"Pakane väsitab ja võtab jõu" - väga õige tähelepanek

Maalehes artikkel: "Pakane väsitab ja võtab jõu". Olen sellega täiesti nõus!
Juba pikemat aega seisab diivani kõrval põrandal käsitöökorv. Ma pole seda kogu külma aja näpuotsagagi puudutanud. Mida siis peale lõputu kütmise tehtud sai? Magatud sai. Lihtsalt magatud. Olgu siis kasvõi köögis laua taga. No ei olnud jõudu, no ei olnud tahtmist midagi teha! Uimasus. Ükskõiksus, käega löömise meeleolu...

Täna ei ole nii hullult palju köetud, aga tavapärased kaks paari villaseid sokke on praegu liiast. Paljajalu on jälle kõikse mõnusam!

Pikka aega püsinud külm jahutas maja väljastpoolt nii palju, et seestpoolt kütmine jäi külmale alla.
Maalehe artikkel on selle poolest ju õige, et külmaga suureneb stress. Mure ülekütmise ohu pärast, mure veevärgi pärast, mure köögiviljahoidlate pärast, mure mesilaste pärast, mure auto pärast, mure külateede pärast jne, jne... No palju peab inimene taluma? Palju ta jõuab taluda?

Veel teinegi huvitav artikkel oli Maalehes. Asi selles, et PRIA tahtvat teada, palju mesinikel mesilasperesid on. Mesinikud nüüd mures. Kui nüüd loetakse mesilased kokku, siis väänatakse kohe ka mingi uus maks kaela.
Kogu selle murelikkuse juures jätkub mesinikel ka naljasoont.
Arutleti, et ega nüüd pole muud -mesilastele, nagu teistelegi põllumajanduslikele pudulojustele tuleb panna kõrvalipikud. Sellised kollased, nagu nad ikka käivad.... Teine arvas, et tea nüüd neid kõrvalipikuid, aga ju need mesilinnud ikka rõngastatakse. Lind on lind.
Mulle meeldiks see kõrvalipiku variant rohkem...