kolmapäev, 15. juuli 2009

Tänased toimetused. (2 x täiendatud)

Meie pikka kasvu meesperel sai täna villand õunapuu alt läbi "roomamisest" ja toodi metsast paar toekat lepatoigast. Krügeri tuviõun jääb just meie peamisele liikumistrajektoorile. Ilmselt tuleb sama opetatsioon läbi viia ka teiste õunapuudega, aga kõnnitee äärde jääva puuga oli olukord kõige segavam. Redelitest enam ei jätku. Täna meisterdatakse mingeid "kah tellinguid". Mina nüüd igatahes loobun. Mitte ükski vägi ei saa mind sundida sellise kipaka raagenduse peale ronima. Mul läheb juba redeli kolmanda pulga peal süda pahaks :) Mees ainult naeris, et kui juba nii karmi avaldusega esinetakse, siis ei jää muud üle, kui minule tuleb anda eriti vastutusrikas ülesanne: all seista ja õpetada. See sobib!

Üks uus plaan on ka jumet võtmas. Mis oleks, kui teeks ka selle ukse ette terrassi? Ka selle vundament (sein?) võiks olla maakividest. Kõrgus just vundamendi ülaservani. Siis jääks asi välja nägema nii, et terrassi kõrgus oleks trepi teise astme kõrgusel. Pakkusin ka välja, et sellel võiks olla ka miskitmoodi käetugi. Vanaemal on selle käimisega natuke kehvasti. Ja sellele terrassipiirdele saaksin jälle mõne lillekasti sokutada....
No ja selle terrassi peal võiks siis olla mingi pehme madratsiga aiatool ja võb-olla ka väike lauake. No mõte selles, et vanaema saaks siis seal viluvarjus istuda. Iseasi, kas ta sellest nii väga vaimustuses oleks - kuurirõdul on see ainumas koht, kust ka külatanumale näha on. Ja see on ju nii ütlemata oluline vanainimesele näha, et kes tuu autoga sõit või näe, .... väntab jälle Orgu õltsi järele. Nojah, eks eluga pea ju ikka kursis olema.
Ja mis kõige olulisem - minu mees ei ajanudki selle "geniaalse" plaani peale nii väga sõrgu vastu.

Muld on vihma järel pehme ja nii mõns on rohida. Praegu annavad meie aias tooni tõnnikesed. Astrataimed on ka kenasti võrsunud ja kasvatavad õienuppe.
No on ikka vihmane suvi - tavalise suve puhul peaks juba ammu muru vihmutamine käima ja kivikõrb oleks ammu krõbisev-kuiv, aga sealgi lokkab praegu rohi nagu mullu ja muiste. Küüni majapoolse seina äärde rajatud talinelkide alast polegi veel pilti. Kasvama on nad kõik kenasti läinud. Katuselt maha valgunud vihmavesi on aga koleda kruusa jälle välja loputanud. Küll oleks tore, kui talinelgid suudaksid nii hästi kasvada, et selle koleda koha enda alla mataksid.Miski jama on tänavu tsinniatega. Meil on nad alati tohutult võimsaks kasvanud. Tänavu aga sellised äbarikud ?!?! Hale kohe vaadata teisi! Ja mis kõige imelikum - eelmisel nädalal tööl olles vaatasin üle ka kooli aiamaa. Seal on tsinniad täpselt samasugused õnnetud. No aru ma ei saa, mis lugu see siis nüüd on!Tegelikult on mul täna veel plaan minna küüni tagaküljele ning vaadata, kas saa koera saba (peenra värgeldus) on ikka nii suur, et sellest kohe kuidagi üle ei saa. Igal juhul praegu küll ei saa, kuna päike lõõskab just joonelt vastu küüni seina. Sinna katlasse ma nüüd küll ei lähe!

Ja veel oleks vaja üks tort või kook või miski kakk valmis teha. Arne kipub homme jälle välitöödele. Pikavere ja Kose taga on alad tehtud. Plaanib homme Paunküla alad ette võtta. Seepärast teeme vanaemale sünnipäevalaua hommikul.
Plaanin teha Anu kooki. retseptis kirjas olevat likööri mul küll pole, aga äkki ajab asja ära Amaretto liköör. Vähemasti lõhn on teisel küll hea, maitset ei tea, aga ju ta käib küll.
Jube narr on Kose poes seda paganama alkoholiriiulit takseerida ja iga üksikut pudelit uurida, et mis asi see on ja mis ta ka maksab, nagu mingi ..... noh, seesamune.... Aga ära tõin!
Ja lõpuks viimane täiendus. Küüni jõepoolse külje peenar on nüüd ka korrastatud ehk teisisõnu - taaskasutusse võetud. Siin nüüd pikk rida lupiine. Ma väga loodan, et nad ei ole kõik need tavalised tumesinised.

Kommentaare ei ole: