pühapäev, 2. september 2018

Labidaga lahingusse vol 4

Küll oli täna mõnus suveilm! Super! Super! Heinassoo sookured kolmekesi lendamas üle pea ja vaiksel häälel tervitamas, metskitsed üle tee põllul odrateri otsimas, rästad vahtra latvades arvamusfestivali pidamas (nagu Ave armastab öelda), rähn vahtra otsas sepikojas toimetamas, pääsukesed õue kohal lendamas. Ja liblikad, need liblikad! ilus suvi on!

Kui eile sai üsna väheke kaevatud, siis täna sain suurema maalapi korda. Oh, aga pilte tehes selgus, et kaevatud on ikka endiselt ülivähe. Oh heldus küll!

Jõudsin ülikõva ja paakunud maani. Juba labidalehe maa sisse saamine oli omaette kangelastegu. Eks seepärast see jõudlus nii vähene oligi. Aga midagi ikka juba tehtud on.

Rääkisin noortele meestele, et ma teen selle kõige hullema kaevamise ära ja et maa läheb sügise jooksul bveel kindlasti umbrohust roheliseks. Pakkusin välja, et nad siis hilissügisel kaevavad ise selle maalapi teist korda läbi või.... ostavad mullafreesi.... nad lubasid freesi asjus nõu pidada... :)


Kommentaare ei ole: