakurkide peenra ära - ei tule sealt enam midagi.
Leidsin kasvuhoones, et mõned paprikad on juba punaseks läinud. Varsti saan paprikasalatit teha (meie kõigi lemmik)!

Tänane hommik on pilves ja suht jahe -august on ikka augusti nägu juba (kahjuks). Nädalavahetuseks ennustab ilmajaam aga taas kuuma suveilma ja järjekordset tormi. Eelmine läks meist mööda, ei tea, kas seekord ka pääseme. Arvestades eelmise tormi tekitatud kahjusid, tuleb igaks juhuks teha tõsisemaid ettevalmistusi.

Põud ja kuivanud jõgi

Meite auuli on tabanud ehitusbuum. Ju masu hakkab sis ää lõppema. Kahel krundil käib majaehitus. Terve aasta valitsenud vaikus naabrite krundil asendus eile hilisõhtul hirmsa kolinaga - mingi kopp vehks seal kaevata.

Jalutasin jõe kaldal ja olin ehmunud, kui vähe on seal vett. Oli aga liiga hämar, et pilti teha. Pilt on hommikune.

2. august

August on august. Olgu ta külmal ja vihmasel suvel või kuumal ja päikeselisel, nagu tänavu. Niipea, kui august algab, märkame sügise märke: kogu pere küsis kui ühest suust ööseks teki peale (aknad on endiselt ristseliti lahti, aga toad on nüüd öösel jahedad); toomingad on poolraagus ( eks viimaste päevade tugev tuul räsis neid ka kõvasti); praegu, hommikul aknast välja Kivikõrbele vaadates on valgus hoopis teisem ja varjud on nii pikad. Käes on suve lõpp. Aga oli see vast suvi, mida annab kaua mäletada! Arutasime hommikul, et nii pikk puhkus, nagu nüüd sülle langes, sai olla vaid korra elus, edaspidi on puhkus ikka tavapärases pikkuses. Kui see kogu suve kestnud puhkus oleks olnud jahedal ja vihmasel suvel, oleks toas istutud ajast lihtsalt kahju. Nüüd aga anti lisaks pikale puhkusele ka nii imeilus ja kuum suvi. Ainult võta ja naudi! Vedas!

Pean augusti lõpupoole vaatama, kas ehk ei kannata selle päevakübara puhmas juba jagamist. Praegu kasvab ta peenra selles osas, mis jääb küüni varju. Ühe osa võiks panna kasvama veidi päikeseküllasemasse kohta.
Aster on lill, mis paraku toob silme ette väikese koolijütsi, kes esimesel koolipäeval oma uude klassi astub....
Paar viimast päeva valitsenud jahedamad ilmad pidid täna taas pead tõstnud kuumusele alla vanduma. Uskumatu, aga tõsi - jälle tubli kolmekümne-kolmekümne ühe kraadine päev. Ei tea, kas organism oli end juba saabuva jahedama ilma lainele sättinud, aga tänane temperatuur oli pea täiesti talumatu. Terve päev möödus õues ja toas uimerdamisele ja suisa magamisele. Ehk on homme tegusam päev.

Koduaedade külastus - lilled

Selle postituse juurde ei oskagi midagi kirjutada. Sõnad on liigsed. Vast kõige hämmastavamad olid täidisõielised lõvilõuad.

Nägime kahte moodi peenraääri: oli väga korrekstelt sirgeks lõigatud muru ja peenra piire; oli maakividega piiritletud peenraid. See on raske variant, mis nõuab perenaiselt "peenemat näputööd", et kivide vahel turritama kippuvaid rohukõrsi korrale kutsuda.

Koduaedade külastus- roheline aed

Väljapeetult, rahulikult ja väärikalt mõjuvad suured rohelised aia-alad.

Koduaedade külastus - tiigid

Kahes koduaias nägime tiike. Pererahvas on nendesse omal ajal istutanud mitmeid veetaimi, kuid on nüüd hirmasati hädas, sest veepinda pole enam üldse näha. Suve üks suuremaid tegemisi ongi olnud taimede välja kiskumine.

1. august

1. august on meie talu jaoks kurb daatum. 38 aastat tagasi oli pere heinamaal loogu võtmas, kui tuli teade, et maja põleb lausleegiga. Tol ajal ju mobiile polnud ning küla peale oli vaid üks üldkasutatav taksofoni moodi asjandus lüpsjatemaja seina peal. (Olen seda asjandust oma silmaga näinud ja korra vist isegi kasutanud.)
Minu meelest on kõige koledam see, et vaatamata kolhoosirahva hõivatusele kibedal saagikoristuse ajal leidus ikkagi rohkelt uudishimulikke, kes karjakaupa kogunesid teiste õnnetust vaatama ja parastama (Ikka tore ju, kui teisel läheb halvemini kui sul endal. Paradoks, aga kahjuks nii see oli. Võib-olla on ka praegu, kes teab?)

Veel nüüdki, kui hiljaaegu sireleid välja juurisime, tuli mulla sügavamatest kihtidest välja söestunud puutükke. Küll see võis ikka perele hirmus tragöödia olla, kui alles jäävad vaid riided, mis hetkel seljas juhtusid olema. Ei kujuta sellist olukorda päris hästi ettegi.

Kuigi mind otseselt see õnnetus ei puudutanud, on sellest sündmusest kuuldud lood ikkagi sügava jälje jätnud. Nimelt kardan klaaspudeleid, eriti nende päikesekiiri koondavaid põhjasid. Ja pööningud kipuvad olema just need kõrvalised paigad, kuhu mittevajalikud, kuid "ähk läeb taris" asjad jalust ära pannakse. Eks tolgi korral oli päikesekiiri koondanud pudelipõhjal käepärast palju tänuväärset kergesti süttivat materjali ja nii ta läks....

Kahju, et mul ei ole olnud võimalust näha seda talu oma originaalsuuruses ja -planeeringus. Oli olnud päris ilus kahekorruseline taluhäärber.
....
Tänasest päevast.

Hommik on harjumatult jahe - kõigest 13 kraadi! Aga päike särab ja taevas on vaid üksikud kõrged kiudpilvede viirud.
Suvi kipub enamasti ikka selline olema, et mehe vabadest päevadest pole kodule mingit tolku. Ikka on palju muid ülesandeid. Ühel päeval helises minu mobiil ja võõra numbriga kõnet vastu võttes küsiti, kas sellelt telefonilt saaks mu mehega rääkida. Saaks küll, kui nimetatu kodus juhtuks olema. Hiljem helistati uuesti ja selgus, et Pikavere kooli uus juhataja tahab korraldada oma tiimile matka Paraspõllu sohu ja neil muidugi Arnet giidiks vaja.
Imelikke teid pidi käib see giidi otsimine! Kust võeti minu telefoninumber? Miks kohe giidi numbrit üles ei otsitud? Aga tühja sest, kust leiti - peaasi, et inimene saab minna ja tegeleda sellega, mis talle meeldib. Ja meeldib talle inimesi harida soo- ja raba asjus.
...
Igasugused nõiad, šamaanid, selgeltnägijad ja muidu teadmamehed on ennustanud augustist algavat väga musta stsenaariumiga perioodi maailmas ja sealjuures Eestis. Vaatame siis, mis tulema hakkab, kui hakkab.

Juulikuu viimane päev

Täna hommikul Tartu maantee äärde töömehele vastu sõites nägin, et meie küla sildist kuni Pirita jõeni olid asfaldil veeloigud! Sellel kitsalt piiritletud alal oli öösel vihma sadanud. Mul on sellest põuast tõsiselt kõrini, aga et vihm võib nii lähedalt (1km) mööda minna meie õueala riivamata, see on juba liig mis liig!

Ilm on päikeseline, taevas sõuavad üksikud valged rünkpilvetupsud. Tuul on tugev. Temperatuur 23 kraadi. Inimene jõuab kuumusega harjuda, muidu tavaliseks soojaks suveilmaks peetud ilm tundub praegu nii jahedana.
Tammiku floreaalile kogunenud inimestest oli enamusel jakid või joped kaasas.

Tammikule nime andnud iidsed tammed hakkavad üksteide järel kuivama.

Vanade mõisavaremete käsi käib paremini, kui nende eluea pikendamise võtavad enda südameasjaks noored kultuurihuvilised inimesed.Pärast matka algab maalimine. Ettevalmistused on juba tehtud.Matkal olid giidideks Tartust kohale sõitnud Ülle Kukk ning muidugi kohalik taimetark Arne. Pildil on ülimalt dekoratiivsed palderjani õisikud.Siumari. Väga mürgine!Harva võime kuskil võpsikus kohata nii hästi säilinud kiviaeda. Ja kui kõrge see aed veel on!

...

Tuul on päeva peale aina hoogu kogunud ja nüüd vuhiseb ja ulub ümber maja kui meelest ära. Puhub nii tugevasti, et kõrvad laperdasid tuules ja iga natukese aja tagant oli tahtmine kontrollida, kas ehk marutuul pole neid endaga kaasa viinud. Lõpuks sai mõõt täis - ega`s inimene omas aias pole mingi pärisori, et varavalgest hilise õhtutunnini rügada tuleks. Tutkit brat - kaugel sellest. Nii korjasingi kodinad kokku ning läksin tuppa sooja. Vaja end vahetevahel telemaastiku hetkeseisuga ka kurssi viia.

Juulikuu eelviimane päev

Hommik selge, kuid jahe - kõigest 17,1 kraadi. Tuul on väga-väga tugev, ulub korstnates ja pillutab asju ühest kohast teise.

Eile korjasin ühe pesukausitäie aedube, täna sain veel teisegi. Pärast kerget kupatamist hakkimine, parajateks kogusteks, kilekotti ning sügavkülma. Üks killuke talveks valmistumisest jälle tehtud.

Tikripõõsast leidsin linnupesa. Küllap siin kasvasid suureks mõne põõsalinnu pojad. Hea, okasega turvatud pesapaik!

Troopiline ilm, troopilised elukad

Nojah, nüüd siis oleme sealmaal, et lisaks troopiliselt kuumale ja niiskele ilmale on meil ka vastavad elajaloomad liikvel.
Töömees oli hommikul oma vahetust lõpetamas, kui kuulis mingit imelikku kriiksuvat linnuhäält. Mõtles esimese hooga, et ju see üks päikesepiste saanud kajakas ikka on. Hääl oli aga väga lähedal ja lõpuks sundis uudishimu minema välja vaatama. Ja hääle tekitaja istuski baasi territooriumil suure kase otsas. Ja see laulja oli pesuehtne papagoi! Kodus asuti selle isendi pilti ja liiginime otsima. Just selline ta ongi.

Sun Corune/ www.arizonaparrots.com

Nüüd jääb veel oodata, millal meie jõgedesse ilmuvad krokodillid ja võsa vahele boamaod :)

Öösel oli Tallinnas kõuekõminat kuulda ning välkude sähvimist näha. Äike oli kuskil kaugemal. Meil see igatahes ei olnud. Poisid pidasid võrgupidu ning öösel väljas käies said nautida taevas sähvivaid hiigelsuuri välgu sik-sakke. Välkude juurde kuuluvat müristamist kuulda ei olnud.

Hommik on jälle tradistsiooniliselt palav - juba poole kümne ajal on 25 kraadi.
........
Ahjaa! Olen unustanud ühe kummalise seiga kirja panemata. See juhtus jälle mu mehe töö juures. Oli metsikult kuum ilm ja mehed otsisid õuest natukestki tuuleõhku - mere ääres peaks seda ju ometi olema. Ja siis nägid mehed seninägematut: väike varblane lendas, lendas.... ja korraga kukkus maha! Mehed läksid vaatama - kutu oli see väike linnuke. Oleme kuulnud, et hirmsa pakasega võivad väikesed linnud lennul surnuks külmuda, aga nüüd siis tuli näha, et sama võib juhtuda ka suvel kuumaga. Ja sellised asjad juhtuvad meil, parasvöötme põhjaosas!

Esmaspäevast

Õues on palav, nagu põrgu eeskojas - tervelt 32 kraadi ja suur õhuniiskus. Eile peenraga tegeledes tundisin küll, et natuke nagu liig on see palavus ... ja niimoodi ühe väikestviisi päikesepiste moodi olemise omale sain ka. Täna olen targu end tubaste tegevustega rakkes hoidnud.

• Mustsõstramoos keedetud
• Tomati-sibula salat keedetud
• Kurgid hapnema pandud

Eile õhtul kastsin roose ja tassisin selle tarbeks vett jõest. Jõgi on, aga veega on selles jões kole kitsas käes. Nii tuligi turnida mööda järsku ja mudast libedat kallast. Olin just lugenud Hilise tiigitaimedest ja sealjuures imetlenud luigelille pilti... Vot js siis järsust jõekaldast üles ukerdades haarasin ühest taimest kinni ning mis ma näen -taim, mis mulle pihku sattus, oligi luigelill! No selle koha peal on meie kanuu randumispaik olnud aastaid ja ei ole mina sellist taime seal varem näinud. Võib-olla sobib sellele taimele just praegune olukord, kus ta silmist saati vees ei pea olema.

Jälile sain! Kes kirjutama on hakanud, ei see kirjutamata saa olla -Tõnul on uus blogi uute ilusate piltidega ning sooja südamega kirjutatud sõnadega. Pealkirja all "Suvepostkaardid".

Aitäh Kadakale ja Köögikatale toreda õhtu ja rohkete taimede eest!

Hommikune äike

Varahommikul äratas õuest kostev pidev tume müdin. Just nimelt pidev ja see tekitas veidi kõhedust. Aknast välja vaadates oli näha, et suur äikesepilv on täpselt meie kohale tulemas. Küll oli tume pilv! Mulle meeldib saabuvat äikesepilve õues jälgida. Sellist vaatepilti, mis täna avanes, ma küll varem näinud ei ole. Mu mees samuti ei mäleta sellist näinud olevat, kuigi on tegelenud loodusvaatlustega pea terve ome teadliku elu. Pilve piirid olid väga selgelt näha - selle ees oli hele triip, mis kaarjalt üle taevalaotuse kooldus ning väga selgepiiriliselt eristus tume pilvemassiiv.
Teravat ja tugevat kõminat ei olnud. Arvatavasti oli pilv tunduvalt kõrgem, kui tavaliselt ning meenutas seega väikest troopilise äikese pilve. Tavaliselt meie laiuskraadil äikesepilve kõrgus ulatub umbes 10 km peale, seekordne võis isegi oma 15 km olla.

Tegime oodatavaks metsikuks äikesetormiks põhjalikke ettevalmistusi. Seejärel läksime õue loodusnähtust nautima.
Äike osutus oodatust märksa tagasihoidlikumaks ning liikus meist üle suhteliselt kiiresti. Ilmakaart näitas, et see pilv oli oma möllamised ära möllanud Türi kandis, kus oli sadanud ka 13mm vihma. Kas meil vihma tuli? Noh, natuke justkui tibas. Just nimelt tibas, mitte ei sadanud.

Kuum suvi jätkub

Jesss! Täna tõotab tulla soe ja mõnus suveilm! Taevas on pilvitu, juba varahommikul on õhk väga soe, tervelt 22 kraadi poole kaheksa paiku. Keskpäevaks 30 kraadi. Küll küpsetab!

Hommikul alustasin eilsel tööpõllul - maa ootas kaevamist. Nüüd, lõunaks on see etapp ka valmis. Siia istutame pojengid. Ebajasmiin jääb siiski peenra serva. Thelal õnnestus vana põõsa uude elupaika istutamine ja see andis lootust, et ehk teeme sama, aga kui ikka sobivat kohta, "vot just siin peab ta kasvama" ei ole, siis las ta olla edasi seal, kuhu ta kunagi on kasvama pandud. Aga... ebajasmiinist ühele poole tulevad siis pojengid.OK! Teisel pool põõsast terrassi servas on siniladvad. Tundus, et asi pole ikka päris hea - niimoodi kaks peenrajuppi üksteise läheduses. Ühendasin need kaks ala omavahel ning ebajasmiin jäi neid kahte ala omavahel siduma. Mu meelest on tulemus päris hea. Lisaks on selles paigas murutraktoriga palju lihtsam niita.Raske oli see 30-kraadises palavuses müttamine, aga lõpp hea, kõik hea!

Mõtlesin küll, et enam õues ei tegutse, aga lõpuks leidsin end ikkagi musta sõstra põõsast. Üks ämbritäis marju saab homme moosiks keedetud.

Seda päikest oli ikka natuke liiga palju - sain paraja peavalu. Tean jah, et eriti tumedapäised inimesed peaksid päikese käes peakatet kandma, aga noh, siin kehtib see lugu, et: "Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi."