laupäev, 30. jaanuar 2010

Küttepuudest

Talv on olnud harjumatult külm. Küttepuid teevad inimesed ikka paljude aastate keskmise järgi. Viimasel ajal on olnud palju kuulda/lugeda, et inimestel suur mure - talveks varutud küttepuud on kas otsas või ohtlikult otsakorral. Ja kuivade halgudega kipub puuhoovides kitsas käes olema... Mulle meeldib, kui on suured varud. Mulle meeldib veidike "ette elada".
Meie puukuur (mis mõnede arvates on rohkem seda nägu, nagu teise mehe maja) on ikka hästi suur. Eks selle suuruse määras omal ajal ära maha lammutatud laut-aida vundament. Ja nii ongi kuuri mahutavus nii enam-vähem 80 ruumi. Silmini täis on see kuur olnud vaid korra, kui maaparanduse käigus palju puid tuli maha võtta.

Sel sügisel oli puude kulu väga väike. Ilmad olid ju soojad. Eks nüüd siis on hea seda "ülejääki"kütta.
Tegelikult tahtsin siia kirja panna kiidulaulu suurtele pakkudele. Edaspidi me enam ei vannu ja siuna väga okslikke ja keerdus puunotte. Oleme tänu "kirvekõlbmatutele" nottidele palju normaalseid halge kokku hoidnud. Nii hea on olnud panna kaminahju see suur jurakas. Las ta siis põleb seal omasoodu ja jagab soojust nii elutuppa kui ka ülakorrusele.

Ainuke mure on selles, et neid suuri notte ei tohi laduda teiste puudega ühte riita. Ma tean küll, kus suur hulk notte praegu on, aga kätte neid mitte ei saa. Ilmselt tuleb suurte nottide kuhi tekitada kuuri põrandale siis, kui mõlema tiiva virnad on juba laotud.

Kommentaare ei ole: