esmaspäev, 27. juuli 2009

Päeva niruvõitu algus

Kui inimesel on igav, siis hakkab ta tegema asju, mida poleks vaja teha. Meespere kõik ära ja nii mõtlesingi, et hakkaks õige küüni koristama. See töö jäi aga sinnapaika, kuna oskasin omale paraja jämeda ja roostes naela jalga astuda. Ja vot kätte ka ei saa! Suht sügaval, valus ka ja käed läksid sellest jamast päris nõrgaks. Õnneks ma seda haava kohta ei näinud, kuna prussijupi ja jalatalla vahele jäi veel ka plätu. Lõpuks sain selle prussi jala küljest lahti. Tuppa liipamisel oli vererida järel... :(
Ega täna mingit suuremat sorti ringi trampimist välja ei mängi. Nii istungi nüüd terrassil laatsaretis ja koon. See lõng, mis eile harutatud sai, tuleb ju kohe kiiremas korras moondada millekski tarvilikuks ja millal seda veel parem teha oleks, kui praegu.

2 kommentaari:

piretirahvariided ütles ...

Roostes nael jalas pole vist naljaasi? Kuidas teetanusesüstidega on, neid peab vist tänapäeval ka ikka tegema? Ole ettevaatlik!

Mariihen ütles ...

Ei ole mingeid süste teinud, aga asi on kontrolli all. Meil käib ikka selle reegli järgi: "Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi". Viinakompress on peal ja aeg-ajalt kontrollin seisu. Juba kannatab ka käia. Pole hullu!