neljapäev, 7. jaanuar 2010

Ikka ilmast

Viimasel ajal ei saa ilmast ei üle ega ümber. Ta lihtsalt on nii eriline, et ükskõikseks ei jäta vist kedagi. Ma ei teagi nüüd, kas olla tige, et lund nii kole palju on või tuleks hoopis rõõmustada imelise talve üle. Autojuhina ei jõua seda lumemöllu ära kiruda - töö ja kodu vahet sõitmine on suisa eluohtlik! Muidu on aga kurjast kiruda nii ilusat talve. Isegi minusugusel talvevihkajal tuleb möönda, et kohe palju ilusam ikka, kui porine ja hall talv.

Nii! Ja nüüd point ise: varahommikul ei sadanud (märkimisväärselt), aga nüüd, kolmveerand kümne paiku sajab tihedat-tihedat lund. Ikka ja jälle! Kui see lumi märtsi lõpus ära sulab, siis pühitakse Soomaa ja Emajõe luha äärsed alad vist küll kus see ja teine. Ja ega meil Pirita jõe äärne tee pole ka ohutus seisus - sügisel juba oli veetase peaaegu teeservani. Praegune seis lubab karta, et seekord voolab vesi üle tee. Kas ta ka osa teest endaga kaasa võtab, seda saame veel näha. Aga karta tuleb!

Aastaid püsinud lumerekord meie aia oludes on löödud! Endine rekord oli 36 cm, täna mõõdeti 43 cm!

Õues tegeldakse lumelabürindi rajamisega. Lahti seletatult tähendab see kitsukeste radade kaevamist. Vaja on neid peamiselt kassile ja koerale. Koer ei saa enam lumes sumada, sest tema jalad ei ulatu maapinnani. Lumme uppuda ta aga kindlasti ei soovi. Nii ongi juhtunud nii, et omi toimetusi aetakse suisa terrassi peal. No see ei kõlba nüüd küll kuskile! Lumeraja peal on selleks ehk sobilikum koht.

Kommentaare ei ole: