Neljapäev, 30. juuni 2011

Küll on palav!

Temperatuur ei küündi küll kolmekümne kraadini, kuid kuidagi väga lämbe on. Ja need varsamõõtu parmud on jubedad. Kuidas üks elajas küll nii valusasti võib hammustada?!

Hommikul kirjutasin Köögikata blogisse kommentaari aiapidajate kokkutuleku teemal, aga salvestada seda ei saanud. Arvuti ütles, et mingi error 440. Ja oma kodukal polnud sellist kohtagi, kus "sign in" toimetada. Terve päeva selline jama. Siis äkki sähvatas hea idee katsetada Google Chrome brauserit. Noh ja siin ma nüüd olen. Tea, mis see Mozilla tahab?

Kolmapäev, 29. juuni 2011

Ruhnu saarel

Oli üks ütlemata vahva reis! Lõpuks sai ära käidud Eestimaa kõige kaugemal meres paikneval Ruhnu saarel! Küll mulle meeldivad sellised vaiksed ja rahulikud paigad! Ei suuri turistihorde, ei masinate müra, ei läbutsevaid restoranikülastajaid - lihtsalt vaikus, tuulekohin, päikesepaiste ja üksikud inimesed. Super!

Elasime hr. Pirso lahkel loal koolimajas, kuhu sõitsime sadamast Ruhnu Ekspressis. Käisime rannas, peamiselt Limo rannas, külastasime mõlemat kirikut,
Ruhnu muuseumi, saunatasime Liise turismitalus, jalgrattaid sai laenutada Buldersi talust.
Ruhnu saar kaob peagi silmapiiri taha. Aga see reis ei jää kindlasti viimaseks korraks. Järgmisel suvel tahaks sinna veel tagasi minna, sest nii palju huvitavat loodust jäi kahjuks veel nägemata. Aga küll jõuab!

Pühapäev, 26. juuni 2011

Villapesu

Eesmärk pühitseb abinõu. Nii ka nüüd. Oli vaja aiatööst parkunud käed puhtaks saada. Käsitsi ju linu ja käterätte enam ei pese.
Siis tuli meelde, et tädi käest saime suure kotitäie lambavilla.
Paningi sutsuke villa kausitäie sooja veega likku. Iiiiuuuuu! Küll oli kole töö! Kuiva villa puhul ei saanud arugi, aga kui juba veidi ligunenud oli, siis ilmusid heinapebred ja iiiuuu- muudki head-paremat sinna villa külge.

Igal juhul täna rohkem ei pese! Käed sain küll puhtaks, aga nüüd kulub jällegist palju lõhnaseepi :)

Terve suur hulk villa on veel pakkumisel. Tädi kurtis, et teha pole sellega midagi - pane või tuli otsa. Vot siis! Ja ma ei mäleta, kas ja kus on meil kraasid. Ning kraasidest pole tegelikult ju ka suurt tolku, kui kedrata ei oska... Nokk kinni, saba lahti.
Igal juhul suve jooksul tahan ma selle villalasti ikka ära pesta küll. Saagu sellest siis hiljem, mis tast saab. Iial ei või teada, millal mõni väärt idee inimest võib tabada :)

Reede, 24. juuni 2011

Jaanipäevased tegemised

Piisab, kui kodust ära olla paargi päeva ja mis me näeme? Tagasi tulles..... aed mossitab ja väidab, et teda on unustatud ja unarusse jäetud vähemalt kolmeks nädalaks. Egoist selline! Vot just sellisel hetkel ma saan täiesti aru nendest aiapidajatest, kes mingi hetke ajel on ähvardanud oma aia ära asfalteerida.

Tegelikult on see aiapidaja hingeelu ikka üks omaette nähtus küll. Mõnikord siunad ja sajatad kõik murupinnad, peenrad, puud-põõsad ja kapsavaod maapõhja. Järgmisel hetkel (pärast värsket niitmist ja rohimist) vaatad pisarsilmil - ah ja oh, kui ilus! Ja aed teab seda. Ta tunneb oma partnerit- aiapidajat läbi ja lõhki ning seepärast ta mõnikord solvubki ning näitab oma tusasemat palet.

Täna siis oli meite kandis üle tüki aja jälle suveilm. Päike paistis ja keskpäevast alates kannatas juba jakigi seljast visata. Rohumaad (muru) on niidetud hommikust saati siiamaani. Kuna murutraktor ei saa päris filigraanse tööga hakkama, tuleb otsad andnud muruniiduki asemel ise müüride ja peenarde servadest ning puude ümbert rohtu kitkuda. Ja oh õudust - parmud on kohal! Ma vahetaks hääl meelel ühe parmurajaka kahekümne sääse vastu.

Ahjaa! Tahtsin kööki puid viia, et noh, mõnikord tuleb ju suvelgi kerge kütis teha. Läksin kuuri. Halge korvi ladudes nägin mõnda herilast lendamas, aga ei teinud sellest suurt numbrit. Siis aga vaatasin, et üks poistest oli oma tööjope jätnud riida peale. Tõstsin selle üles ja järgmisel hetkel..... no igal juhul oli neid põrisejaid palju.... ja nad olid väegade ärritunud. Sain paar nõela ja putkasin kuurist minema. Aga uudishimu ei andnud asu. Järgmisel hetkel sai jope pika ridva otsa õngitsetud ja kuurirõdule toimetatud (pommiroboti tunne oli). Noh ja see herilasepesa oli jope varrukas...

Ja mõned jaanipäevased lillepildid ka:
Imepeenrast:Kiviktaimla istutusalalt:
Pikast peenrast:Lavendlititad on hakanud kosuma. Ja Kadaka aiast napsatud metssalvei on juba väga atraktiivne.
Lipuvarda ringpeenrast:
Ja pada, kus võõrasemad ikka endiselt troonivad. Lobeeliad etendavad seal vaid väikese aktsendi andja rolli. Olgu siis seekord sedamoodi.

Teisipäev, 14. juuni 2011

Heegeldatud mobiilikotid

Külm on (14 kraadi! Pime on (paksud sünkhallid pilved)! Paluks tagasi suviselt mõnus kolmkümmend kraadi ja päikesepaiste)!

Ajaviiteks sai siis veidi heegeldatud.
Ma olen suviti pidevalt fakti ees, et mobiil on ikka ja jälle kuskil teadmata kohas. No ei ole suvistel hilpudel taskuid! Nii tulebki jutumasin kaela riputada.

Esmaspäev, 13. juuni 2011

Kas tõesti vihm?

Kella kuue paiku hommikul kostus kuskilt idakaarest kauget kõuekõinat. Pikkamisi on ilm pimedamaks läinud ja kõuekõmin on lähemale jõudnud. Kõmiseb nüüd peamiselt läänes, põhjas ja kirdes.
Söödimaad kaevates hakkasid ühtäkki seljale potsatama vihmapiisad. Harvalt küll, aga siiski. Veerand kaheksaks oli sadu (tegelikult kõigest tibamine) muutunud veidi ebamugavaks ja sundis töötandrilt tuppa taanduma. Häh! Jälle häda, eks ole! :)

Pühapäev, 12. juuni 2011

Lihtsalt lillepilte

Pildid on tehtud pühapäeva õhtul.
Õitsejaid on nii imepeenras, uuel istutusalal, kuurirõdu peenras, pikas peenras, kasvuhoone taga "stand by"-peenras, kui ka pojengide alal.
Pilte ei teinud õitsevatest iiristest, lupiinidest ning õitsemist alustavast tõnnikesest.

Aga ampel on uhke!

PS Nüüd on siis lõplikult selge, et mina ja roosid ühte aeda ei sobi. Ma ei saa nendega hakkama! Mullu rajatud rooside ringpeenras on neljast pinnakatteroosist täiesti korras vaid üks. Kaks ajavad mingeid võrseid ja see kõige tugevam on täiesti kutu. Vot siis! Antud asjaolust johtuvalt jääb plaanist välja rosaariumi rajamine.

Laupäev, 11. juuni 2011

Kanuuga jõel

Käisime õhtul jõe peal kanuuga sõitmas. Võtsime Potsu ka kaasa. Ta algul kahtlustas, et ju jälle ujuma tuleb minna, aga siis nägi, et seekord tuleb hoopis teistsugune seiklus.
Särjesilm õitseb.
Kollane võhumõõk õitseb.

Üks ütlemata üksik üksildane vesikupp... Küllap ta vaatas oma kalendrit valesti ja nüüd imestab, et kus siis kõik teised on.

Tagasi kodu poole.