pühapäev, 5. juuli 2009

Tänased lillepildid

Lilled on valged, kuid mitte teadlikult valitult, vaid praegu ongi kas valge või lillakasroosa (roosakaslilla).
Nende valgete kellukeste nime ma ei tea. Pole vist kunagi kuulnudki. Kellukesed ise on ilusad, aga kahjuks ääretult lühiajalise õitsemisega.
Aiablogisid lugedes olen natuke targemaks saanud. Need valged lillepuhmad ei ole mitte lihtsalt neitsikummelid, vaid lumi - neitsikummelid. Ja mul on väga hea meel, et paar täidisõielist taime ka alles on. Need lilled hakkasid mulle sel suvel uuesti meeldima. Kasvuhoone taga pimedas peenras on nad väga välja veninud ning õitsevad vähe. Kasvuhoone ees on nad aga tihedalt õisi täis pikitud põõsakesed. Ilusad. Dekoratiivsed.
Võib-olla peaks ühe Imepeenra sektori hoopis nende lilledega täitma?
Ahjaa! Eile kaevasin küüni majapoolse seina äärde peenra. Kui üleeile küüni jõepoolse seina äärde siirdusin sõjaka plaaniga seal rohima ja kaevama hakata, siis avastasin, et sinna on külvatud lupiine. Ühte pusa talinelke olin juba varem märganud. Oi, kuidas mulle meeldiks, kui kehtiks ütlemine: "Talk to people": Kui ma nüüd poleks tsinniaid kooli viinud? Kuhu need siis panna oleks tulnud? OK. Tsinniaid pole, on aga lupiinid ja talinelk.
Kuna lupiinitaimi oli tihedalt nagu lauskülviga neid ikka kipub tärkama, siis oli mul ruumi vaja.
Ja sellepärast siis tuligi suunduda küüni vastaskülge. Seal on nüüd 22 tuustakut talinelke maha istutatud.
Kuna täna aga selline kõle ilm, siis võtsin jummalast rahus "time out" ja tegemata see jõepoolne külg jäigi. No tohhoo tonti! Ei pea ju ometi puhkuse ajal nii meeleheitlikult rabelema ja ajaga võidu jooksma! Relax!!!
Juhinduks nüüd natukeseks ajaks loosungist "Ega töö pole jänes, et eest ära jookseb".
Sellega seoses tuli meelde veel üks loosung. Keskkoolis üks klassivend oli paras kirstunael kõigile õpetajatele. No ei tema viitsinud ennast õppimisega vaevata! Õpetajad hädas ja lapsevanemad mures. Nõukaaeg - ja igasugused hüüdlaused olid inimest kommunismi ehitamisel olulisteks suunavateks ning innustavaks abivahendiks. Nii maalis klassivend oma toa seinale ka asjakohase loosungi: "HOMME HAKKAN ÕPPIMA!" Ilma kuupäevata. Ettenägelikult. Hmm, mis on tollest klassivennast nüüdseks saanud? On ühe Tallinna põhikooli direktor. Vot sedamoodi.

Kommentaare ei ole: