Oluline polegi see kuupäev, vaid tõsiasi, et talve tipp on ületatud ja nüüd peaksime hakkama kena pika ja kiire liuga kevade poole tüürima.
Ja on ka tagumine aeg! Mul hakkab talvetaluvuse viimane piir kätte jõudma. Kohati tundub, et taluvuse piir on käes - ma ei taha rohkem seda talve! Mis sellest, et ammu pole nii ilusat ja ehedat talve olnud - ikkagi mul kõrini. Mis sellest, et alles jaanuari keskpaik - ikkagi mul kõrini!
Kell 13.50 tuli ilmale veidi kevadisem nägu pähe - toa seinale tekkis päikeselaik!
Läksin kohe õue, et jäädvustada ilmamuutused pildile.
Paks hall pilv on rebenenud ja selle tagant särab meile vastu eresinine taevas. Vaade külateelt meie talu sissesõidu juurest.
Ümberpöörd! Vaade samast kohast puudele jõe kaldal. Küll elektritraadid on jämedad! Ime siis, kui kuskil metsa vahel pingutamata traadid olid kokku sulanud.
Puud meie õue parkla ümber.
Päikeses säravad puude ladvad jõe paremkaldal.
Mingi rajad tammil - ikka veest välja ja vette tagasi.
1 kommentaar:
Mina jälle arvan, et kui praegust hetke nautida ja tunda rõõmu nii aja loiumast kulust, kargest õhust, aknast avanevatest vaadetest, mis sarnanevad kaunile hõbe-valgetikandile, järjest rohkem end ilmutavast päikesest, mis kasvõi hetkeks paneb kogu ümbruse särama ja üha pikenevast päevast, siis tuleb see kevad hoopis kiiremini ja märkamatult nii, et teda polegi vaja oodata:)
Postita kommentaar