esmaspäev, 6. veebruar 2023

Zero waste elustiil.

10 näpunäidet algajale zero waste elustiili poole püüdlejale.


1.       Vaheta ühekordsed esemed korduvkasutatavate vastu. 

OK, kuna olen maainimene, ei jookse ringi kohvitopsiga. Ei ühekordse, ega klaasist analoogiga. 

Paberrätikud - lapsepõlvest mäletan, et nõusid pesti, lauda pühiti mingi riidekaltsuga, mis aga vajas väga sageli väljavahetamist, kuna hakkas haisema. Seega ikka tekkis jäädet.

Korduvkasutatavad taskurätikud. Neid kasutavad siiamaani eakad inimesed, aga noortele seda "söödavaks" teha - no ei usu hästi. Mäletan lapsepõlvest, et kui oli pesupäev, siis ema pesi normaalset pesu "Riga" pesumasinaga, aga miskipärast pandi lapsed taskurätikuid käsitsi pesema. Oi, see oli vastik töö!

Soovitus kasutada metallist toidunõusid. Meenub põhikooliaeg, mil kooli sööklas serveeriti lõunat mingites plekknõudes. No ei taha koju selliseid! Miks üldse peaks nõud metallist olema? Praegu on ju ka pestavad taldrikud-tassid kasutusel, ega neidki iga päev ära ei viska.


2.       Analüüsi oma prügi.

No sorry! Mida saan ma teha, kui liha on pakitud plastkarpi, lihatükil on veel mingi paberi moodi tükk all (ei tea, mis vajadus selleks peaks olema), kõige tipuks on see lihakarp pakendatud mingisse kilelaadsesse materjali. Topsis müüdavatel toiduainetel on topelt kaas - alumisel on kõik vajalikud kirjed, aga selle otsas veel plastist "müts". Vahel on õnnestunud saada toode ilma selle üleliigse mütsita, aga seda juhtub harva.

Toidujäätmete probleemi maainimestel reeglina ei ole. Vähemalt nendel, kel on oma aiamaa olemas. seega kompostihunnik on vajalik ja kasulik.


3.       Sorteeri prügi. 

Ikka sorteerin! Makulatuur kulub küttekolletes tule süütamisel marjaks ära. Lisaks kasutan seda multši alusena. Kartongist kaste tundub, et tekib isegi liiga vähe. Aeg-ajalt on ju jälle vaja mõni uus kõrgpeenar rajada, nende põhja läheb esimese asjana kartong.

Toidujäätmetest oli juba juttu.

Tekstiilijäätmeid ka eriti ei teki, kuna ikka saab "vanast uus, kleidist pluus" õmmeldud. See jutumärkides slõugan oli teemakohane juba õndsa nõukaaja "Nõukogude Naise" ja Silueti" kaante vahel.


4.       Külasta second-hand poode. 

Vahepeal oli aastaid, kus "kaltsuka" ei külastanud. Ju siis oli elu liiga hea. Nüüd on see pood taas külastamist leidnud. Harva küll, aga vahel ju ikka.


5.       Leia kodusolevatele esemetele uus eesmärk. 

Klaaspurke on meil alati liiga vähe. nendes on hea säilitada kuivaineid, taimetee materjale.

Leiva- ja saiakotid lähevad kasutusse istutuspottidena (põhja on varrastega augud torgatud). 

tugevamatest kangatükkidest saab õmmelda poekotte.

Pajalapid, pajakindad on ka vanast-uus versioonis.

Vanad saunalinad transformeeruvad lilleanumateks (tsement+vesi taignast).

.

6.       Sorteeri biojäätmeid. 

Juba ülalpool mainitud teema.


7.       Osta värsket toitu. Oleme köögiviljade sööjad. Neid kannatab ju panna kasvõi pannkookide sisse. Ei kujuta ette ühtegi päeva, mil poleks omakasvatatud köögiviljad menüüs. Kui on tahtmine osta puuvilju, pakendan nad vanast pitskardinast õmmeldud kottidesse. Poes võrkkottidesse pakendatud apelsinid, kiivid jm jäävad valikust välja. samuti kilesse valmis kaalutud viinamarjad.


9.       Kasuta laetavaid patareisid. 

Vot see on veel tundmatu teema minu jaoks.


10.       Loo ühendus zero waste kogukonnaga. 

Mingi kogukonnaga liituda ei plaani, kuna ei ole ei hipster ega miskine lillelaps. :) Aga huvipakkuvate FB gruppide postitusi ikka loen. Niiöelda ideede genereerimiseks. Ise nendes sõna ei võta.


Kokkuvõtteks: Meie pere elab suhteliselt "rohelist" elu. Alati saab paremini ja eks me tasapisi püüdleme selles suunas. Nüüd on meil peres oma isiklik keskkonna spetsialist ja käime seetõttu veel enam "nööri mööda". :)