Armastan roose, kuid ise nende kasvatamises eriti tugev ei ole. Seepärast kasutan alati iga avanevat võimalust võõrastes rosaariumites seda ilu imetlemas käia.Teist korda siis Roosiaia talus.
Kõige esimeseks pildiks panen sellise roosi. On ju natuke asalea moodi? Nimesilti tema juures ei olnud, seepärast ta siltidega rooside slaidiesitlusse ei lähe. Küsisin peremehelt selle sordi nime.
Lubage esitleda: EDGAR DEGART!
Roosiaia talu pererahvas, Mart ja Mare Ojasalu, on oma koduaeda ja selle laiendatud osasse rajanud imeilusa roosiaia. Mulle väga meeldib aed, mis ei ole erinevate taimeliikidega üle kuhjatud. (Küll püüan selles osas oma aiaga ka midagi ette võtta, kuid seni suht tulutult.)
Vanas aiaosas võisime imetleda mitmeid roosipuid.
Taluõu madala palkmaja ja iidsete puudega mõjub väga rahulikult. Tume maja on taustaks värvierksatele amplitele ja lillekastidele. Väga armas!
Minu lemmikud! Kusjuures neil kuuskedel on tegelikult väga jämedad tüved! On teised juba vanad puud.
Roosipäeval esines rahvatantsurühm "Kapak"....
...ning Kose kammerkoori vähendatud koosseis. (Nende seas neli kolleegi ja üks endine kolleeg.)
Videod ja slaidiesitlus roosidest koos nimesiltidega lisanduvad hiljem.Ilus oli, aga kahjuks satub mõnikord ka tõrvatilk meepotti :((((
Üks teadja inimene arvas, et ju meie kooli neli klassi ikka jääb. Kuhu siis ülejäänud lähevad? Ardusse? Julgen selles kahelda. Ja üldsegi mitte paha pärast, vaid siinsed liikumisvood lihtsalt kulgevad teistpidi. Kas oleme siis rahul, kui piirkonna lapsed lähevad võõrasse valda? Kes sellest võidaks?
Pakuti isegi välja rehkendus, et neli klassi mahuvad teise majja ära küll. Minu küsimuse peale, et mis tema meelest vanast majast peaks saama, ei tulnud mingit vastust.
Hiljem Oru poes küsisti minult samuti, kas ma tean, mis meie koolist saab. Küsijateks olid ammused vilistlased. Nemad hoolivad. Ja usuvad. Usuvad tervesse mõistusesse, mis ei luba hävitada haridusasutust.
Ja ikka veel olen selle mõne meelest hukule määratud asutuse hingekirjas... Kas 12-aastane tsükkel pole piisav, et teha see ostustav liigutus ja rebida need siduvad köidikud puruks????
Kui veel mõelda poiste sõnade peale, et õpetaja töö on oma närvesöövuse poolest võrreldav demineerija tööga....
Ja kui siis veel mõelda ka poiste sõnade peale, et kui palga kallale minnakse, siis mine parem kuskile s...a viskama - ei kuluta närve, ei ole vaja südamesse võtta, ei ole vaja tööd koju kaasa võtta, ei ole vaja koolitustel käia. Oh jah, raske on elada kaaludena...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar