Laupäev, 28. mai 2011

Lihtsalt ilus

Igal kevadel õunapuude õitsemise ajal on mul hirmus kahju, et see ilusate tumeroosade õitega (pildile jäid liiga heledana) puu on istutatud nii halva koha peale - ei ole tal seetõttu ei tegu ega nägu, ainult ilusad õied.

Laupäevased tegemised

Reede hilisõhtul said hiina kapsa taimed maha istutatud.
Laupäeva südapäevaks on kartulivagude kõrvale istutatud peakapsa ja lillkapsa taimed. Vagude pikkuseks on 85 sammu (mitte meetrit).
Imepeenar korrastatud.
Kasvuhoone rohitud.

Ilm on nii- ja naamoodi. Hommikul pesu kuivama viies sadas vihma. Siis oli lihtsalt pilves, siis täiesti selge. Praegu poolpilves. Tuul on väga vali. Kui nüüd sellele tuulele lisanduks veel ka kajakate kisa, võiks arvata, et elame kuskil mere ääres.

Pärastlõunaks pole temperatuur 14-st kraadist ülespoole tõusnud.

No ei jõua ma kogu aial(?), õuealal(?), kinnistul (?) nädalavahetuse jooksulgi mitte tiiru peale teha! Ilmselt on siin põhjusena kaks valikut: a) maa-ala on liiiiiiiga suur; 2) töövõime ja -jõudlus jätab kõvasti soovida. ... Ilmselt nii ühte kui ka teist.... Aga oodaku ta (aed) veel üks nädal - siis saab kogu energiaga "peale lennatud". Nojah, muidugi ei tohi siinkohal ära unustada kahte eksamit, kus komisjonis tuleb olla. Seega - kaheks päevaks katkestatakse mu puhkus. Seda ei tohi mitte ära unustada!

Uuelt istutusalalt leidsin mõned uued üllatajad:
Uued laugud on kasvama läinud - õisikud on avanema hakanud.Imepeenras õitseb üks selline iiris.

Kolmapäev, 25. mai 2011

Rebane aias

Üks rebane on oma radasid laiendanud meie aiani välja. Mitmel korral oleme teda näinud Rootsi Tee servas ja põllul. Täna saime teda aga tükk aega jälgida suisa elutoa akendest. Vana tühjana seisva mesipuu katusel roogitakse kalu. Eks rebane oligi tulnud haugi ja ahvena rapete lõhna peale. (Kass, va pirtspüks ei hooli toorest kraamist peaaegu üldse).Lõpuks tõstsin Potsu aknalauale kutsumata külalist kaema. No Potsu arust oli see ikka ülim jultumus ja ta tahtis kiiremas korras õue tormata võõrast sissetungijat korrale kutsuma. Tükil ajal me ei söandanud koera välja lastagi. Kui ta siis lõpuks õue sai, jooksis ja tuuseldas ringi ning nuuskis võõraid lõhnu. Õnneks oli rebane selleks ajaks juba kaugematele radadele suundunud.

Esmaspäev, 23. mai 2011

Esimene tõsisem padusadu

Klassi aknast välja vaadates avanes uhke vaatepilt, kus front tuli sirge jutina üle taeva, vedades enda järel hiigelsuurt ja tumesinist äikesepilve. Ja kus siis tuli padukas! Äike jättis endast küll paremat soovida, aga asja ajas ära. Koju helistades selgus, et padukaga oli kaasnenud ka rahe üsna suurte teradena. Selline uudis tegi aga veidi murelikuks, kuna eile said noored taimekesed peenardesse istutatud. Koju jõudes rohetasid hästi kastetud ja hea tervise juures taimed kenasti vastu. Pole hullu midagi!

Pühapäev, 22. mai 2011

Väga mõnus nädalavahetus

Ilm on kenasti soe ja päikeseline püsinud. Mõtlesin, et panen nädalavahetuse tegemised kokku, aga nüüd tundub, et mõni asi võib sootuks meelest ära minna.

Kõige olulisem - pühapäeva hommikul olid pääsukesed meie õue peal! Piilusid kuuri pööningule ja küüni alla. Nende lindude nii hiline saabumine hakkas juba muret tekitama. Rukkirääk on ka kohal, ainult peoloom-Leo on endiselt saabumata.

See pildil olev lill on sibullill. Aga kas ta on toataim või ikka õuetaim? Tahaks ta ikka õue istutada.Pumbamaja vundamendi ümbrus sai lahti kaevatud - vaja soojustus paigaldada. Viimastel talvedel on juba -10 kraadist kõrgemgi temperatuur pumbamajja sisse läinud. See jama tuleb likvideerida.Peaaegu kõik lillepeenrad on üle käidud. Ainult uus kiviktaimla on pooleli (on teine ikka kole suur küll) ja Imepeenras on ainult alpi astrad üle vaadatud.

Kannatus sai otsa - istutasin suvelilled välja ja püsikutest lavendli-titad ka. Pikk peenar on nüüd enam-vähem üleni püsikutega kaetud, ainult mõne üksiku suviku pistsin lagedamatesse kohtadesse.
Ja nagu arvata võiski - kooli lilleaeda pole mul tänavu mitte midagi viia. Seekord siis sedaviisi.

10 ämbrit kompostimulda lisandus kõrvitsate istutuspaika. Kõrvitsataimed ise peavad veel kasvuhoones kükitama - nad on piisavalt suurtes pottides ja saavad hakkama.

Talvel on linnud jälle mõned päevalille seemned kasvuhoones maha poetanud. Istutasin kolm päevalilletaime põllule kapsavagude otsa.
Kapsataimed ise on veel kasvuhoones. Alles see oli, kui vaatasin neid idulehtedega taimehakatisi ja kahtlesin, kas nad ikka mai lõpuks või juuni alguseks istutussuuruse kätte saavad. Saavad küll! Juba praegu on teised parajad suured.

Kartulipaneku ajal murdus üks ilus idu ja katseks sai see vette pistetud. Nüüd on latv roheline ja juured all - istutasin selle katsetaime kasvuhoonesse. Ahjaa - kolleeg jagas mingeid imelikke kurgiseemneid, pidavat India kurk olema. Pildil küll need pallid kurke ei meenutanud, aga noh, elame, näeme. Needki seemned said kasvuhoonesse uue viinapuu lähedusse. Ma küll ei kujuta ette, mis sellest kasvuhoone-majandusest tänavu saab - see on nii hullult üleasustatud, et oi-oi-oi...

Murutraktor müdises tunde - kohe teisem on see vaatepilt. Kuigi jah, võilill peab peenikest naeru ja upitab oma õied muru seest välja juba paar tundi pärast niitmist.

Õunapuudel on üle mitme-setme aasta jälle rohkelt õiepungasid. Krügeri tuviõun on meil see kõige varasem õitseja. Teistel õied alles kinni. Loodetavasti jääb ubinaid puusse ikka ka - nii väga tahaks õunamahla teha.Rootsi Tee ääres on üks ise kasvama hakanud punase sõstra põõsas, mis tänavu on õitesse mattunud. Selline pilt avaneb silmade kõrgusel - see põõsas on ikka väga kõrge.Kuuris sai ka toimetatud. Nädala sees pole mõni üldse suuteline õhtul kodus tööd tegema.... ja nii tuligi minna lõhutud puid riitadesse laduma. Ikka koguneb neid puid!

Väga mõnus on ka lihtsalt istuda, nautida rohelust ja kuulata linnulaulu. Tõrvatilgaks meepotis on aegajalt kostvad heledad laksud, mis enamasti ühe sääse teise ilma saadavad (neid vereimejaid on sel suvel kuidagi hirmpalju.)

Oli väga mõnus nädalavahetus! Mitte kordagi ei mõelnud töö peale - see on juba puhkuse tunnus! Füüsiliselt küll rampväsinud, aga vaimselt-emotsionaalselt puhanud. Suvi on tulekul!

Laupäev, 21. mai 2011

Tundmatu võrse

Palun juurdlust toimetama asjatundjaid!
Tuttava taimepuhma külje alt on end sirgu ajanud üks teist-kolmat moodi võrse. Kas see on keegi lill, kes tuleks elusalt ja tervelt teise lille puhmakesest välja harutada?Muidu aga: taevas pilvitu, hommikul maas üsna korralik hallakirme (tee siis veel suvelillede istutamise plaane), musträstad laulavad, kuldnokad toidavad ennastunustavalt oma lärmakaid poegi, sookurepaar huikab põllul, rebane, va jultunud elukas kõnnib suisa marjapõõsaste vahel, vahtrad sumisevad, kuigi õitseaeg juba tükk aega möödas, maad katab rohekaskollane vahtraõite kiht, võililled muru (tegelikult rohumaa) sees käivad hullult pinda..... on hiliskevad/ varasuvi - aasta ilusaim aeg. Oh, need viimased kaks nädalat veel vastu pidada ja siis...... puhkusele!

Kolmapäev, 18. mai 2011

Tuuline ja jahe

Täna oli lühike päev ja plaanisin hakata suvelilli välja istutama, aga jäin siiski kõhklevale seisukohale - justkui ikka liiga jahe on veel. Tuul puhub või sea püsti ja ega see termomeeter ka just eriti palju üle kümne kraadi ei näita. Jahe mis jahe! Samas oleks vaja ülevaadet, kui palju omale taimi mahub ja kas töö juurde peenardesse ka midagi jätkub. Igal aastal on jätkunud, aga tänavu tundub see asi natuke kahtlasena - seemnete idanevus oli kohati ikka väga madal.

Tegin hoopis mõned pildid. Taevas peegeldub jõel eriti selgelt ja puhastes toonides.Sauna taga vanas pargis leidsin suure üllatuse - metsmaasikas õitseb!Kunagisele maasikapõllule istutatud kuuse- ja männititad on mõne aastaga kenasti kosunud ja esimeste istutusjärgsete aastate vindumine on nüüdseks läbi. Tänavused kasvud peaksid juba julgelt üle kõrreliste ulatuma. Oh seda ajanappust! Tegelikult tuleks paar korda suve jooksul istutusridade vahel trimmeriga ka vehkida - jääks ilusam üldmulje.

Pühapäev, 15. mai 2011

Kes see taimeke on?


Palun jälle abi!
Kes on see kaunite lehtedega taimeke? Kas ta jääb nii madalaks või on ta tegelikult kõrge taim?
Ta tuli minu peenrasse eelmisel suvel tänu heade aiapidajate abile.

Unise hommiku pildid

Vot siis - nii ta läheb, kui karu nahka jagatakse siis, kui karu alles metsas. SellistEurovisiooni- eufooriat ja isegi koha ennustamist pole justkui varem kuulnudki. Ega sel meie eurolaulul ju miskit viga polnudki - selline tempokas, rõõmsameelne ja meeldejääva meloodiaga, aga.... .
Mäletan toda "Everybody"-Eurovisiooni. Kui kuulutati välja Eesti esinemine, oli kole tunne - oo õudust, nüüd see tingel-tangel tulebki.... Tuli ja võitis! Ettearvamatud ja käänulised on need teed, mille järgi tulemus formeerub. Noh, läks nii, siis läks. See pole ju maailmalõpp, aga noorukesest lauljatarist on küll kahju. Enadelgi uskumatu, et see Eurovisioon üldse niigi palju korda läheb. Aga ju siis natuke ikka läheb, kui pidevalt kuulda ja lugeda selle kohta. Uuel aastal uutmoodi.... või siis hoopis kõrval kiibitsejana (Itaalia oli ju aastaid võistlusest eemal).

Ilm on endiselt pilves ja jahe (ainult mingi niru 9 kraadi).
Tegin mõned pildid ka.
Toomingas õitseb - kartulipaneku aeg on käes!Varsakabi õitseb - särg koeb :)Nurmenukk õitseb - aeg korjata teematerjali!
Istutusala rajamisel tekkis mõte täita kasutuna seisev truubitoru mätastega. Silmini täis truubitorus on need mättad nüüdseks kenasti lagunenud ja nivoo on kõvasti langenud. Nüüd tuleb head-paremat peale kanda ja kõrvitsataimed kasvama panna. Vot selline eksperiment plaanis!

Tädi Evi taimekesed mullu rajatud (tegelikult alles alustatud) istutusalal. Märgistasin nad väikeste kivikestega, et oleks teada, kus keegi on (nood laugud peidavad end varsti mulla sisse) juhuks, kui tuleb tahtmine mõni neist uuele (alles ideetasandil) alale istutada.Mulle väga meeldib sinilatvade peenrake terrassi servas - ilusad lopsakad puhmakesed!

Laupäev, 14. mai 2011

14. mai - esimene kevadvihm

Esimene jah, kuna eelmised kõneväärt sademed tulid lume näol.
Sadama hakkas pärastlõunal 15.40.

Tädi Evi lilled istutasin maha. Hoog oli sees, et teeks veel ja veel, aga oh häda - vihm vetitas jope selja läbimärjaks ja polnud eriti mõnus seal peenras mütata.
Vaatasin, et üks eelmisel suvel meie peenrasse elama kolinud taimeke ei näita elumärki. Uurisin lipikut, sellel kirjas - tundmatu (!) Mõttes tekkis teatav seos .... loodame, et tegemist ei ole "tundmatu sõduriga" - äkki on see taim lihtsalt pika päästikuga.

Kasvuhoones, aias, põllul

Eelmisel nädalavahetusel üles seotud tomatitaimed on kenasti kasvanud. Lehekaenaldest tuleb juba võsusid näpistada.
Katse tulemus: Külmataluvuse testile saadetud tomatitaim on tegelikult kõige ilusam. Vot siis - polegi tarvis nii hullusti põdeda, et külm võtab taimed ära. Ei võta, kui just avamaale halla kätte ei istuta.

Hommikul sai Oru mõisa ees väikesel laadal käidud. Üks uus plaan kogub tuure (peas küll alles, aga kui algab puhkus, vot siis....) Sain laadalt mitmeid taimekesi. On seal kahte erinevat värvi madal iiris, kollane priimula, madalad laugud ja üks kõrgem lauk (säänseid tegelasi meil seni veel polnudki), siis üks teist-kolmat moodi meelespealill, kahte erinevat värvi liiliad (kollane ja punane), üks uhke õiega valge liilia, üks kukeharja pusake. Kõik see taimepere on praegu vette pistetud ja vaatame siis hiljem, kuhu nad maha kükitatakse. Kasvuhoones on kenasti üles tulnud ka kahte sorti padjandnelgi taimekesed. Ühe sordi pikeerimine on hetkel pooleli.

Kui eelmisel aastal panin kurgiseemned avamaale, idanes sellest pakist no enam-vähem iga neljas seeme. Nüüd külvasin kasvuhoonesse targu rohkem seemneid, et ehk siis midagi ikka üles tuleb. Kõik tulid üles: Või siis nii 95%. Nüüd tuleb vaadata, kuidas taimed hajutada. Tegelikult olen viimastel aastatel kasvuhoone mõlemas otsas peenra servad ära tallunud (justkui vahekäike ja teenindusala vähe oleks). Nüüd kaevasin need alad üles ja saame jälle ruumi juurde.

Hernes suvatseb väga halvasti idaneda. Ostsin laadalt seemneid juurde ja täitsin tühikuid peenras.

Kas kapitalistlikus ühiskonnas esineb defitsiiti? Esineb. Tippsibulat tuleb tikutulega taga ajada. "Bauhofist" veidi kasti põhjast õnnestus koukida, aga sellest jäi koletul kombel väheseks. Hädaga külvasin sibulaseemned maha. Näis, kuidas sibulamajandus õnnestub.

Kapsataimed koguvad kasvuhoone peenraservas väge. Kasti pikeeritud lillkapsas ja hiina kapsas on ka juba kenakesed. Kartulimaa serva jäi kapsastele ka ruumi. Taimede põllule istutamise aeg on veel ees. Seni las kasvavad klaasi all.

Kartul sai ka neljapäeval, 12. mail maha pandud. Täiesti sobiv aeg - toomingas õitseb. Ja toominga õitsemisega kaasneb ju enamasti ka toomingavilu. Ilm ongi na jahedavõitu. Ilm pilves, tuul pole märkimisväärne. Hommikul tibas 3-5 piiska peenikest uduvihmalaadset vett alla. Ei aita midagi - kus on kastmisvoolik?

Pühapäev, 8. mai 2011

Kes see taimeke on?

Tänu lahketele aiapidajatele sain eelmisel suvel hulgaliselt püsiku-titasid. Osadel on nimesildid juures, osadel ei ole. Sel suvel tuleb tegeleda taimekeste identifitseerimisega.
Esimene küsimus on kohe siin: Kes on see meelespealille õisi meenutavate siniste õitega madal taimeke? Kas ta jääbki nii madalaks või on need õied esimesed kannatamatud, kes varakult oma silmad lahti tegid ja taim ise kavatseb veel kõrgust võtta?

VASTUS: Taim on KEVAD-NABASEEMNIKKell 11 hommikul on 15 kraadi sooja!

Pühapäev, 1. mai 2011

1. mai

Da zdravstvujet pervaja maaja!

Ilm on jahe, et mitte öelda - külm. Prrr! Viu-viu-viu, ei tahhaaaa õue minna! Aga midagi pole teha, - naada, Fedja, naada!
Pikeerisin ära hiina kapsa ja lillkapsa taimekesed. Noh, kui enne saaki ei saa, siis oktoobris ikka saame :)

Seemnekartuli asjus sai kaupa tehtud, see asi saab korda.
Kui nüüd nii natu-natukenegi uskuda kõiki posijaid, rohkem või vähem tarku ja takkatippu veel NASAt ka, siis..... arvetades koleda ähvardusega sattuda varsti paugupealt 19. sajandisse, tekkisid mõned mõtted.... See on see asi, et "never say never". Kunagi aastate eest sai tehtud kindel otsus - põllud istutame puid täis - ja ei mingit (poti)põllundust enam. Kanakasvatuse ja sekasvatuse oskused (niipaljukest, kui neid üldse kunagi oli) on rooste läinud. Mõtlesin isegi välja koha, kuhu teha kanaaed, kuhu põrsaste aedik. Tegelikult tänu sigadele me oma aiamaa üldse saimegi. Mitu aastat pärast sigu polnud meie peenardes mitte ainumastki juurumbrohtu. Nüüd aga..... oo õudust! Sigadega on see hää lugu, et kevadel võtad põrsikud, suvel teised kasvavad ja enne talvekülmade saabumist saab nendega ühele poole. Aga kanad? Kus need ületalve pidada? Kuskile talusse talvituma saata? No ei! Teiste seljas liugu laskma ka ei hakka! Supipotti? Eeee.... vaja natuke mõelda. Tegelikult on mõtlemise aega kohe üsna pikalt.... :)
See selleks.

Arvestades tõsiasjaga, et kätte on jõudnud maikuu, lehekuu, käisin puude-põõsaste "lehemajandusega" tutvumas.
Must sõstar:Punane sõstar:Karusmari:Toomingas:Kask:Lehis:Kikkapuu:Jasmiin:Esimesed lilled on ka istutatud. Kosel on tõeline kirvehind! Hansaplantis on palju-palju soodsam, nagu hiljem selgus!