Laupäev, 31. jaanuar 2009

Suur pontšo

Olen seda pontšot heegeldanud ja siis jälle detailid lahti harutanud ja vahepeal viskasin üldse kapinurka... nüüd võtsin kätte (et mitte arvuti ees istuda ja tööd teha) ja pusisin valmis. Tuli selline suur, soe ja just teksade juurde sobiv pontšo. Las siis olla üks selline ka!

Krõbekülm jaanuari viimane päev.

No mis krõbe nüüd, aga siiski - harjumatu ju selline rohkem kui -10 kraadine temperatuur.
Täna jõudsin arusaamisele, et tihased manipuleerivad inimestega. Vaatasin, et päevalilleseemned on otsa saanud ja seepärast panin toidulauale suure portsu kaerahelbeid. Köögi aknas vaatasin - no ei ühtki lindu, kuigi siis, kui käisin toitu viimas, kostis küll puu otsast "iit-iit". No ja ei jäänudki muud üle, kui sõitsin poodi ja tõin uue kotitäie päevalilleseemneid. Sellelt põhja zuumitud uduselt pildilt ju näha, et tihasel tuli nüüd meelde küll, et tegelikult on kõht tühi. No on sullerid! Valivad ka, sihdrinahad! Poest tulles vaatasin, et päike valgustab just õige nurga all "Oru Kodu" papist maju. Tegin neist ka paar pilti. Internetist kaarti vaadates on näha, et keset põldu kõik krundid veel saadaval. Senised uued asukad on valinud sellised metsaäärsed krundid. Oru kool sai tänu sellele papikülale omale juurde tervelt 10 õpilast.

Reede, 30. jaanuar 2009

Neljapäev, 29. jaanuar 2009

Sündmused kuhjuvad

Sõbrapäeval on mitu tähtsat sündmust päevakorral, aga ega ma ise siin midagi valida ei saa.
1) Prahas eTwinningu aastakonverents. Momendil on selles asjas vaikus - pidin saatma Elole isikukoodi, et broneerida lennukipiletid, koolis tuli kirjutada avaldus välislähetuse päevarahade saamiseks. Ma pole kunagi üksi väljamaal käinud. Ikka kolleegiga koos ja nii, et lennujaamas on vastuvõtjate esindaja vastas. Aga nüüd.... meid Eestist on ju küll neli inimest, aga eestlasi on lennukis kindlasti rohkem kui neli, tee siis kindlaks, kellega koos üks siht ees seisab. See saab üks paras seiklus olema!
2) Tallinna Nõmme Gümnaasiumi juubeliüritus. Vaatasin kooli kodulehele ja ei saanud aru, mis lugu see nüüd on... Vasakpoolne pilt on tõesti endise 10. keskkooli hoone, aga parempoolne.... see ju kool, kus ma 8 aastat käisin - tolleaegne Tallinna 28. 8-klassiline kool (???) Kas need kaks kooli on siis praegu ühendatud? Imelik! Üllatav!
3) Vanemal pojal tiksub number 2 ette. Esimest korda juhtub nii, et ma ei keeda ja küpseta oma pereliikme sünnipäeval hommikust õhtuni :)

Laupäev, 24. jaanuar 2009

Kaseokste ajatamisest

Nüüd on kaseoksad juba kaks nädalat põrandavaasis seisnud. Eelmisel nädalal polnud pildile midagi püüda, täna aga leidsin mõned tragimad pungad, millest uudistavad välja rohelised lehehakatised. Oi, küll võtab see "kevade tulek" ikka palju aega!

Lumevalge

Naiste ja meeste suusasõitude vahele jäi üks tunnike. Aknast vaatasin neid lumiseid puid meie uues pargis ja otsustasin lumme sumpama minna. Paar pilti on siin, ülejäänud panen looduse blogisse (seda vaatavad vahel ka hispaanlased :) Las kaevad, kuidas lumi välja näeb! Minu arvates üks vahva pilt! Õisiku sarikale on kenasti lumekatus peale sadanud.
Praegu vaadates tundub uskumatuna, et need suured ja kohevad männid on mõne aasta eest meie endi istutatud.

Kuidas ananassitaime kasvatada

Olen seda paaril korral katsetanud, kuid edutult.
Tänases Rain Kelgu saates "Sõida maale" anti pildis ja sõnas väga hea juhend, mille siinkohal ka kohe kirja panen.

Roheline tutt tuleb ananassi küljest ära lõigata nii, et natuke viljast jääb ka külge.
Nüüd tuleb sellelt viljakeha jupilt koor koos viljaga ära rebida - järele jääb mingi kõvem keskosa.
Nüüd tuleb hakata leretuti alumisi lehekesi ükshaaval ära tõmbama, kuni vabaneb umbes 1,5 cm sellist vart?, juurt? (jumal teab või õigemini botaanik teab, kuidas seda nimetada tuleb)
Lõikepind tuleb söetuhaga üle puistata (ei hakka mädanema)
"Töödeldud" ananassitaime hakatis tuleb jätta paariks ööpäevaks kuskile kapinurgale seisma (lõikepind taheneb ja vigastatud pinnad hakkavad kergelt armistuma)
Ettevalmistatud taimetutt pista kergelt niiskesse mulda.
Pane istutatud taimele kilekott ümber (väldib liigset aurumist lehtedelt)
Kui märkad, et juba midagi on hakanud kasvama, siis tuleb rohkem kastma asuda.

Kui nüüd mõnd korraliku rohelise leherosetiga ananassi juhtun poes nägema, siis ostan ja teen uue katse. Loodan, et neid juhiseid järgides läheb seekord paremini.

Neljapäev, 22. jaanuar 2009

Veidi üllatunud

Vahelduva eduga üritan oma ajaveebide sissekannete juurde silte lisada ja nii satun nägema - ohhoo! - keegi on kommentaari lisanud... Minu looduse blogis on need olnud ikka inglise keeles, aga nüüd leidsin ka ühe "kodumaise" kommentaari. Kirjutaja kutsus muuhulgas vaatama ka oma looduse ajaveebi. Tundub olevat ühe loodusest huvitatud sõpruskonna blogi. Igatahes on see huvitav! Lisan selle aadressi siia. Ilmselt panen selle lingi ka oma looduse blogisse.

Kolmapäev, 21. jaanuar 2009

Pühapäev, 18. jaanuar 2009

Kuidas loodus on edenenud

Leidsin arvutis kunstitöid otsides sellise suvepildi. Mulle see pilt meeldib, sest peale jäid ka suured vihmapiisad - need heledad kriipsukesed. Kus on suvi ja kui kaugel see veel on??? Võrreldes sama paika meie õuest praegu ja suvel - no tuleb ju masendus peale! Selle pildiga seoses tuli meelde, et vaja puhkusegraafikusse oma puhkama jäämise kuupäev kirja panna. Lähen kohe - niipea, kui tunnistused kätte on antud! Kui sügisel veel tööd peaks olema, siis tahan augusti alguses tööle minna, et septembris oleks täispalk käes.
Arvata on, et tänavustest lõpetajatest üsna mitmed valivad lõpueksamiks inglise keele - eks siis katkestatakse mu puhkus selleks eksamipäevaks, et eksamikomisjonis olla.
Nüüd aga tänane päev: kaseoksad on nädalakese vaasis seisnud. Vaatasin täna kohe põhjalikult seda asja - no on vaevaline see pungade paisumine! Ainult urvad näitavad, et ma ikka elusa oksa olen tuppa toonud :) - veidikene on nagu pikemaks veninud... aga nii vähe, et pilti võrdlemiseks teha ei saanud.

Aga õues on juba teisem see lugu - varesed viitsisid täna isegi tervelt viis korda järjest kraaksuda. Ja tihased on kärarikkad! Leevikesi meie kanti ikka veel ei ole tulnud. Jõel on tõeliselt õhuke kirmetis peal - mink oli jääl patseerida üritanud, aga siis vist kukkus läbi "jää" - igal juhul jäljed lõppesid ja kahtlane veeloik oli jääl.

Trükkimisest - võrdlesin klaviatuuride suurust. Põhiklaviatuur on läpakal ja lauaarvuti klaviatuuril ühesuurune. Aga ometi tulevad teksti sellised kahtlased täpitähed! Sümbolid klahvidel jah erinevad, aga asukoht ju sama. Ma ei saa aru, miks siis valesti läheb! Ja kõige kummalisem on, et kui trükin, siis üle lugedes vigu ei märka. Alles pärast "publish" vajutamist näen, kus vead on. No teeb ju tigedaks!

Talvine raba

See on jäätunud laugas. Ülejäänud pildid on minu looduskalendris.


Laupäev, 17. jaanuar 2009

Meie Sohvi

Sohvi on hommikust saadik maganud laual arvuti kõrval. Vist ainult korra on külge keeranud!

Mööblinahk käsitöös

Pilt eelmisest õppeaastast. Savist lillepott on kaetud mööblitööstuses kasutatava naha tükkidega. Liimitud PVA liimiga. Viimistlemisel kasutasime PVA ja vee segu "lakkimiseks". Pärast kuivamist on töö veidi läikiv, pisivead on "peidetud" ja üldmulje üsna korrektne.

Sel nädalal kuulsin nahatöö jaoks uue nipi: papptorust tuleb saagida käevõruks sobiva laiusega jupp. Papi servad liivapaberiga lihvida (lõikamise ebatäpsuste ja teravate servade kaotamiseks).
Saab edukalt kasutada taas mööblinahka. Kuid - liimimiseks tuleb keeta kliister NISUJAHUST JA VEEST! Mulle tundub see veidi uskumatuna, et selline kliister liimib, kuid olen sel viisil tehtud käevõru äsja näinud. Nisujahust keedetud kliistriga jääb nahk pehmeks, vastupidiselt PVA kasutamisel toimuvaga. Veel üks nipp, mida varem kasutanud ei ole: selle asemel et Kunstiakadeemia kauplusest hirmkallist kuldset värvi osta, saab väga edukalt kasutada kullapaberit (Tiimaris on). Küünlaleegi kohal tuleb naelapea kuumutada ja siis suruda selle kuuma naelapeaga kullapaber vastu käevõru. Kullavärv jääb väga hästi külge!

Papptorust pliiatsitops

Selliseid papptorusid ikka majapidamises aeg-ajalt üle jääb. Enamasti on vaja paraja pikkusega juppe saagida, kuid seekordne toru oligi sellises sobivas suuruses. Papist põhi alla ja.... tavaliselt olen kasutanud nahatükke, seekord tahtsin katsetada, kuidas pliiatsitops tikituna välja näeb.
Selline vabas vormis tikand - kõik õied ja lehed on erinevad - just nii, nagu parajasti "välja kukkusid".

Kooks midagi, aga mida?

"Puruvana" poes on aeg-ajalt sellist natuke teistmoodi kaupa müügil. Nüüd leidsin ühe toki lõnga, millist pole ammu-ammu näinudki. Mul oli samasugusest lõngast pluus kunagi põhikooli ajal. Lõngatokk tundub olema suur...

.....aga välja tuli kõigest kaks mitte eriti suurt kera. Mida sellest lõngast kududa kannataks?

Proovilapp nr 3 varrastega.... Topiks liiga läbipaistev. Õlasalliks liiga tihe?

Proovilapp nr 4,5 varrastega. Ei meeldi - vardad on nii pikad ja rasked.
Nüüd on vaja võrrelda neid proovilappe nii pildil kui laual. Lõnga värv on ka selline enam kui kahtlane - ei ole roostepruun, ei ole oranž.....
Ilmselt tuleb sellest..... vot seda just ei teagi, mis sellest lõngast tuleb.... midagi kindlasti ja kunagi kindlasti...

Päikese ringkäik edeneb

Päike on nädala jooksul tükk maad kõrgemale tõusnud. Eelmise nädala pildiga võrreldes on samal kellaajal tehtud pildil varjud juba lühemad!

Krõbedavõitu talvepäev

Küll on hea kodus olla! Hommikul poole kuue ajal sirasid taevas tähed ja külma oli ka päris krõbedalt. Üheksa paiku oli juba üleni pilves. Külmakraadid on meie jõele järjekordse jääkirme peale tõmmanud.

Kolmveerand üksteist hakkas päike ennast metsa tagant ilmutama.

Eile õhtul poisile Kuimetsa vastu sõites oli hea tõdeda, et ilm on ikka palju-palju valgemaks läinud! Eelmisel korral oli pilkane pimedus, nüüd - hmm - "täidlane" hämarus. Just! See väljend sobib küll! Kui mõnikord hiljem seda lugema juhtun, eks siis näe, kas saan aru, mida sellega mõtlesin :)

Poisil sai koolis nalja - ta ju "kõva käpp" inglise keeles. Seekordsel õppesessioonil oli aga saksa keel (sealjuures ärikeel). Ei mingit "ema", "isa", "kodu" jne sõnavara! Õpetaja oli soovitanud üles kirjutada need sõnad, mida õpilased ei tea. Magnus siis kirjutas ja kirjutas .... ja kirjutas, sest kõik olid võõrad sõnad! Koju sõites oli tal kohe vaja mulle oma saksa keele tarkust tutvustada ja luges oma konspekti mobiili valgusel ette. Isegi mina sain mõnest sõnast aru - nii palju on kolmest Comeniuse aastast ikka kasu ka olnud!

Nüüd ei oskagi välja mõelda, mida täna õigupoolest tegema hakata. Niisama lebotada ka ei raatsi - tegemist ootavate tööde nimekiri on nii kole pikk. Aga valikut teha on raske. Võib-olla õmblen natuke. Tikkimistöö tuleks ka ära lõpetada. Igapäevased majapidamistööd ei lähe üldse arvesse. Igatahes linna ei lähe ja isegi mitte Kosele.

Päeva edeneded lähen ilmselt fotokaga õue. Äkki satub midagi huvitavat ette.

Ahjaa! Tiia kirjutas ja ütles, et oli minu klassi kodulehel põhjalikult surfanud ja siis selle kodulehe veebiaadressi klop-i lehele pannud. Nüüd saan aru, miks viimasel ajal on klassi kodulehe feedjet loetelus märge: arrived from klop.edu.ee

Pühapäev, 11. jaanuar 2009

Kevad kipub hinge

Mingi motoorne rahutus on kallal - tahaks juba siin ja seal nokitseda... Tegime hommikul suure lõkke, üritasin ka saunaahju tuld teha, aga nii meeletult ajas suitsu sisse, et sellest ei tulnud seekord midagi välja. Pesueht suitsusaun, aga selle kütmiseks on küll vähemasti respiraatorit vaja. Siis vaatasin kasvuhoonesse, et seal on mingi vesiheina hord jälle võimust võtnud. Katsusin labida maasse lüüa, aga vot see oli küll ebaõnnestumisele määratud katse - muld ikkagi külmunud :)
Aga kuu aja pärast külvan paprikaseemned pottidesse - tahan sel aastal olla hoolsam aiapidaja, kui see eelmisel aastal välja kukkus.

Oi-oi! Minu silmad on imet näha saanud! Meie tee peal sõitis liivapuistur! Et Kose vallal selline masin ka olemas on ja et seda valla ääremaa teedele ka jagub - vot see oli nüüd küll üllatus. Kohe tulebki meil sõitu minna. Kõige hullem lõik enne Tartu maanteed on Pirita jõe kallast mööda kulgev tee, kusjuures tee on ikka hullult kaldu jõe poole. Harjumaa Liinide bussijuhid sellise kiilasjää puhul enamasti keelduvad seda teed sõitmast. Aga autod sõidavad - kui vaja, siis tuleb ju minna.

Vettinud pühapäev

Ilmataadil on süsteem välja töötatud - eilsed miinuskraadid on taas plusspoolele kerkinud. Ja kiilasjää on veega kaetud! OK, autol naelad all - selle ehk ikka pidama saan, aga minul pole naelsaapaid. Peaks aga olema. Maaoludes on see suisa eluliselt vajalik.
Kassi oli hommikul naljakas vaadata: hõikasin teda ukse peal ja kus siis loom tuli suure kiiruga, aga iga jalake libises ise kanti. Küll ta oli hädas! Ma ikkagi ei suutnud sõna pidada, et laupäeval töö poole ei vaata. Kus sa sellega! Hilisõhtul vaatasin ikka küll! Kolmanda klassi töövihikud on parandatud, hinded e-kooli kantud. Neljanda klassi vihikutest vaatasin üle kahe tubli arvutaja vihikud. Vot siis tundsin, et silmad valutavad, samuti ka pea.... ja kell oli juba pool kaks öösel.

Mulle meeldib laupäeva õhtuti kanal seitsme pealt vaadata õhtust muusikasaadet. Eelmisel laupäeval oli "Retro weekend", eile "Party"- muusika ise 80-ndatest. See aga oli just see parim aeg - tudengipõlv. Muusikasaate ajal sain ka päris kenasti tikkimisega tegeleda. Seda võimalust sai Arne ära kasutada ja küla kodulehele oma jutu ära trükkida.
Laupäevase päevaga võin seega rahule jääda.

Laupäev, 10. jaanuar 2009

Kevade ootuses

Kevad on veel kaugel, seepärast tuleb iga pisimatki märki uuest looduse eluringist tähele panna ja talletada. Mällu... fotole.... Kaseoksad lõigatud 10. jaanuari keskpäeval. Temperatuur -2 kraadi, päikesepaiste, härmatis (oli hommikul).
Autoga hommikul tööle minnes ei ole veel suurt midagi näha. Töölt koju tulekul on vaja päev läbi mõelda ja nii ei jätku siis ka silmi ümbritseva märkamiseks. Tuleb välja, et ühel pajupõõsal on juba utud väljas! Nii armas! Tõin kimbukese utuoksi tuppa vaasi ka.
Eelmises sissekandes unustasin märkimata, et üks rongapaar tiirutas taeva all ja paar rõõmsat hõiget kostus ka üle taevalaotuse. Pulmalennuks on vist natuke varane aeg. Ju nad lihtsalt nautisid ilusat ilma.
Peale ronkade polnud ühtki lindu kuulda. Hangelinnud tulevad meie kanti rohkem varakevade poole.
Ahjaa! Rebast nägin heinamaa peal. Korra nagu vaatas minu poole, aga ei vaevunud end liigutamagi. Ju talle oli edukas hiirejaht olulisem kui põgenemine mingi tüütu inimese eest.

Laupäevased tegemised.

Täna õmblesin uue pesupulkade koti.

Arne käis matka läbi viimas. Pärast ütles, et soo on nii hästi kinni külmunud, et isegi mina oleksin püsti seisnud. Vähe usutav! :) Pildid on küll ilusad, nende põhjal paneb natuke kahetsema küll, et ise kaasa ei läinud. Samas - õudselt mõttetu on selline meeletu rahvamassiga soos kõndimine. Rahvast oli olnud ikka väga palju üle optimaalse arvu. Pildid matkast ja talvisest soost panin looduse blogisse, sealt hea õpilastele talvise soo pilte näidata.

Aga ega ma ise ka terve päeva toas ei olnud. Käisin fotokaga lähemas ümbruskonnas kõndimas. Tükk aega seisin jõe kaldal ja mõtlesin - astuda jääle või mitte... Ei! Parem mitte! Metskitsed olid päris meie peenramaa lähedal kõndinud. Jänestest rääkimata. Metssigadel on oma kindel teerada, mida mööda nad paigast paika liiguvad.
Tõin põrandavaasi suured kaseoksad ja lauale pajuutudega oksad. Panin vaasi sooja suhkruvee. Näis, kui kaua võtab aega, kui kaseokstel muutused hakkavad ilmnema. Pildi tänastest okstest tegin ka. Kui midagi uut ilmneb, teen uue pildi. Siis on hea lastele võrdlemiseks näidata.

Tööd ei ole täna teinud ja vot ei kavatsegi teha! Kuigi vihikute pakid ootavad oma järge. Oodaku! Inimesel on õigus ka veidi puhata.

Vaheajale jäämise päevaga võrreldes on päev hommikupoolsest otsast 5 minutit pikem, aga õhtu poolt tervelt 27 minutit pikem. Kokku tervelt tubli pool tundi! Ja see annab juba kenasti tunda nii visuaalselt .... kui ka emotsionaalselt. Ja 14.- ndal on juba taliharjapäev!

Päikeseline puhkepäev

Küll see talveilm võib ikka muutlik olla! Ühel päeval rohkem kui 20 kraadi külma, teisel veepladin ümberringi... Täna hommikul jälle külmakraadid. Mitte just krõbedad, aga eilne vesi on kenaks siledaks liuväljaks külmunud. Varjud on endiselt nii pikad, pikad...
Täna tahaks natuke õmmelda. Vaatasin, et pesupulkade kott on kuidagi pleekinud ja hale. Vaja vaadata, kas leian mõned riidetükid. Üks heegelniit oli mul tugevast papist rulli peal. Kui nüüd seda rulli natuke uuritud sai, samas ka pastakate-pliiatsite hulka laua pea - siis sai A ja B kokku liidetud ja..... võib-olla saan ühel hetkel ka vastuse kätte.... :)

Läksin pesu õue kuivama (tegelikult küll jäätuma) viima ja põrkasin välisukse peal kokku täiesti võõraste inimestega. Olid vene rahvusest, kuid rääkisid peaaegu perfektset eesti keelt.
Noh ja küsimus oli selles, kas ma ikka tean, mis on tõde. No nii - selge! Jehhoova on omad jälle missioonile saatnud! Ütlesin siis, et igaühel on oma tõde - teil oma ja minul oma. Ja ma ei kipu oma tõde teistele peale suruma ning ootan sama ka teistelt inimestelt. Tädi sai ruttu aru, et selle tõrksa taltsutamine ei ole just lihtne ülesanne ja kiirustas minema, onu ajas aga järjekindlalt oma jora ja tahtis saada vastust oma küsimusele, et mis ikka on minu arvates elu mõte. Ütlesin siis, et elada - hästi, sisukalt, tervislikult ja kaua. Üsna ruttu läksid nad järgmist tallekest otsima, kes oleks rohkem altis laskuma filosoofilistesse diskussioonidesse. Ei tea, kes neil bensiini kinni maksab?

Teisipäev, 6. jaanuar 2009

Mõtlemapanev ja õige

Kui laps elab ümbruses, kus valitseb sallivus,
tuleb temast kannatlik inimene.
Kui laps elab ümbruses, mis julgustab,
saab ta enesekindlust.
Kui laps elab ümbruses, kus ta saab enesekindlust,
õpib ta omistama väärtust ka teistele.
Kui laps elab ümbruses, mis on õiglane,
tuleb temast aus ja õiglane inimene.
Kui laps elab ümbruses, mis on turvaline,
õpib ta hoolima ja lootma.
Kui laps elab ümbruses, mis respekteerib teda,
tuleb temast tasakaalukas inimene.
Kui laps elab ümbruses, kus ta saab sõprust ja armastust,
õpib ta armastama elu.

Sobib lastevanemate koososleku alustuseks.

Tänased seiklused


Täna sain koolist lisaklaviatuuri. Pidin linna minnes läpaka Ülemiste Elioni viima, aga poisid laitsid selle mõtte maha. Karta on, et teeninduses urgitsetakse välja muidki vigu peale klaviatuuri ja siis võib see krempel minna kallimaks kui arvuti jääkväärtus üldse ongi. Madis arvas, et parem ostame mingi klaviatuuri ja ajame "peenemalt" läbi. Varsti saab selle pilli rendileping läbi ja siis tahan selle nii või teisiti tolle jääkhinnaga ära osta.

Reklaamid Euronicsi meeletutest allahindlustest osutusid tõeks - nüüd on mõlema lauaarvutiga asi korras. Kahjuks nõudepesumasina hinnad nii palju veel kukkunud ei ole, et raatsiks sellist kulutust teha.

Kirjutasin vaba tunni ajal klassi ajaveebi päeva kokkuvõtet. Jäin selle tegevusega vahetunni peale ja siis seisid lapsed kõrval ja ütlesid, et kirjuta ikka sellest ja sellest ka.
No eks ma siis kirjutasin.

Hommikul nõudsid lapsed, et ma loeksin oma murelapse talveluuletust. Ütlesin tüdrukule, et see ei ole ju tema käekiri ja luuletuses olid ka sellised väljendid, mille tähendust laps vaevalt teabki. Ja lapsed väitsid, et nad on sellist luuletust juba kuskilt lugenud. Tegemist 12-realise väga sisuka jõululuuletusega (teemast väljas). Küsisisn tüdrukult, miks ta niimoodi petab. Vastuseks kehitati õlgu ja vastati, et ei tea. Ja kui ma ei hinda last (tegelikult tema ema) väärika viiega, siis on kisa taevani. Kuidas lapsevanem sellest aru ei saa, et õpetajad koolis ei ole poolearulised, kellega annab manipuleerida! Eilse matemaatika hinde märkisingi puuduliku asemel hüüumärgiga. Selle parandushindeks panen hiljemalt reedel selle hinde, mis tegelikult tuleb. Tärn näitab ära, et tegemist parandusega.

Esmaspäev, 5. jaanuar 2009

Vahel saab ikka nalja ka!

Kuna tegin osadele õpilastele ise nende ajaveebid, siis on need minu Bloggeri kontos. Nüüd aga vaatan, et Indreku oma on loetelus esimene, järelikult on seal toimetatud. Ta oli "Kalevipoja" koduse töö teinud ajaveebis, mitte "Raamatukois". No see selleks... Lugesin tema kokkuvõtet ja... no oli naljakas! Kui ta oma suure algustähe vead ka ära parandaks, saaks sellise vahva, eht-Intsuliku jutu.

Üle tüki aja jälle tööl

Küll olid täna kõik väsinud nägudega! Puhkuse moodi aeg algab ju tegelikult alles 2. jaanuarist. Enne seda on perenaistel käed- jalad koduseid tööd täis pluss lisaks lugematul hulgal tööasju. Tänavu aga nii napilt neid jaanuarikuu vabu päevi antigi. Täna hommikul oli juba 18 kraadi külma! Peaks see külm ometi homme hommikuks järele andma! Pakkisin auto kasuka alla, et ta ometi vaevuks hommikul käima minema. Sky Plus hommikutiim kirus täna, et Tallinn on mingi needuse alla pandud - ükskõik, mis suunda Tallinnast sõita, nii 100 km pärast on talve rohkem kui rubla eest. Tallinnas aga nii, nagu alati! Ja ongi hea! Alles see oli, kui sadas kole palju lund maha ja kohe olid kõik infrastruktuurid rivist väljas. Kellele seda jama vaja peaks olema! Pilt on tehtud kell neli täna pärastlõunal. Udusevõitu, kuna pildistatud läbi akna-külm ju, kes see õue kipuks minema!

Arvo vaatas täna mu läpaka üle. Ei aita - tuleb uuesti lahti võtta ja nüüd juba suurema hulga viinaga pesema hakata. Klaviatuuri alumine osa on korrast ära ja mingi klahv peab olema ikkagi pidevalt alla vajutatud (kuigi visuaalselt ei ole märgatav).

Mul ei ole meie kooli kõige raskema juhtumiga veerandi esimesel päeval tundi olnudki. Ainult jutu põhjal teadsin, mis mind ees võib oodata. No tõesti! Kohe oli näha, et laps oli olnud kaks nädalat sellises keskkonnas, kus tema on maailma naba ja mingid reeglid tema jaoks ei kehti. Ja see tegelane on järgmisel aastal minu klassis! Klassijuhtaja jutu põhjal pidi temale kõige paremini mõjuma täielik ignoreerimine. Ei ole ju mõtet provotseerida, kui mingit tolku ei ole ja keegi närvi ei lähegi. See tegelane tuleb väga kindla sõnaga paika panna, siis saavad teised õppida.


Pühapäev, 4. jaanuar 2009

Veel üks müstiline üllatus

Lauaarvutis üritasin Mozilla kaudu klassi kodulehel asju muuta. Imagechef teadete taustad olid sellised kohutavalt karjuvat värvi. Ja mis selgus - Mozillas Imegechef täpitähti ei tunne. Hiljem Internet Exploreris üle kontrollides selgus, et täpitähed on täiesti olemas! Kuidas on selline asi võimalik? Mitu sõna kokku tuli? Mitte palju, kuid trükkimine või õigemini kustutamine võtab hirmsasti aega. Suvalisel ajal salvestab, iseenesest ilmuvad mingid koodid, suvalisel ajal märgistab teksti ning siis on kõik kustunud - ühesõnaga - masendav seis!!!!!!!

Laupäev, 3. jaanuar 2009

Pühvliaasta horoskoop?

KAALUD
Keerulisemaks kujuneb aasta sulle juhul, kui istud ülemusetoolil või oled üks imposantsetest tegelastest riigistruktuurides.(Ei seda ega teist) Nii sinust olenevatel kui mitteolenevatel asjaoludel võib see tool juba enne suure kevade saabumist kõvasti kõikuma lüüa, kuni sind maha pillab. Hoopis turvalisem elu ootab alluvatest Kaalusid. Kuigi töö võib sulle tunduda rutiinne ja igav, on trööstiks see, et kindlustatud on mitte üksi leivatükk, vaid ikka natuke midagi ka sellele määrimiseks (Seda kohe kindlasti). Ja kui suudad tavalisest rangemalt oma teravmeelset ja -keelset suupruukimist taltsutada (Vot selles ei tasu küll eriti kindel olla), võid aasta viimases kolmandikus kui mitte otse karjääriredelil (Karjääriredel koolis? Väikeses koolis? Kaheldav!), siis vähemalt ülemus(t)e erisoosingusse tõusta (mis ka rahaliselt tunda annab) (See on jutuks hea küll!). NB! - päris kopsakas rahasüst võib su pangaarvet kergitada ka mingi päranduse (Ei ole rikast Ameerika-onu), loteriivõidu (põhimõtteliselt hasartmänge eimängi) või kohtuniku haamrikolksatuse läbi.Kõige rahulikum ja üksiti värvikam armuelu ootab sind juhul, kui oled mitte üksi juba ammu paaris, vaid kui ka armastus on alles. Selle säilitamiseks võta kindlasti plaani puhkus kahekesi, soovitav võimalikult eksootilisse kanti. (Perele tahaks Kreeta saart tutvustada) Kui vastastikuse seksuaalse tõmbega on asi juba kaunis kahtlane, kujuneb eriti aasta esimene pool üsna tormiderohkeks. Sest ole sa nii nupukas kui tahes, oma salasidemeid vasakule ja paremale ei õnnestu sul varjata, ja siis pole laste- ja varajagamisest pääsu, pluss seda suurem skandaal, mida mainekam ja tuntum oled. Vabadele ja vallalistele Kaaludele kujuneb aasta elamuste mõttes üsna üksluiseks, ent viib seda kindlamalt oma ainsa ja õige leidmiseni, mida truumaks jääd igas olukorras Karlssoni retseptile - rahu, ainult rahu! Muide, pole sugugi välistatud, et leiad oma õnne väljaspool maarjamaa piire

Lõpp hea, kõik hea

Poisid on õnnelikult kodus. Ma muidugi ei tulnud selle pealegi, et nad ei ole ainsad, kes teavad, et Paunkülas on kena jää - tervelt 20 cm paksune. Jää oli mehi paksult täis olnud! Ahven näkkas ka hästi.
Arvutist: Nüüd on minu arvutisse ka Mozilla installitud. Raske on trükkida, igasugust jama juhtub vahepeal, aga siiski parem kui üldse mitte midagi.

Kooli peatse alguse kohta annab märku ka meie e-kooli admini palve oma kolmanda veerandi päevikud üle vaadata.

Võitluses pakasega panin auto soojale kapotile ja esiklaasile "kasuka" selga. Homme hommikul ei pea siis ehk meeleheitlkult jääd kraapima.

Tallinnas pidi olema hirmus tugev tuul ja mitte eriti külm. Meil külm ja tuulevaikne. Imelik!

No nii, katsetan siin praegu Exploreriga. Jumal tänatud, toimib! Lugesin just Koolielu vestlusringis seda sisehindamise teemat. Oleks minu teha, ma likvideeriksin selles vestlusringis anonüümse kommenteerimise ja teemaalgatuse ära. Oma nime all ehk ei oleks inimesed nii mürgised.Vahel ajab sealne jutt kohe koledal kombel vihale! Kuidas me ikka nii õelad saame olla? Mõne postituse tagant kumab ka mehelikku rahu ja loogikat, nemad siis panevad asju natuke paika, kuid neid kommentaare on vähe. Ainus inimene, kes alati selles "jututoas" oma nime all esineb, on ühe Harjumaa gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Aga teised? Oleme arad, eks ju?

Praegu selja taga seitsmesed uudised väidavad, et olevat lipupäev. Sorry! Ma ei tulnud selle pealegi, et lipp masti tõmmata.

Külm, külm, külm!

Palun, kas ei saaks kuidagi eelmist talve tagasi.... ma vihkan külma! Kui nüüd poisid ennast ka tõbiseks on külmetanud, siis on küll paha lugu. Helistasin neile, siis öeldi, et külm on küll, aga saavad hakkama.
Noorem poiss juba teataski, et ta läheb niikuinii alles teisipäeval kooli. Reedel ei olnud ühika komandanti ollagi ja ta tahab esmaspäeval helistada, kas ja kus ta oma jope nagisse võib riputada.

Olen täna lauaarvutis oma tööasju ajanud. Hakkan selle imeliku klaviatuuriga juba harjuma. Mõned asjad, nagu kaldjoon ja sulud üht ja teistpidi on sellel väga veidras kohas :( Tegemata on veel 5.-6. klassi loodusõpetus, sest nagu selgus, oli veerandi lõpus koolist ja klassist välja tormamisega nii kiire, et ma ei märganud õpikute teist osa kaasa haaratagi. Nüüd jääb see tööplaan nädala algusesse, mis muidugi ei ole just meeliülendav variant. Mõtlesingi siin, et kas üldse on mõtet direktorile neid plaane saata, äkki meil ongi õppealajuhataja esmaspäevast ametis. Siis läheb see kupatus täies mahus temale.

Tegin läpakale restardi. Katsetasin -nüüd minu materjalide kaust avanes kenasti. Interneti värki aga ei hakanud mitte torkimagi.
Nüüd on vist tagumine aeg tuli kaminasse teha, et poistel koju jõudes soe kiiremini naha vahele pääseks. No on segased! Sellise külmaga jää peal passida, isegi lõket ei saa üles teha!

Miskit on ikkagi veel korrast ära

Hommikul lisasin oma ajaveebi editis 100-le viimasele sissekandele märksõnu, et nii on ehk tulevikus lihtsam üles leida vajalikku materjali. Kõik toimis... Ka oma postkasti sain sisse... Nüüd aga tõrguvad kõik internetiga seotud asjad. No ei lase e-postkastigi sisse logida! Ja tundub, et ka oma Wordi dokumentide kaustaga on midagi imelikku lahti. Tuleb viimased kaks tööplaani vist ikkagi lauaarvutis ära teha, poisse ju ka pole, seega keegi ei kipu praegu arvutisse.

Eks õhtul näeme, kas poisil õnnestub see praegune jama likvideerida või läheb läpakas ikkagi remonti. Mis oleks aga suhteliselt paha variant ja sunniks mind hirmus kaua tööl olema. Aga kui nii võtta, siis tuleb hakata tahes-tahtmata ka neid arenguvestlusi tegema. See aga tähendab poole ööni majas viibimist :(

Talv missugune!

Juba teine harjumatult külm päev! Kella kümne ajal oli 15, 3 kraadi! Ja poisid, segased, sõitsid sõpradega Paunküla veehoidla peale kalale. Sõbrapoiss oli eelmisel kalaretkel 54 ahvenat saanud. Ju nad mingid kassikalad ikka olid! Meie poistel kalamehe jää-aluse püügi varustust ei ole, nad rohkem nii seltskonna pärast kaasas. Naljanumber, aga nad võtsid kaasa taburetid, noh,et oleks ikka mugav. Kui selgub, et sõbrapoistel pole veehoidla peal kuskil istuda, siis pidid ütlema: "You are not prepared!" Arne helistas töö juurest -Tallinnas pidi olema hädapärast 5 külmakraadi! No eks see 30 km on ikka hirmsuur vahemaa ka, et kliima jõuab muutuda. Ilm nii külm, et tegin tänase talvepildi aknast välja vaadates.

Mu läpakas on jälle töös!

Ma ei kannatanud vaadata, kuidas aparaadil soolikad laiali võetakse! Msn kaudu Arvo juhendas ja Magnus tegutses. Vaja läks peale kruvikeeraja veel tolmuimejat, fööni, vatitikke, pehmet lappi ja viina! Ülemine korrus oli niisugust jubedat alkoholi haisu täis, et hoia ja keela! Magnus arvas, et tema nende aurude tõttu ei tunne ennast ka väga kainena! Kell oli kolmveerand kaks öösel, kui Arvo kamandas: "Ja nüüd käivita arvuti!" Ma putkasin igaks juhuks alla tagasi - mitte ei tahtnud näha, et kõik töö oli asjatu. Madis ilkus ka, et pole midagi, hakkad aga otsast peale -üks pudel arvutile, teine endale. Õnneks kõik toimib! Ainult tabulaator on veidi kange ja tuleb trükkimisel väga tähelepanelik olla, aga see on väga väike viga selle vana ja hirmsasti rakkes peetud arvuti puhul.

Magnus oli ka ülimalt rahul, et sellise tööga ja veel esmakordselt tehes hakkama sai. Kõige rohkem oli talle muret teinud see, kuidas me oleks kahekesi tema arvutit jagama hakanud.

Reede, 2. jaanuar 2009

:(

Ma ei taha seda lauaarvutit! Undab kõrva ääres ja kõik on hoopis teistmoodi. Internet käib siin mingi Mozillaga, siinsamas ajaveebis on tausta värv hoopis teistsugune, šrift on teine, justkui polekski see minu oma.

See praegune prohmakas näitab vaid seda, et mul tuleb kogu oma töökrempel ikkagi veebikeskkonda panna. Osa asju on aga tööversioonid ja toorikud, mille jaoks tuleb leida selline koht, kus on settingutes selline sõna nagu "Hide".
Läpakal internet töötab, oma materjalidele pääsen ka ligi, aga kas pulga peale annab kaustu võtta, seda ma praegu ei oska öelda. Poisid käskisid läpakat praegu mitte torkida.

Siin lauaarvutis ärritab ka see, et praegu on osadel sõnadel punane sik-sak joon all, nagu oleks valesti kirjutatud. No tont võtaks, sõnu "seda" ja "kõik" ma loodetavasti ikka oskan õigesti kirjutada või ei oska?

Lootsin mingisugusegi lahenduse leida nii, et ühendaks läpakale eraldi klaviatuuri külge. No jah, tore küll - vanade arvutite kola on kõik kohad täis, aga mida vaja, seda pole - ühelgi vanal klaviatuuril ei ole seda USB või USP (vahet pole) liidest.

Ah, mis ma ikka turtsun! Olen praegu lihtsalt koledal kombel endast väljas ja ma ei tea, kas suudan tööplaanegi teha. Aga tuleb katsetada.

Nüüd küsis mees ka, et mis ma arvan, mida tähendab see, kui ülemus helistab õhtul peale kaheksat. Õige vastus: Homme hommikul jälle tööle! Tule taevas appi! Ta pole sellest pikast üleval olemisest väljagi puhanud.

Õnneks on Arvo elu ja tervise juures! Saatis pika juhise, kuidas läpakat tohterdama hakata. Kuna klaasis ei olnud ei vesi ega (hoidku taevas) ka mitte viin, siis tuleb korpus lahti võtta ja viinaga puhastama hakata. Ütlesingi nüüd Magnusele, et kui tahab oma arvutit tagasi saada, siis hakaku tegutsema. Mina teen seni suures arvutis neid tobedaid tööplaane.

Nüüd on küll jama lahti!

Siin ta nüüd on - minu vaene tõbine läpu :(

Vot see ei kõlba nüüd kohe kuskile, et kodus pikkade pühade lõpus tuleb tööd teha. Nüüd on õnnetus käes.
Tegin just eesti keele tööplaane, kui täiesti seletamatul moel ajasin ümber arvuti kõrval olnud klaasi. Hmm, vesi seal sees ei olnud, muidugi ka mitte midagi hirmus hullu, aga ikkagi on nüüd arvutiga midagi korrast ära.
Üritasin kähku kuivatada, nii paljukest kui see võimalik oli ja kamandasin arvutispetsid poisid appi. Vooluvõrgust sai läpakas kohe välja võetud, et lühist ei tekiks, aku sai ka maha võetud ja läpakas sai hea mitu tundi kuivada.
Nüüd pani poiss jublakad tagasi, aga - ....... too bad .... klaviatuur ei tööta ja Notepadis trükib arvuti ise omatahtsi mingeid x-tähti ja justkui vajutaks järjest enterit.
Mis mul nüüd üle jäi, kui saatsin Arvole SOS-kirja. Näis, mis ta selle peale vastab. Kas annab aeg arutust või lähebmu hea aparaat remonti :( Kui nii võtta, siis esimestest kooli läpakatest minu oma ongi ainus, mis seni veel remondis käinud ei ole.

Vanem poiss juba ohkas, et eks sa siis võta minu arvuti üle. Aga mis sellest kasu on, kui kõik mu materjalid on läpakas. Mul läheb süda pahaks, kui mõtlen, et äkki tuleb nüüd jälle see format ... mis iganes täht seal ka ei ole, aga see on see paha asi, mis arvuti tühjaks teeb.

Süda kohe aimas halba, sest kleepisin täna pbwikisse ka osa IV veerandi tööplaane, mis siis selles keskkonnas kohendamisele lähevad. Aga eesti keelest oli III veerandist IV klassi osa juba tehtud ja III klassi osa tegemisel. Pagan küll! Oli seda jama nüüd vaja!

MASENDAV!

Täna olen juba natuke tubli ka :D

Ole sa nii jonnakas või laisk, kui tahes, aga aeg tiksub halastamatult ning nii tuligi tööle hakata.
Mis siis lõunaks tehtud on?

a) Pooled tööplaanid on valmis.
b) Tuli meelde ka selline asi, et käes on aeg neljandikele loodusõpetuse suure töö juhend ja tähtaeg kätte anda. Panin juhendi üles klassi kodulehele ja 4. klassi loodusõpetuse ajaveebi. VIKO-s on see üleval juba eelmisest aastast.
c) Seoses eelmise tööga tuli meelde, et meil selline kevadprojekti põhi ka tehtud. Eelmisel kevadel jäime hea mõttega lihtsalt hilja peale. Tööle hakkame järgmisel kevadel.
d) Tegin oma õppematerjalidesse projektõppe lehe, kuhu panin üles kaks projektõppe teemat. Ja linkisin selle lehe ka e-portfolio külge.
e) Küpsetasin kaks suurt pitsat ja ülejäänud taigna ja juustuga tegin juusturulle, mis kadusid küpsetusplaadilt enne, kui plaat laudagi jõudis puudutada :D

Äärepits, mis ei meeldi

Mu emal oli ikka väga palju igasugust käsitöömaterjali! Nüüd saan mina neid varusid kasutada. Erinevates toonides heegelniite on koguseliselt vähe, seega linikut või sellist suuremat asja välja ei kärista. Nüüd heegeldangi äärepitse, kuhu aga saan. Eile õhtul jäi üks käterätik pooleli, just seesama, mis pildil. No ei meeldinud kohe üldse! Tahtsin üles harutada, aga niidiotsa olin jõudnud juba ära peita. Nii jäigi otsuse langetamine hommikule. Nüüd lasksin pitsi triikraua alt läbi ja mõtlesin, et OK, las jääb siis selline ka. Küsisin Arnelt ka, mis ta sellisest tumedast pitsist arvab, aga nagu arvata võiski, tema hinnang on alati ühesugune, oi kui ilus, oi, kui tore. Jäägu siis nii.

Külmavõitu hommik

Täna on "erakordselt" külm - tervelt 14 kraadi miinustes! Autoakende ja peeglite jääst puhtaks kraapimine võttis tükk aega, seisaks siis vähemalt püstigi, aga kus sa sellega - kiilasjääle on kaks-kolm helvest lund ka peale sadanud ja olemise veel libedamaks teinud. Kell oli pildi tegemise ajal 9.25 - päike hakkab metsa tagant tõusma.

Sama pilt, sama aeg, aga nüüd lähemale zuumitult.

Neljapäev, 1. jaanuar 2009

Veel üks äärepits

Raskepärase tumerohelise niidiga heegeldades tuli pits ka kuidagi iseenesest selline raskepärane :( Nüüd on vaja paariline ka samasugune teha ja siis katsetaks midagi õhulisemat.

Ei tea, kas aasta esimesel päeval näputöö tegemine on märk sellest, et sel aastal olen jälle endine "mina" keset mustrilehti ja lõngakerasid? Ei tea... ei usu eriti.... aga kes teab... Eriti mõnus oleks jälle "suvetoas" kududa - lillepeenrad vaateväljas, päike lagipähe ei paista, aga õues olen ikkagi. Tegelikult tahaks loota, et vähemalt suvel võiksin mõelda kõigest muust peale töö/kooli. Tööle vähem tähelepanu pööramine oleks mu perele ka meelepärane. Ma ei saa isegi poisse noomida, kui nad liiga kaua arvutimänge mängivad. Neil on ju tegelikult õigus, kui ütlevad, et ma ise pole ka sugugi vähem aega arvuti taga. Ja alles paar aastat tagasi oli mul arvutit ikka suhteliselt vähe vaja ja seda sel lihtsal põhjusel, et puudus internetiühendus. Mõnes mõttes oli elu siis lihtsam, mõnes mõttes jälle hulga keerulisem. Mine sa võta nüüd kinni, mis hea,mis halb.

Ja kurb küll, aga ongi juba õhtu käes! Tänase päeva tulemused? Kohvi osas OK! Tassi kohvi jõin viimati eile hommikul ja pea veel ei valutagi! Ilmselt on omavahel kuidagimoodi seotud töö koolis, pinge, väsimus - ja kohv. Kuidas selle söömisega siis jäi? Ehhee! Ei õnnestunud! Kaks ahvatlevat lihapirukat nullisid täielikult minu kindlameelse võitlusvaimu. Tööd ka tegid, laiskvorst? Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!

Küll on külm!

Täna on terve päev olnud päikeseline, aga külm. Momendil ei ole mõtet termomeetri näidu vastu huvi tunda, sest päike paistab praegu anduri peale, näit ei ole seega adekvaatne. Sula ilmaga tekkinud rattarööbastes on puhas kiilasjää ja jõele on ka mingi jääkirmetise moodi ollus peale tekkinud. Sellest on natuke kahju, et meie jõgi ei taha eriti kergesti jäässe minna. Ju siin mängib oma osa vee voolamine maa-aluses sängis. Veetõusme allikate juures tuleb jõgi maapealsesse sängi, aga selle 2,5 km jooksul ei jõua vesi ilmselt nii palju jahtuda, et meie kohal jääd tekitama hakkaks. Need on olnud ikka sellised nädalased külmalained, kui jää nii tugevaks läheb, et inimest ka kannab. Mäletan, et kord oli selline lumetu talv, aga käredat külma oli pikalt. Poisid olid siis väikesed ja saime neile tookord näidata, kuidas lutsud jõe põhjas toimetasid. Nii tore oli kõhuli jää peal, nina peaaegu vastu jääd vaadata veealust elu justkui National Geographicu filmi.

Äärepits

Iseendaga ülemat nõu pidades jõudsin otsusele, et kuna täna on ikkagi püha, siis ei ole sünnis tööd teha :) Tegelikult on asi nii, et loll, kes vabandust ei leia. Nii võtsingi ette natuke näputööd teha. Jyskist ostsin kahtlaselt odavaid köögirätikuid (4.90 EEK). Nende kvaliteet tõenäoliselt kriitikat ei kannata, aga kööki mõneks ajaks kõlbavad küll. Mulle mitte ei meeldi sellised narmastega rätikud, sest pesumasinas sagedasti loksutades hakkavad need üsna pea veel hullemini narmendama.

Lõikasin narmad maha, palistasin serva ja heegeldasin ülilihtsa äärepitsi. Kui pits oli triikrauaga ka töödeldud, jäin tulemusega üsna rahule.

Ja ta tuligi!


Küll oli paugutamist! Mõned patareid olid ikka väga efektsed. Tallinna poolt kostus katkematut tumedat tüminat. Linna raketid ise jäid "maakera nuka taha". Isegi meie külas tuli peaaegu igast õuest mõni rakett taeva poole. Ilus oli! Head 2009.-ndat aastat!

Katkend presidendi kõnest uue aasta künnisel:

Mul on sel uusaastaööl riigipea ja kodanikuna igaühele meist kolm soovi.
Esiteks, ärgu majanduslikku laadi raskused kõigutagu meie ühist usku Eesti riigi alustesse – demokraatiasse, seaduste ülimuslikkusesse ja vabadusse. Kui see usk meis vankuma lööb, siis koidab oht ka meie iseseisvusele.
Mitte ükski raskus ei õigusta kõrvalteede otsimist ausale valitsemisele, ausale ärile ja kodanikuaususele. Hoopis õigem on vabaneda ülearusest edevusest, ahnusest, võimuihast, kadedusest ja muudest pahedest.
Meil tuleb vabade inimestena seista vastu agressiivse labasuse ja pseudovalikute tulvale. Vastastikuse mahatrampimise ja mürgise tigeduse asemel vajame me algaval aastal üle kõige mõistmist, mõtlemist ja jaluleaitamist (Viimasel ajal tundub, et inimlikkus, mõistmine ja hoolimine ei olegi veel täiesti kadunud nähtused. Õnneks).

Teiseks soovin koos kõigi teiega, et valitsus tunnetaks algaval aastal oma vastutust tegutseda otsustusvõimelise meeskonnana, kes ohverdab vajadusel oma erakondlikud huvid Eesti tuleviku nimel (Hr. president, rääkige seda juttu erakondlastele, kes üksteisele pidevalt toekaid kaikaid kodaratesse üritavad loopida). Vaid raskeid otsuseid põhjendades, rahvast usaldades ja ausa jutuga (Kui viisud viletsad, siis vähemasti jutt peab hea olema) saab loota, et rahvas neid valikuid hindab.

Täna ei ole enam üksteise maha tegemise või kunagistest lubadustest krampliku kinnihoidmise aeg. Täna tuleb igaühel meist oma plaane korrigeerida, unistusi ja lubadusi tulevikku lükata (Plaane saab korrigeeritud mõistuse piires. Unistusi ei tohi tulevikku lükata, sest ajapikku nende tähtsus kahvatub ja mingi eesmärk jääb täitmata. Lubadusi tuleb pidada kõigele vaatamata). Valitsus ja riik peavad samamoodi toimima. Parematel aegadel kogutud reservid lasevad Eestil seista majanduse pööristuultes kindlamalt kui neil, kes ainult kulutasid.

Ja kolmandaks: vaata enda ümber – ja näe oma peret, oma kaaslasi, sõpru; kõiki neid, kellega Sa praegu koos oled. Ja kinnitage koos minuga teineteisele, üksteisele: me saame hakkama, me tuleme toime. Täpselt nii, nagu oleme alati hakkama saanud (just nimelt - nii, nagu oleme alati hakkama saanud).

Jätkugu meil tugevat tervist, armastust oma lähedaste vastu ja täitugu uuel aastal kõigi suurimad südamesoovid. Siis saab ka keerulisest ajast kunagi vaid peatükk me ühise Eesti ajalooraamatus.

Head uut aastat sulle, kallis Eesti.