kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Mõisa kummitus

Meie mõisa kummitusest on räägitud igasuguseid lugusid. Küll on kuuldud imelikke hääli, küll on kuuldud samme nii treppidel kui ka kiuksuvatel põrandatel. No ma ei tea, kuidas saab üks kummitus astuda raske sammuga, aga või sa nende asjade peenemaid nüansse tead....

Nüüd meil üks uus kaugelt käiv õpetaja leidis, et ta pigem ööbib need kaks ööd koolimajas, kui et saab kehva ahjuga vanas korteris vingumürgituse. Ühe öö ongi juba koolimajas olnud....

Täna hommikul rääkis ta meile oma unenäost... Keegi vanaaegsetes riietes naine olevat tulnud kohvituppa ja istunud seal diivanile. Kolleeg oli siis läbi une mõelnud, et kuidas ta saab istuda selle koha peal, kus mina magan... Siis oli see ...... end keeranud, magajat vaadanud ning küsinud, et ega tal külm pole, ega tal kõht tühi ei ole ja muud sarnast... Oli isegi lubanud õunu tuua...
Kolleeg oli ikka vastanud, et ei ole häda midagi...
Me siis hommikul arvasime, et ta oleks ikka võinud lasta neid õunu tuua. Oleks näinud, kas on ikka päris õunad või ei ole...
Kõhe oli igal juhul...

Ja kui mõelda, mida kõike selle ..... kohta võib rääkida meie kütja, (viimane intsident oli olnud jõulude eel), siis.....

Igatahes on mul nüüd olemas hea trump, kui lapsed hakkavad jälle kauplema, et jääme ööseks kooli. Mitte üks vägi ei saa mind sundida sellesse majja ööseks jääma! Ühe öö olen seal olude sunnil olnud, siis küll kedagi ei näinud - kuulnud, aga siiski....

2 kommentaari:

Monika ütles ...

Kuulsin, et see kolleeg ei karda seda kummitust teps mitte. Las ta järgmine kord räägib temaga juttu, ehk kuuleb põnevaid lugusid minevikust! :)

Mariihen ütles ...

Just-just!
See meie kummitus on vist selline heatahtlikku sorti tegelane.