Kesksuvi

Kui suve alguseks lugeda 1. juunit ja lõpuks 31. augustit (kui kool peale algab, pole enam mingit suve, rääkigu kalender, mida ta iganes räägib), siis praegu on veel tegelikult pool suve ees, paar päeva lisakski. Aga... miks siis on mõtted juba sügises? Mis sügises, mõnikord isegi sügise järel tulevas lõputu-lõputu pikas talves...

Lapsest saati pole mulle meeldinud põdrakanep. Kunagi keegi on öelnud, et kui põdrakanep lõpetab õitsemise, on sügis käes. Nii ma siis hoian sel taimel silma peal ja jälgin, kuidas õied avanevad üksteise järel - ikka sammukese võrra õisiku tipule lähemale... Ometi on see ju ilus lill! Ja hea meetaim. Mesilased armastavad seda lille. Erinevalt minust nad ei kurvasta iga puhkeva õie puhul. Vastupidi. Nad tantsivad meetantsu ja lendavad õndsa rahuloluga põdrakanepi ja taru vahet.
Ahjaa! Olen vist siia päevikusse jätnud kirja panemata, et üleeile panime tarule magasini peale - raps ju õitseb. Ja põld pole meist isegi mitte kilomeetri kaugusel. Asi see vahemaa usinatel mesilastel viluga visata!
Linnud on vait jäänud. Mõned kogunevad aegajalt isegi parvedena elektritraatidele. Ei tea, kas panevad sügisese äralennu marsruuti paika? Või kiidavad naabriperele kurna õnnestunud üleskasvatamist? Ei tea. Inimestel oma elu. Lindudel oma.

Aga taevas sõuavad sünged pilved. Juulikuus ei tohiks nad veel nii sünged olla. Minu arvates vähemasti. Aga nad on sünged. Ja tumedad. Ja alatihti sajab. Ka täna. Ja eile. Ja üleeile...

Aed näitab ka sügise poole sammumise märke. Juba paistavad õunad lehtede vahelt välja. Paistab, et saak tuleb tänavu hea. Mis maha pidi pudisema, see on juba pudisenud. Ülejäänutel on nüüd õnn suureks ja küpseks kasvada.

Kuidagi nukker tuli see viimane postitus. Suveinimese hirm suve peatse lõpu ees? Teda ju veel on. Ja jätkub tervelt poolteist kuud. Aga suvi on kuidagi selline.... noh, mitte suvelik. Täna näitas Raplas termomeeter 14 kraadi. Peaks olema vähamalt 10 kraadi rohkem!