Neljapäev, 28. juuni 2012

Uus istutusala vol2

Uskumatu küll, aga täna edenes kaevamine vaata et paremini kui eile. Aga noh, ikkagi pole isegi mitte pool sellest alast veel läbi kaevatud. Ja kivide alused on tegemata, kuna peremehel ei ole hetkel maa sonkimisega aega tegeleda.


Kolmapäev, 27. juuni 2012

Uus istutusala vol1

Kõigepealt eilsest: Saime maja tagakülje voodrilaua löömisega sinnamaale, et tehtud on ka tuulekastid. Nüüd tuleb maja otsasein värvida, liistud paigaldada, siis saab tellingud teisaldada ja tagakülje vintskapi ka korda teha.

Maja otsaseinas on pojengide ala. Nad said ümber istutades ikka väiksemaks ka jagatud ja et must maa liiga suur ei oleks, istutasime pojengide ette rea hostasid. Nüüd on hostad pojengide all ja vaid mõni üksik leheke piilub välja, nagu hiir mütsi alt.
Need pojengid on ühed hullud kohvijoodikud! Kohvipaks saab elutoa aknast neile kaela visatud ja kuna kogu istutusalale ei ulata viskama, siis on need kaks-kolm puhmast, mis rohkem kohvi saavad, kohe eriti palju teistest suuremad.

Nüüd tänasest päevast.
Suurest rõõmust, et maja tagasein uue näo sai, pesin hommikul selle külje aknad puhtaks :)
Kui nipet-näpet igapäevased toimetused tehtud said, asusime kive otsima. Suuremad nendest said juba alale veetud ka. Käisime ka Raudismäe kivihunnikut takseerimas. Seal on mõned ilusad, millele ramm peale hakkab. Aga kuna seal on haljasmassi varumine veel pooleli, siis täna me sealt kive ei toonud. Jääb mõneks teiseks korraks.

Ja siis asus igaüks oma tööde kallale. Kes pintseldas voodrilaudu puidukaitsevahendiga, kes lõhkusid puid, ja... kes hakkas kaevama.
Poiss takseeris seda asja ja leidis, et madalate okaspuuvormide ala on väga ilus (kogu aeg roheline ja hooldusvaba. Lilledest on tal suht suva (peab kogu aeg rohima).

Ja nagu ikka, hindasin ennast kõvasti üle. Õhtuks sai tehtud just nii palju. Või õigem oleks öelda - nii vähe. Aga põõsad on tõesti palju ilusamad, kui nad on oma rohelise rüü muru roheliselt taustalt välja saanud.



Kui homme jalad kannavad ja lausa hullult ei saja, saab jätkatud.
Ja Rohelisse Kaubamajja on vaja minna igihaljaid põõsaid varuma.

Esmaspäev, 25. juuni 2012

Hull plaan

ehk häda mõistuse pärast või pigem selle puudumise pärast.

Asi selles, et nagu varem sai mainitud, on üks suur (minu jaoks suur) istutusala pehmelt öeldes .....
Eile vaatasime seda kriitilise pilguga ja ma söandasin välja käia mõtte, et mis oleks, kui tõstaks taimed ära kuskile majale lähemale. Niiöelda päästeaktsiooni korras või nii. Kui aga peremees lisas, et viime kivid ka ära, need, millele ramm peale hakkab, siis... Ohhoo! Mõte hakkas hoopis teist rada käima. Ja kui mõte tekib, tuleb see kohe teoks teha, muidu jääbki kuskile mälu perifeeriaaladele tiksuma.

Vot on üks koht, mida on suht tülikas traktoriga niita ja ma pean alati neid põõsaste ümbrusi kitkuma, sest trimmerit ma päris õue peale lasta ei tahaks.

Täna tõmbasin sellele probleemsele alale kastmisvoolikuga orienteeruvad piirjooned. Nüüd on veidi koondatum see idee genereerimise areaal.

Koht iseenesest on hea - küün varjab külmi kirdetuuli, päeval on sellel alal alati päikeseline, majale lähedal, hea vaadata alumise korruse akendest.
Pilt esialgsest alast on siin.

Laupäev, 23. juuni 2012

Jaanilaupäev

Oh sa sinine sitikas, küll ikka sajab! Harva seda küll juhtub, aga no tänase prognoosiga pani ilmajaam küll kümnesse.
Õues suurt midagi teha ei saa, kui just kuuris puude ladumine õuetööde kirja ei lähe.
Käisime linnas, käisime Kiilis, ühesõnaga - põletasime kütust. See on aga ilmselge igavuse tundemärk. Aga me veel hakkame tööle! Esmaspäevast algab peremehel ka puhkus. Napp kaks nädalat, aga õnn, et suisel ajal niigi natukest antakse.

Eilne päev oli aga see-eest väga töine. Jäin endaga suisa rahule! Kuigi peremees oli tööl ja kamraadi seetõttu polnud, seadsin endale tärmini - jaaniks peavad tehtud olema need ja need ja....need tööd ka. Ja nii ma siis müttasin.
Kivikõrbe roosipeenras kolletunud piimalille lehed kitkutud, muld kobestatud, roosid kastetud. (See oli juba ilmselge enne, et läheb sajule).
Pumbamaja kiviktaimla üle vaadatud ja üksikud umbrohulibled välja kaksatud.
Pikk peenar rohitud-kobestatud-korrastatud.
Kuurirõdu püsikupeenar rohitud.(Võttis ilmatu aja - et susi teda sööks!)
Ja kõikse suurem töö: väikese kartulimaa kõplamine. See on see ala, mis mullu oli täiesti harimata ja seal ilutsesid piimohakad, muidu ohakad ja maltsad. Tänavu, kuna kasvumaja kokku kukkus, tuli selle õudukaga midagi ette võtta - see ala ju nüüd silma all...
Panimegi siis kartuli maha, et maa  siis pehmem ja kõblas hakkab peale.
Noh, eks ma olin nii umbes-täpselt pool sellest põllust juba varem ära kõblanud, aga see teine poole osutus kuidagi väga suureks pooleks ja nii ta jäi... Eile siis seadsin end fakti ette, et enne ma tuppa ei lähe, kui põld korras. (Lootsin kella üheksasteks uudisteks valmis saada, aga kus sa...). Noh ja siis läksin nii hoogu, et kõplasin selle esimese, varem kõblatud osa ka veel üle - noh nii profülaktika mõttes või siis ohakatele hoiatuse mõttes - vahet pole. Töö sai valmis, aga kael oli nii kange, et pea otseks käänamine oli omaette ettevõtmine - nuta või naera...

Kuskilt aiablogist või FB-st vaatasin pilti ja lugesin, et taim pildil on varjukivirik ja et tema pidi olema säänne taimeke, kes eriti rikkalikult õitseb just varjulisemas peenras.
Noh, mul see taimeke aastaid olnud lipumasti ringpeenras. See meil aga üleüldse kõikse päikeselisem paik kogu majaümbruses. Kivirik on seal juba aastaid kasvanud, tahaks teist nüüd veidi noorendada. Millisele istutusalale ta aga maha kükitada, nüüd ei teagi - kas varjulisemasse paika või päikeselisemasse paika. Pilt sellest kivirikust on siin. Mu meelest õitseb ta küll rikkalikult.

Poiss uuris internetist jaanipäeva kohta, et seda siis ühele oma väljamaisele sõbrale selgitada. Nii selguski, et üks jaanitule tegemise põhjuseid on vaimude peletamine (nende kurjemate ja õelamate isendite). Ei ole siin nüüd miskit - sadagu aga edasi, varsti läheme vaime peletama ja ühtlasi liha küpsetama (Two in one, nagu öeldakse.)

Hääd jaani kõigile!
Pärast jaani tuleb tõeline suvi!

Neljapäev, 21. juuni 2012

Enne ja pärast

Astilbed on mullu suvel hästi edenenud. Mulle nad väga meeldivad ja neid tahaks ikka rohkem... See aga eeldab peenra pikendamist.
Noh ja eks murutraktoristid on näidanud ka ette selle joone, kus ei peaks rohumaad (muru) olema - nad lihtsalt ei võta traktoriga neid nurki välja. (Need pikad võilillevarred astilbepeenra otsas.) Kaks "enne" pilti on tehtud 20. juuni pärastlõunal.


Täna hommikul pärast mõningast küttepuude riita ladumist hakkasin seda peenart pikendama. Alguses oli plaan teha peenar kuni terrassi otsani veranda ukse ees. Aga tüüpiline - ikka sai teist pikemaks venitatud. Seekord siis maja otsani.
Ma veel kaalun seda asja, kas mitte võtta see majapoolne rohumaa "kurv" laugemaks (peenar laiemaks) või jätta nii, nagu hetkel on. Näis... 

Selle nurga all ei paista see "kurv" enam teps mitte nii häirivalt sügavana. Tont sest aru saab... 

Noh ja muidugi pole sinna peenrasse hetkel midagi panna - jääb niiöelda ooterežiimile.

Teisipäev, 19. juuni 2012

Udutab...

Uduvihmane ja suht jahe on see tänane ilm. Just paras tubaste asjadega tegelemiseks. Õues oleks ju ka tööd, nii et tapab, aga loll, kes viilimiseks põhjust ei leia. Ikka nii, et maa külmunud ja kärss kärnas.
Aga eile oli väga hea päev! Saime hakkama suure töövõiduga  - küttepuud on saetud. Teine hea ja pingest vabastav on gümnaaiusmi lõpueksamite tulemuste saabumine. Nüüd on selle asjaga siis ka ühel pool!

Kollased võhumõõgad jalgupidi jõe kaldamudas. Pilt on tehtud suure suumiga, ilmselt seepärast veidi udusevõitu.

Kivikangru kõrval õitseb lodjapuu. Mullu oli ta väga rääbakas - mingid suure isuga siplased mugisid teist kahe suupoolega. Tänavu on seis märksa parem. 

Fragment Imepeenrast. See peenar on meil peamiselt suve teises pooles värviküllane. Praegu on õitsemas vaid iirised. Peagi alustavad tõnnikesed ja mõni nõgeseõis on ka juba avanenud.

Roosa õievaht pumbamaja kiviktaimlas. Mulle see pilt meeldib!

Tumeroosad õiemütsakad hakkavad Pikas peenras väge koguma. 


Laupäev, 16. juuni 2012

Hommik fotokaga

Lõpuks ometi on ka meitele suvi saabunud. Soojad päevad ja ööd on meelitanud uusi taimi õitsele. Lipumastitu lipumasti ringpeenar
Isegi sinised siberlased on õide puhkenud. 
Esimene "pääsuke" 
Istutasin kevadel päevaliiliad ootepeenrast kuurirõdu püsikupeenra pikendusele. Esimene päevaliilia näitab ka värvi. 
Samuti kuurirõdu peenrast. 
Iirised ikaldunud peenras.:( 
Aga vot see on mu uus unistus. Ma kohe pean omale tiarelle saama! Ma pole kuskil "elusas aias" neid lilli näinud ja seepärast pole osanud ka tahta. Nüüd Tii postitust lugedes tekkis kange "isu". Vaatasin netist veel pilte lisaks ja isu läks veelgi suuremaks. Tea, mida sellisel puhul ette tuleks võtta ? :D

Teisipäev, 12. juuni 2012

Puhkuse teine päev

Lõpuks ometi on see pikalt oodatud puhkus käes! Esimene mõte oli, et nüüd magaks kohe mitu päeva ühte jutti, aga kus sa saad...

Põhiline aur läheb hetkel  küttepuude saagimise, lõhkumise ja ladumise peale. Kohalikud sääsed on vist oma kaugemad sugulased ka kohale kutsunud - siin on, siit saab :) Aga pole hullu - meil on "OFF"!

Tegin kibekiiret tegemist vajavate tööde nimekirja .... poleks pidanud tegema  :) - paberit kulus kole palju ja selle listiga polnud muud targemat teha kui läpaka alla peita - parem, kui on silma alt ära ....

Aga ikkagi on tore! Linnud laulavad  - kuigi tundub, et neid on justkui vähemaks jäänud viimasel ajal. Ööbikuid tundub lähiümbruses vaid kaks paari pesitsevat. Varasematel pesitsejatel on pojad koorunud ja mamma-papa jooksevad ummisjalu toidupalakeste järele. Astu või peale!

Saagimise puhkepausi ajal käisin ringi ja tegin mõned pildid ka.
Pumbamaja kiviktaimlas õitsevad praegu nemad:






Hostadega on imelik lugu. Meil on palju neid kõikse tavalisemaid, mis hetkel näevad välja imeilusad ja kirjulehelised. Vot sellised!                                                                                                                  
 


Mullu ostetud helekollase- leheline hosta on nüüd hoopis selline tavaline - lihtsalt roheline. 
Rootsi Tee servas on meid aidanud linnukesed.. Tänu neile õitsevad puude all valgeõieline viirpuu 

ja kuslapuu.
 Neid kollaseõielisi põõsaid on igal pool palju. Peaks sügisel proovima mahla tegemist.
 Suurest kiviktaimlast jäi pildile see taim. Minu mäletamist mööda ta eelmisel aastal veel ei õitsenud.
Selle peenraga on tõeline jama käes ja ma ei taha veel mõeldagi, mida seal ette tuleb võtta...
 Kuurirõdu esine püsikupeenar sai mullu suvel pikenduse. Seal on üheks uueks taimeks see siniseõieline. Edeneb hästi ja katab juba suure lahmaka maad.
 Ja muidugi igasugused lupiinid - vanad head taluaia lilled.
 Kivikõrbe ringpeenras on piimalilled.

 Imepeenras iirised.
 Need lilled on korralikel inimestel peenras. Meil on mõlemas pargis puudealused sinised. Selline metsaaia vabakujuline vabapidamine siis :)
 Lipumasti ringpeenras laiutab ja tahab kõik teised lämmatada müürilill. Praegu ta õitseb ja on ilus, aga kui ta juhtub mitte õitsema, siis kardan, et olen tema peale natuke pahane. :)
Vot selline metsaaia pildiseeria sai. Nüüd jälle küttepuid tegema. Ju see talv jälle ikka tavapäraselt külm ka tuleb.