Nüüd on aega õues suveõhtut nautida.
Mets kasvab ju kaua. Meie vana park on aga kaheteistkümne aasta jooksul nii täis kasvanud, et nüüd juba vahel kirume, et oli siis vaja puid nii lähestikku istutada. Aga need polnud ju puud, need olid juurega vitsad. Aga nüüd on nad suured. Need eriti valge tüvega kased on saadud kingituseks kartulikasvataja Virve Rosenbergilt. 12 aastat tagasi oli meil, "külahulludel", piisavalt arulagedust, et korraldada oma talu õue peal laat. Aga rahvast tuli, müüjaid tuli. Laadakohvikus oli mu apelsinikoogil hea minek. Lahe oli! Vot siis Virve kinkiski meile need kased tänutäheks eduka müügipäeva eest. Kasevitsad olid kilerulli sees kasvatatud! Kolm kaske on istutatud kohe eriti lähestikku. See oli sellepärast nii, et need vitsad olid kohe iseäranis väikesed ja meil polnud nende kasvama minekusse erilist usku. Aga läksid.
Metsviinapuude pidulik põletamine (tuleloits).
Aga kurb on see, et viimase nädala jooksul on tulnud täheldada linnurahva järjeks vaiksemaks jäävat vidinat. Kesksuvi on käes. Nii kahju! Miks just see kõige ilusam aastaaeg peab kõige kiiremini otsa saama? Põhjamaine elu - karge, pimedapoolne, kannatlik, kuid jonnakalt elujõuline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar