Kõikse palavamal ajal leidsin ühe varjulise koha. Mitu aastat ei ole keegi Rootsi Tee ja vana kartulipõllu vahelist kuuskede ala masinaga niitnud. Ragistasin siis seal. Trimmer niidab küll paremini, aga peeneks ei hekselda. Muruniidukiga edasi-tagasi sõites sain tulemuseks sellise platsi. Ikka natuke viksim ja viiskam väljanägemine!
Küürisin terrassi kiviplaate. Natuke ikka oli seda va tolmukest sinna krobelisele pinnale talletunud.
Aga kaubaauto täna ei tulnudki. Arne peab siis homme Pargi poodi helistama ja küsima, et mis värk.
Ma ei oska kohe välja mõelda, mida teha kuurirõdu lillekastides nende võõrasemadega. Õitsesid mitu kuud kuninglikult, kuid nüüd on nende aeg otsa saamas. Vaatasin ükspäev Kose lillepoodides ka ringi - no kaubavalik on pehmelt öeldes kesiseks jäänud ja need, mis müügis, on sellised kipakad, et ostma küll ei ahvatle. Hind on aga sellele vaatamata ülearu suur. Ja Hansaplanti pole ka lähipäevil plaanis minna.
Mul on kasvuhoones suvitamas toalilled, mille kodu on muidu klassis aknalaudadel. Paneks need rõdu kastidesse? Kardan, et päike võib neile seal liiga teha. Ei teagi nüüd, mida peaksin tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar