Eesti loodus on imeline! Kõige imelisem on see aga rabades. Kuna minu põlveliigesed ei taha hästi koostööd teha, siis varasmatel aastatel tavaks olnud soodes sumpamised on nüüdseks möödanik ja tuleb valida lihtsam viis rappa pääsemiseks - mööda laudteed kõndides.
Kakerdajas oleme käinud igal aastaajal. Jõulupühadel rabasse minek on pea traditsiooniks juba saanud. Ja me pole ainsad. Parkla on autodest umbetäis ja lõkkeplatsid on kõik hõivatud. Mul on siiralt hea meel, et mitte kõik inimesed ei veeda oma vaba aega kaubanduskeskustes.
Pildile õnnestus püüda pisikesed huulheina taimekesed. Õpilastele sai kunagi näidatud, kuidas see taim "saagile" reageerib.
Ürgses puutumatuses rabamaastik älvestega.
Laukad oma ilus ja hiilguses. Kakerdajas on neid palju.
Küüvits õitseb
Rabamurakas
Minu lemmikud - sookailud. see puhmas oli kohe eriti pilkupüüdev.
Sookailu õisikud. No kas nad pole kaunid!?
Rabamurakaaid oli erinevas arengustaadiumis - õitsevaid, juba õitsenuid ja alles õitsemist alustavaid.
Kakerdaja raba.
Imeilusad ja õrnad tups-villpead.
See vana männitüügas mitte ei kasva seal, vaid keegi on selle sinna vajutanud.
