Teisipäev, 16. juuni 2015

Esimese suvekuu esimene pool aias.

Pool juunit on juba läbi ja puhkuseni polegi enam teab mis palju aega jäänud. Kaks nädalakest seda küll antakse, aga hea seegi. Teine kaks nädalat tuleb suve lõpus, kui hoidiste valmistamise aeg rohket vaba aega nõuab.

Valmis sai meie uus kasvuhoone. Hull lugu küll, kuidas vana kasvuhoone asemele mahub töötuba, uus kasvuhoone ning hulgaliselt on ka köögiviljamaad. Uues kasvuhoones on tomatid ja paprika. Igaüks multšib vastavalt oma võimalustele. Meil on multšiks mullused vahtralehed. Mõte selles, et passi on ka vahetevahel noh nii hirmutamise mõttes kasulik vaadata ja nii ma siis püüan aiandamist võimalikult rohimisvabaks muuta. Vahtralehed toimivad küll! Sügisel tuleb nad mulla sisse kaevata. Vahekäik on vooderdatud ja ootab omakorda sobilikku katet.

 

Ilus aeg see juuni algus! Tänavu on külma kevade tõttu kõik nii hilja peale jäänud. Aga see-eest õitsevad taimed pikka aega!

Kõrbekliima nõuab rohket kastmist. Kuna suur kartulipõld jäi "puhkusele", tuleb läbi ajada aiamaa otsa jääva pisikese kartulimaaga. Seepärast ka kartuli ekstra kastmine, et miskit saaki ikka ka saaks.

Kuurirõdu Peenra siberi iiriste hiidpuhmad ootavad ilmselgelt noorenduskuuri.Õisi on juba teist suve vähevõitu. Samas küüni taga väikestel iiristel on õisikuvarsi rohkesti.

Külalised tõid meile sellise huvitava luudpõõsa.( Varajane luudpõõsas "Booskop Ruby" Cytisus x praecox).  Olid põiganud Nurga puukoolist läbi.


Roosad pojengid hakkavad varsti õitsema. Puhmad on tänavu imeilusad ja lopsakad. 

Meie aiakülalised ütlevad alati kolm märksõna: avar, rahulik ja roheline. Mõnes kohas on natuke liiga kirju küll ka, aga enamasti ikka rahu-roheline. Hostadest ei saa üle ega ümber. Kunagi ema aiast sain "seemne" ja nii ta siis kasvab ja laseb ennast jagada - noh ikka see nõukaaegne vana sort, mida igas aias leidus. Ja mulle meeldib!

Pika Peenra ja Kuuurirõdu Peenra liitumiskaares kasvab see taim. Kust sain, ei mäleta. Kes on, ei tea. Oleks nagu põõsas, aga ei ole ka. Oleks nagu lill, aga ei õitse. No las ta siis kasvab edasi!

Kuna nädalavahetusel olen jälle tööl, siis seekordne aiakülaliste punt tuleb nädala sees õhtusel ajal. No eks õhtupäikeses on aial jälle oma varjundid.

Ootan põnevusega peenrakaare iiriste õitsele puhkemist - juba pungadega on see kohake ilus, mis siis veel õitsemise aegu!