Labidaga lahingusse vol 8

Kella poole kaheks oli meie suur kaevamise maraton läbi. Oh, oleks võinud kokku lugeda, mitu kärutäit juurikaid ära sai veetud. Kahjuks tulevad huvitavamad ideed ikka takkajärgi.

kastpeenrad on omaette üksus, nendega tegelen hiljem. Võib-olla vean tühjast jõesängist isegi veidi jõemuda peenardesse rammuks. Noh, kui viitsimist on. Muidu aga tuleb kastpeenardes muld läbi kaevata.

 

 

Labidaga lahingusse vol 7

Täna oli kaevetöödes murranguline moment - kaks "rinnet" sai ühendatud. Kui nüüd ilma peaks, siis kahekesi kaevates saame homme tööga ühele poole.

kaks kaevamise ala sai täna ühendatud.

 Natuke on veel jäänud.

Muuhulgas kaevasin kaheksa pisikest hobukastani titte pottidega maa sisse talvituma ning sama teed läks ka pisike punase sarapuu taim.

Labidaga lahingusse vol 6

Nii, nüüd on katte all olnud ala kaevatud. Pean oma tähelepanekutes selle ala suhtes korrektuure tegema. Eelnevalt kirjeldatud situatsioon oli selles kattega osas, kus tormituul oli katet nihutanud ning ühtlasi ka pappe sasinud.
Täna aga kaevasin korralikult kaetud osas.
Tähelepanekud: kassitapu igal taimel 1-3 valget võsu, lehti polnud. Kitkusin need võsud enne kaevama hakkamist ära ja siis sain üllatuse osaliseks - kõik labidatäied oli pehme, sõmer muld ilma ühegi kassitapu juureta.....
Üldiselt on seis selline, et kui ma nüüd veel paar lapikest kõrvitsate vahel ära kaevan, jääb tõesti ainult suhteliselt kitsuke ala seda väga hullu maad. Me saame selle tehtud! Mitte täna, mitte homme, aga millalgi lähiajal.

Katte all olnud ala on nüüd kaevatud.

 Kõrvitsaväli on ka enam-vähem korras.

 

Nii natuke ongi veel kaevata jäänud. Aga see-eest kõige raskem ala.

 

Labidaga lahingusse vol 5

Täna sai päris pikalt kaevatöid tehtud. Lisaks tuli ka abiline seda eriti rasket maad kaevama.Tee mis sa teed, aga enne jõuab õhtu kätte, väsimus kallale, kui päevaplaan täidetud saab.
Mina kaevasin kõrvitsate vahel.

 Homme saab see kate üles võetud. Maa on selle all kenasti pehme. kassitapp aga naerab ja kasvab veel usinamalt...

 Tõele tuleb näkku vaadata ja tõdeda, et nihverda palju sa nihverdad, lõpuks jõuab kätte aeg asuda kaevama "õuduste labürindis". Maa on seal nii kõva, et isegi võilille juurikas on korpas, keerdus ja oma tubli kümneharuline.....

 Abilise kaevetööd. Täna keskendus ta minu "sea songermaa" likvideerimisele, et ikka ontlikult sirget joont mööda kaevata.

Homme on uus päev. Kaevama!

Labidaga lahingusse vol 4

Küll oli täna mõnus suveilm! Super! Super! Heinassoo sookured kolmekesi lendamas üle pea ja vaiksel häälel tervitamas, metskitsed üle tee põllul odrateri otsimas, rästad vahtra latvades arvamusfestivali pidamas (nagu Ave armastab öelda), rähn vahtra otsas sepikojas toimetamas, pääsukesed õue kohal lendamas. Ja liblikad, need liblikad! ilus suvi on!

Kui eile sai üsna väheke kaevatud, siis täna sain suurema maalapi korda. Oh, aga pilte tehes selgus, et kaevatud on ikka endiselt ülivähe. Oh heldus küll!

Jõudsin ülikõva ja paakunud maani. Juba labidalehe maa sisse saamine oli omaette kangelastegu. Eks seepärast see jõudlus nii vähene oligi. Aga midagi ikka juba tehtud on.

Rääkisin noortele meestele, et ma teen selle kõige hullema kaevamise ära ja et maa läheb sügise jooksul bveel kindlasti umbrohust roheliseks. Pakkusin välja, et nad siis hilissügisel kaevavad ise selle maalapi teist korda läbi või.... ostavad mullafreesi.... nad lubasid freesi asjus nõu pidada... :)

Labidaga lahingusse vol 3

Täna peame püha - tarkusepäeva. No ei edene kaevamine. Kohe üldse ei edene. Kui ikka hommikul ärgata peavaluga, siis õiget töölooma ikka ei saa.
Natuke sai ikka tehtud. Ja oi, kui palju tööd on veel ees! Suurele hulgale eesootavale tööle vaatamata on mul juba pärsi optimistlik tunne, et tuleval kevadel paneme jälle kartuli maha, nagu nipsti!

Likvideerisin eilse "sea songermaa" kurvid ja käänud.

 Ühtlasi sain parema vaate ka toa aknast. Nüüd ikka paistab, et õues on natukene toimetatud.

Labidaga lahingusse vol 2

On augustikuu viimane päev. Ilm on tagasi suviseks pööranud ning mina jätkan kaevamisega.
Hommikul oli küll selline tunne, et kõik kohad on kanged mis kanged ja kaevamisest ei tule suurt midagi välja, aga võta näpust . vähese "soojenduse" peale läks juba päris kenasti.

Aga siga on siga. No ei viitsi ühte sirget joont mööda kaevata. Ikka kärss siin maasse ja siis, kärss seal maasse.
Tegelikult läksin köögiviljamaa teise otsa, lootuses, et ehk on siin maa natukenegi pehmem kui ta on seal, kuhu eilne järg pidama jäi.
Tehtud sai natukene. Karta, et kui iga päev kaevata, siis ikkagi tubli nädal selle töö peale veel kulub. Maa-ala on ikka petlikult suur.

 "Sõjasaagiks" sain iseenese tarkusest kasvanud "seakate" järelkasvu. Pole paha!

Labidaga lahingusse vol 1

Köögiviljamaa on mitu aastat söötis olnud. No oma 2-3 aastat kohe kindlasti. Asi selles, et ühel hetkel tundsin - ma ei jaksa piimohaka, hariliku ohaka ja mis kõige hullem - kassitapuga võidelda.

Nüüd oleme mõlemad kodused. Mis teha, kui inimesed koondatakse sellepärast, et nad on VANAD. Samas pensioniiga aina tõstetakse, eks ole....

See on päris piinlik, kui maad omav inimene läheb agropoodi ja ostab kartulit võrkkottide kaupa. Jube häbi! See jama tuleb lõpetada! Nii alustasingi eile sõda söödimaa vastu.

Üritasin juba suvel, kuid siis, seistes kahe jalaga labidal, ei läinud see mitte maa sisse. Samahästi oleksin võinud seda akrobaatilist harjutust harrastada betoonkõnniteel.

Nüüd on veidi sadanud ja olukord on sootuks teine.
Alustasin kõige lihtsamast osast - seal oli veel eelmisel aastal peenramaa ning tänavu mõned kurgitaimed, mis kõrgpeenrasse ei mahtunud. Mõned sibulad samal põhjusel ning suvikõrvitsad. Ja kilemaja taga oli kartul maas.

See osa on nüüd kaevatud! Plaanikohane töö.

 Natuke sai plaani ületatud ka. Me kõik tuleme ju oma lapsepõlvest, eks ole. :)