Üks lahe lugu ilmselt kuuekümnendatest.
See Ats, kellele sõber rongiga külla sõitis, oli reaalne isik. OLI, sest millalgi kevadel lugesin Kõue valla lehest, et Ants on surnud. Ats - ja surnud? Aastaid elas ja töötas ta Paunkülas ja oli vist isegi aktiivne tegelane kohaliku külaelu edendamisel.
Naabripoiss Ats, oma lõputu huumorimeelega!
Mäletan ühte Atsi sünnipäeva. Ats teatas oma emale, et ei mingit kartulisalatit ja muid peenemaid roogi - tema ise keedab õue peal pajas suppi. Atsi ema oli sellest nii ära pahandatud, et ei tulnud aiapeo ligigi. Tänitas ainult akna peal, et tema noorim poeg ei oska külalisi väärikalt vastu võtta. Aga külalistel oli lõbus...
Tolle laulu kirjutasid bändipoisid eesotsas Atsi vanema venna Juhaniga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar