Täna hommikul oli äratus kole vara - väike kutsa hakkas poole viie ajal kõva häälega nõudma, et temaga mängitaks. Käisin temaga õues ja siis kolisime alla elutuppa, et ülejäänud pere magada saaks. Suure müdistamise peale jäi see tegelane lõpuks jälle magama ja selle tralli peale sai ise ka hilise hommikutunnini põõnatud.
Hommikul oli ilm selline jahe. No mitte ei ahvatlenud õue minema! Istusin siis arvuti taha ja tegin natuke midagi kasulikku ka ära. Nimelt natuke eesti keele materjale kolmanda klassi jaoks.
Aiablogijad isekeskis arutavad, et nad oma blogide postitustega mingil määral mõjutavad üksteist. Nad mõjutavad ka mind, võõrast lugejat. Olen saanud selle kevad-suve jooksul natuke targemaks ning loomulikult mitmeid uusi ideesid.
Põnevaim nendest on AiaKirjaniku keraamiliste plaatidega kaetud köögilaud. Raplas ehitusmaterjalide poes on juba eelluure tehtud. Kui elu-olu tubasemaks kisub, siis teeme omale ka uue köögilaua. Seda ma luban!
Meie Pontsu on üks ütlemata tragi kutsikas! Täna ta parajasti magas kamina ees, kui ma välja hiilisin. Elutoa suur aken (või uks - ma ei saagi õieti aru, kumb ta siis on) oli poikvel. Läksin maasikamaale. Natukese aja pärast tuli kutsikas mulle järgi, ise kilkas suurest rõõmust nii et mets kajas. Ta võttis siis jälje üles!!!
Hallide kassidega saab kutsikas täitsa hakkama - ärgitab neid küll mängima, saades aga vastuseks pahura kõhina, jätab nad rahule. Aga meie must Hugobert! Tema vaeseke ei pääse enam üldse tuppa. Ta kooleb meil niiviisi varsti nälga! Niipea, kui ta kuskilt nähtavale ilmub, nii sööstab Pontsu tema poole. Küll siis on lidumist: kass ees, kutsikas järel! Pontsu vend on ka selline üleni must ja siledakarvaline. Kas Pontsu peab äkki musta kassi oma vennaks? Vähe usutav, aga imelikud on need suhted neil loomadel.
No pidin ju oma päevast kokkuvõtte tegema :)
Rahul olen selle tänase päevaga, jumala eest! Ja iseendaga ka :) Harva juhtub sellist päeva, kus kõik plaanitu saab ka tehtud. Täna siis selline edukas päev. Käisin veel pimeda eel uut peenart imetlemas ja ei oska aru saada, kuidas ma varem sellise lahenduse peale ei ole tulnud. Ideesid hakkab nappima või mis värk???
Homme tuleb telefon käepärast hoida. Ei mina usu, et poisid Järlepa järve ääres rabasaarel kuigi pikalt vastu peavad. Tuleb millaski nende varustusele järgi minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar