Päikese päevarada käib veel arglikult pooleldi puulatvade taga. Aga ta annab siiski juba üsna palju valgust ning kamaluga puhast rõõmu.
Tahaks pargis jalutada. Selleks tuleb lumme uuristada rajad. Peamiselt on need rajad muidugi meie Potsule lustimiseks. Aga varem kaevatud radadel oli näha mingi jälgi. Ju ta käis kuulatamas, kas kuskil juhtub mõni hajameelne hiir toimetama.
Siin on mingi rada, mis viib kivikangrusse. Küllap on tal seal oma varjuline pesapaik.
Kas pole ilus? Raske uskuda, et see on meie oma Eestimaa. Isegi mitte muidu lumerohke Võrumaa, vaid Harjumaa! Varem olen selliseid pilte näinud tõesti vaid Lapimaal käinud inimeste fotokogus.
Suvel lokkavad pajas lilled. Talvel ajab lumepada üle ääre.
Huvitav, kui kaua selline muinasjutumaailm püsib?Meie kandis pole ka mitte ühtegi arvestatavat tuisku olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar