Autoga hädas

Töö juures auto käivitus, kuid väravas avastasin juba ühe puudujäägi - suunatuled ei töötanud. Klõpsisin ka soojenduse nuppu (vähemasti urisekski, kui ei soojenda), aga see ei töötanud samuti.
Peatusin Oru poe ees, et mõned sisseostud teha. Auto enam käima ei läinud...
Õnneks on mu mehel täna vaba päev. Kõmpis läbi selle külma ilma kodust Orgu. Naabrimees tuli ka poodi. Ta nägi, et ma kapotikaane all nõutu näoga üht ja teist asja näpin... Ta tuli siis ka vaatama. Tema nina võttis kinni mingi kärsaka...
Lõpuks jõudis mu üdini külmunud mees ka kohale. Uudishimust oli auto ümber veel igasuguseid kahtlasi sinininasid kogunenud.
Lõpuks oli neist sinininadest nii palju kasu, et nad lükkasid auto käima. Koju me saime. Kodus sai uuesti proovitud - no ei lähe käima... Lõpuks mindi töökotta. Seal kougiti starter auto pealt sootuks maha. Selgus, et see auto on kokku pandud juppidest, mida olemas ei ole (tegelikult on see lugu ammu teada). Remondimees siunab meie autot putitades beid "paganama konnaõgijaid" üsna krõbedate sõnadega. Samas - mis tal siunata - ise ta selle masina Euroopast kaasa tõi.
Nojah, aga homme tuleb ju ikkagi tööle saada. Õnneks ei pea ma ise homme sõitma. Hommikul tuleb auto käima lükata. Saan tööle ja siis tullakse mulle tundide lõppedes järele.
Aga esmaspäevaks olgu olla - mina saan hakkama ainult sellise autoga, mille juhtimisvõtted on sellised klassikalised, mitte ekstreemsed.

Ahjaa! Eile Kirivalla küla tagumises nurgas selles kole järsus kurvis külili olnud traktor kõige oma silokoormaga oli siiski välja urgitsetud. Täna polnud muid jälgi, kui vaid silost määrdunud tee ja lumehanged ning kirbe silohais.