Mõned vanad pildid

Pireti veebipäevikust oli nii armas vaadata vanu pilte. Olen mitmel õhtul vaadanud meie vanu albumeid ja lasin nüüd mõned fotod skännerist läbi.

Loigu metsas kilpjalgade all. Praeguseks ajaks on selles kohas kohalik pidupanemise koht. (Olen isegi korra sinna palkmajja sisse pääsenud, kui Kõue valla asutuste töötajate jõulupidu seal peeti.)
Salutagusel Kohila LPK- aegsel kolleegil külas.

Üks toredamaid pilte. Ema-isa ja venna pere meil külas. Need arbuusisuud on nii naljakad!

Ja see on pilt 22. augustist 1997. Minu praegused kolleegid said kolleegideks just sellest õhtust alates. Lisaks sünnipäeva tähistamisele oli see tegelikult ka minu tööle kauplemise viimane "läbirääkimiste voor". Tollane direktor ütles, et ega ta enne ära ei lähe, kui ma olen kirjutanud avalduse teemal "Palun võtta mind tööle....."

Päeva kokkuvõte - seekord rahulolev :D

Täna hommikul oli äratus kole vara - väike kutsa hakkas poole viie ajal kõva häälega nõudma, et temaga mängitaks. Käisin temaga õues ja siis kolisime alla elutuppa, et ülejäänud pere magada saaks. Suure müdistamise peale jäi see tegelane lõpuks jälle magama ja selle tralli peale sai ise ka hilise hommikutunnini põõnatud.

Hommikul oli ilm selline jahe. No mitte ei ahvatlenud õue minema! Istusin siis arvuti taha ja tegin natuke midagi kasulikku ka ära. Nimelt natuke eesti keele materjale kolmanda klassi jaoks.

Aiablogijad isekeskis arutavad, et nad oma blogide postitustega mingil määral mõjutavad üksteist. Nad mõjutavad ka mind, võõrast lugejat. Olen saanud selle kevad-suve jooksul natuke targemaks ning loomulikult mitmeid uusi ideesid.
Põnevaim nendest on AiaKirjaniku keraamiliste plaatidega kaetud köögilaud. Raplas ehitusmaterjalide poes on juba eelluure tehtud. Kui elu-olu tubasemaks kisub, siis teeme omale ka uue köögilaua. Seda ma luban!

Meie Pontsu on üks ütlemata tragi kutsikas! Täna ta parajasti magas kamina ees, kui ma välja hiilisin. Elutoa suur aken (või uks - ma ei saagi õieti aru, kumb ta siis on) oli poikvel. Läksin maasikamaale. Natukese aja pärast tuli kutsikas mulle järgi, ise kilkas suurest rõõmust nii et mets kajas. Ta võttis siis jälje üles!!!

Hallide kassidega saab kutsikas täitsa hakkama - ärgitab neid küll mängima, saades aga vastuseks pahura kõhina, jätab nad rahule. Aga meie must Hugobert! Tema vaeseke ei pääse enam üldse tuppa. Ta kooleb meil niiviisi varsti nälga! Niipea, kui ta kuskilt nähtavale ilmub, nii sööstab Pontsu tema poole. Küll siis on lidumist: kass ees, kutsikas järel! Pontsu vend on ka selline üleni must ja siledakarvaline. Kas Pontsu peab äkki musta kassi oma vennaks? Vähe usutav, aga imelikud on need suhted neil loomadel.

No pidin ju oma päevast kokkuvõtte tegema :)
Rahul olen selle tänase päevaga, jumala eest! Ja iseendaga ka :) Harva juhtub sellist päeva, kus kõik plaanitu saab ka tehtud. Täna siis selline edukas päev. Käisin veel pimeda eel uut peenart imetlemas ja ei oska aru saada, kuidas ma varem sellise lahenduse peale ei ole tulnud. Ideesid hakkab nappima või mis värk???

Homme tuleb telefon käepärast hoida. Ei mina usu, et poisid Järlepa järve ääres rabasaarel kuigi pikalt vastu peavad. Tuleb millaski nende varustusele järgi minna.

Väike aiakujunduslik projekt

Aiablogijad muudkui kirjutavad oma imeilusatest hostadest. Meie aias ka neid terve armee. Ja just need võimsad puhmad, mis kasvavad kuurirõdule suunduva kõnnitee ääres, vot nendest ei saa enam kuidagi mööda - nii suured on nad.

Ma pole veel kunagi söandanud taimi keset vegetatsiooniperioodi ümber istutada. Ikka kas selle alguses või lõpus. Aga tuleb välja, et kannatavad küll keset suve istutamist. No teen siis kah katset.

Vot nüüd seoses majale uue undruku selga sättimisega tuli tahtmine veel maja ümbrust ka muuta. Kaunimaks või nii.
Ja siit siis tekkiski mõte teha väike hostade peenar köögi akna alla ja tuulekoja seina äärde. See on selline pime koht, kuhu vaatamata edela suunale päikest suurt ei paista. Kaks vana vahtrapuud esinevad meil siin vankumatute päikesepüüdjatena.

Esimesel pildil käivad kaevetööd. Muru siit niikuinii eriti hea niita pole. Ja oleks siis ka muru - vesihein, va vaenlane, peamiselt vohamas.

Nu jah, sain arvutis oma tööd valmis ja nüüd paras aeg jälle aeda väisata.
Mulle tundub, et olen taaskord selle kitse olukorras, kes ei suutnud otsustada, kummast heinakuhjast sööma hakata. Mul see jama lugu, et ei tea, kas juurida välja need lopsakad puhmad kuurirõdu juurest (hullusti kõnnitee peal) ....
....või haugata nende hostade küljest, mida siin kasvuhoone taga jae ja hulgi kasvab.
Egas midagi, tarvis iseendaga ülemat nõu pidada ning üks peenemat sorti "SWOT" analüüs teha.

Niipaljukest jõudsin ikka otsusele, et ju sel suvel see verandaterrassi projekt käiku ei lähe. See osa majast, mis uue voodri saab, see tuleb ju ka ära värvida. Ja mu mehel see puhkusekribal ka juba läbi ning pea see minu puhkuski otsa ei lõpe (Et susi teda sööks! Seda kiiresti lendavat aega, noh, ma mõtlen.)
Seega tuleb tolle tulevase terrassi alla jäävale alale ikkagi hostad istutada. Küll siis, kui aeg küps, nad jälle ümber saavad istutatud. Ükski aed ei saa ju kunagi päriselt valmis.

No nii, mu tänane töö on nüüd valmis! Tegin pildid ära ja ole siis lahke - blogger ütles - unavailable. Nii tükk aega. Õnneks nüüd jälle OK.

Trepi servas.....

Köögi akna all....Teise ukse ees..... Siin nüüd küll veel ka tellingud püsti, aga nendel mu mees sooritab oma akrobaatilisi etüüde veel mõnda aega.

Ja ikkagi haukasin nende hostade küljest, mis kasvuhoone taga kasvavad. Vaesed puhmad näevad nüüd sellised õnnetud ja katkutud välja :(

Ja küll oli tegu nende hostade juurimisega! No ei lähe labidaleht juurepuhma sisse! meeletult võimas juurekava!

Päeva aruanne

Aruanne on kesine :(
Õues ei saanud kohe mitte midagi teha, sest pea kogu aeg sadas. Käisin mitu tretti pilte tegemas ja iga kord peletas vihm tuppa tagasi.
Siis oli üks kahtlaselt pikk vahe vihmas. Isegi päike tuli välja. Võtsin käru, et eilne kaevamise "saak" komposti viia. Käru raske mis kole! Selgus, et see oli vett täis! Kompostihunnikusse kallasin kärust solinal vett, mille sees ka mõni umbrohutuustakas hulpis.
Enne järgmist vihmasahmakat sain käruga tee äärde. Plaanisin eile niidetud heina ära vedada, et siis muruniidukiga maa üle sõita. Aga sinnapaika see plaan jäigi. Tuli peaaegu et padukas.

Istusin arvuti taga ja silmanurgast nägin, et keegi jookseb õue peal. Mingi loom. Siil jooksis pika sammuga üle õue küüni suunas. Keset päeva! See on ilmselt see meie kodusiil!

Lõpuks andsin alla ja loobusin vihmaga võitlemisest. Võtsin kätte ja tegin selle põlle valmis. Kuna riiet netu, siis tuli isegi põlle värvel heegeldada. Paelad on keerutatud. Noh, jälle teistmoodi asi.

Tänased täiendused looduse blogis

Õisi söödimaalt

Üks kollane taim on küll selline huvitav. Tea, kas ta kannataks kasvada ka peenras? Pean silmas Imepeenart.

Juuli: puhkuse- ja heinakuu :(((

Sellised kaunid sünkhallid pilved meil tänases juulikuu taevas. Ilm kah selline .... ee .... novembri pärastlõunase valgusega. Ja kingalilled (jumal teab, mis nende pärisnimi on) hakkavad varsti õitsema. Põrandavaasis imeilusad, aga kannavad endas sügise kurba kuulutust.

Ja termomeeter näitab ka selliseid suvele sobimatuid kraade. Ära kamina kõrval külmeta - kamin kütte ja kogu lugu :(

Arne käis välitöödel. Hea, et ta soostus ikka oma kummiülikonda selga panema! Tuli ja imestas, et meil siin kah sadu või miskit. Kus Paunküla kaitsealal oli kupatanud.

Ta, sinder, lootis head kaupa ka teha:) Tuli ja küsis, kas puugid ja punased sipelgad ei läheks kaubaks. Tal hulgi käes, seepärast pidi soodsalt müüma: 1. 20 tükk.

Ei läinud kaubaks...

Hull projekt (täiendatud lugeja soovil)

No mis sa hing ikka oskad sellise seenekailmaga peale hakata! Istusin siis trepil ja vaatasin albumites vanu pilte. Ja leidsin aastatetaguse hullu "projekti". Kui seda vaadata ja meenutada, siis ei imesta üldse, et elupõlised külainimesed- loomapidajad hakkasid meid omal ajal "külahulludeks" nimetama. Eriti mind, kelle puhul nimetuse "külahull" juurde kuulus ilmtingimata kulmukortsutus :D No tuleb siia mingi kõrgelt haritud (ja mis eriti jube - pedagoog) linnadaame ja hakkab ainuõiget maaelu ümber korraldama. Ja mis kõige hullem - on ära rikkunud ka oma mehe...

Nojah. Kunagi ärkamisaegse Eesti suure talupidamise vaimustuse juures sai meil ka see 40 tonni mahutavusega kelder ehitatud. Vundamendi, põranda valu ja tagumise ruumi paneelseinad tegi Lauristini sovhoos (olid mingid paberid mingi rahalise väärtusega, ilmselt nende eest, ei mäleta). Selle ilusa maakividest seina ladus Arne ise. Punasest kivist vahetükid on seina kindlustamiseks. Minu meelest üks ilusamaid asju, mis siin talus tehtud on.

Siis aga sai talupidamine järsku otsa ning läksime ära riigitööle. Nii tekkiski ketserlik mõte, et paneks külaelu edendamise käima. No ja see kelder oligi siis mõeldud selliseks külarahva kokkusaamise kohaks. Et tähistaks ühiselt rahvakalendri tähtpäevi, kasvõi kord kuus selle kuu sünnipäevi. Naised teeks koos näputööd - oskab ju igaüks midagi sellist, mida teistele õpetada. isegi Internetipunkti moodi asja mõte oli. Ja kuna vanu raamatuid on nii palju, et koli või ise majast välja, siis oli selline raamatute laenutamise mõte. ja Arnel oma loodus- ja arheoloogiahariduslikud eksponaadid muuseumi- näitusena välja panna. Ah, neid plaane oli palju...

Nüüd see projekt... Eh, eks ole ajaratas ka omajagu edasi veerenud ja mu pliiatsiga joonistatud projekt on hakanud koltuma ja tuhmuma. Egas midagi - kasutame siis kaasaegseid meetodeid ja vahendeid ning talletame tolleaegse üllitise uuendatud variandi.
Kuna ilm selline nutune, siis pildid tulid kenasti teravad.
Proovisin fotot Painti lehele kleepida - tutkit, jee ta laskis!
Siis proovisin Notebookis. Seal õnnestus. Siinkohal boonusena selge, et Notebooki tunnimaterjalidesse saan vajadusel lisada ka fotosid (näiteks metsataimed 6. kl lotas).

Projekt on siin :DDD
Kuna Notebook fail ei avane arvutis, kus pole seda programmi, siis lisan samad pildid Wordi failina siin. Seda lugeja soovil :)

Kõik on kena, aga paraku see projektiks jääbki. Karm värk. Masu ja muud mured. Arne juba kirjutas alla paberile, et on nõus 8%-lise palgakärpega. Tema muidugi lisas omapoolse märkuse allkirja juurde: "Ei ole nõus, aga lepin olukorraga".
Karta on, et meil seisab ka ees töölepingu uuendamine (meie kahjuks muidugi).
Ehita või tee siis midagi.

Jah ja kui lugeda Kõue valla külade ja külaseltside blogisid, siis vähemasti hea on teada, et on veel "hulle", me Arnega polegi ainsad. Vahe on ainult selles, et seal on tugevad külad. Küla teevad tugevaks aga teotahtelised inimesed. Ja muidugi projektirahad. Eraisikule keegi raha ei anna... Meil ei saada isegi talusilte tehtud, kuigi igasugustel nn koosolekutel sellest juttu on olnud. Ja siis juhata võõraid, et kus üks või teine talu asub (kiirabi näiteks).

Kahju, et meite kandis see asi käima ei lähe! Nüüd polegi teha muud, kui lugeda teiste blogisid ja mõelda: inimesed + raha = elamisväärne maaelu. On ju nii?

Vihmase päeva kokkuvõte

Ma ei saa aru, miks meile sel aastal seda tõelist suve nii jaopärast antakse. Ühel päeval on kena leitsak, järgmisel veab vaevu 15 kraadi välja.

Tänane tööpäev tuleb korstnasse kirjutada - no muudkui sajab! Püüdsin ikka hostade ümbrust kaevata, aga labidaleht oli lõpuks nagu mudapall - niimoodi kleepus see märg muld külge. Masendav :(

Niipaljukest sai ikka kasulikku tehtud, et tegelesin jäätmete tootmisega. Just nimelt tootmisega, st spetsiaalselt tegemisega. No miskit tuleb ju sinna sundkorras kaela määritud prügikonteinerisse toppida! Meil küll see ettekirjutustes lubatud väikseim konteiner, aga sellegi täitmisega on tükk tegu. No ei teki meil neid jäätmeid, no kohe jama sellega. Mine või kuskilt juurde kauplema!

Nalja sai ka.
Olin parajasti üleval korrusel, kui Magnus koju tuli. Midagi nad Arnega seal rääkisid ja naersid. Siis hõikas Arne, et olgu ma nüüd valmis vaatama, mis võib ühe noormehega juhtuda, kui tema mitte oma hinge eest hoolt ei taha kanda... Poiss oli lasknud oma pea täiesti paljaks ajada!
Ja oi seda pettumust, kui nähti, et emme ei hakkagi hüsteeritsema :) Poiss ütles ainult, et küll see koolis töötamine on emale ikka paksu naha selga kasvatanud.

Tuul on aias natuke pahandust ka teinud. Poolest tillipeenrast on nagu teerulliga üle sõidetud. millal see küll juhtuda võis, seda ei oska arvatagi.

Tegelikult üks palve tuleb ka veel täita. Eesti elu karm pool on jõudnud nüüd ka meie kanti. Suurpere mõlemad vanemad jäid tööst ilma, lastetoetusi on vist ka vähendatud (ei tea, omal sellega enam asja pole), koolitoetust kah enam ei saa....
Nii tuldigi minult paluma, et ma vaataksin üle oma riidekapid, et kas oleks midagi, mida ise ei kanna ja mille võiks neile ära anda. Pereema on ise õmbleja inimene, ju ta midagi ikka ümber saab teha. Kahju kohe inimestest.

Kaart

... tegelikult küll aerofoto.
Leidsin uue kondi, mida järada. Täitsa põnev. Esimene katse läks aia taha - miskipärast otsustasid esimesed märked ära kustuda. Aga mis halvasti, see uuesti. Tee siis sellisele krundile aed ümber!
Kogu niitmise alla kuuluv maa pildile ei mahtunudki.

Seda süsteemi oli vaja õppida, et siis omakorda Arnele õpetada. Tal seda pärandkultuuri objektide kaardile märkimiseks vaja.

Laadisin pildi Flickrisse, et seal seda lõigata, aga selleks kuuks on Flickris salvestamistega jama lugu. Kuunorm on täis :(

Ja üllatuse osaliseks sain ka: kui sõita meie kruusateel või Aruvalla-Urge teel, siis sellist teede laiuse vahet küll ei taju. Aerofoto aga ilmselt ei valeta - ju siis teine tee on laiem. Aga no ikkagi ei usu - mine või sammudega mõõtma :)

Jälle vihm...

...või hoopis - ikka veel vihm. No olgu, kudapidi tahes, igal juhul tööpäeva saboteerivad need sünged vihmapilved kohe tublisti. Tänane tegevus oli suunatud kasvuhoone taha hostade ala ümbrusesse. Jõudsin ikka labida maasse lüüa küll ja isegi natuke tööd ka teha, kuid siis muutus taevas selliseks (Tallinna suunal).... ... ja selliseks (Kose suunal).....

Ja õige pea oli jõgi juba ka vihmatäpiline...

Jooksime Pontsuga toa poole, aga jooksu pealt jõudsin veel ka ühe pildi saialilledest teha.

18.-ndad Eesti talupäevad

See üritus on üks suve lõppemise märkidest. No mitte just suve enda, aga puhkuse. Aga kui puhkus läbi, pea see kool siis juba peale ei hakka.
Klõpsa pildil, saad suuremalt lugeda! Eelmisel suvel Internetist ei vaadanud ja olime üllatunud, kui niisama platsile ei saanudki.
Eelmisel aastal sai nalja ka: ostsime talupäevade pileteid ja Arne nagu ikka, leidis midagi kommenteerida... Ega ta otseselt kellegi poole ei pöördunudki, rohkem oli see mõeldud minule. Järsku keegi ütleb: "Kas on vaja Paidesse miilitsasse viia? Või temale ei sobi meie riigi seadused!" Ma kohe ehmusin sellise jutu peale. Selgus, et Arńe polnud tähele pannud, et üks pileti müüjate juures seisnud meestest oli tema kursusekaaslane tehnikumi päevilt.
Arne on ikka rääkinud, kuidas poisse iga väiksemagi ulakuse või kehtivale riigikorrale sobimatu tegevuse või ütlemise pärast ähvardati Paide miilitsaga. Eks kursusekaaslane nüüd kasutas seda vana tuntud "kildu"... ja juttu jätkus kauemaks....

Tänase päeva kokkuvõte

Otsisin töötoas oksasaagi ja kirusin seal valitsevat pimedust. Ja siis, oh sa imede ime - tuli meelde, et siin peaks ju aken ka olema. Vaatasin, ja oligi! Aga nii hullusti metsviinapuudesse mattunud, et valguseiva läbi ei tulnud. Ega siis midagi:

Saagu valgus.... ..... ja valgus sai!

Alumise aknaga sain hakkama, aga vot see ülemine... tule taevas appi - redelil ronides tuleb ju ometi ka kuskilt kinni hoida. Ronisingi siis nii kõrgele, kuniks redelipulki kinni hoidmiseks jagus. Väheks jäi... Nii ma siis lihtsalt katkusin selle ülemise akna eest neid võrseid. Natuke ikka aknaava nähtavale tuli ja ju siis ka valgust sissepoole.

Tegime kevadel Jelenaga tomatitaimede vahetust. Nüüd hakkavad tema omad ka jumet võtma. Välja näevad sellised ...hmm ... sünged. Pildil pole see tomat pooltki nii tume, kuna kasvuhoones oli parajasti selline suht kehv valgus.

Kõige suurem kasvuhoonekurk on praegu, 20. juulil, selline "suur". Kõige suurem kapsapea on ka selline "hiiglaslik" meil. Ei sellist raatsi veel söögiks tarvitada. Õigupoolest sellest ei jätkuks midagi. Siin mul jälle küsimus, et mis ajal need aiablogijad oma köögiviljad maha panid ja kui soojas kliimas nemad siin Eestimaal siis õige elavad.

Mis siis veel tehtud sai? Istutasin uude kohta kõik välja kaevatud liiliad. Oh sina püha müristus - küll neid sai palju!

Leidsin ükspäev tükikese riiet. Keerasin seda ikka ühte - ja siis teistpidi... Nüüd prooviks sellest ühe põlle moodi asja teha. No muidugi juhul, kui õnnestub nii napi materjaliga toimetada.

Aga tegelikult olen kogu aeg mõelnud Marika koolile. Ei julge Marikaga ühendust võttagi ega midagi küsida. Teine isegi õnnetu.

Ja mis kõige peamine: ikka see põrsaste lugu... need ju söövad ja kasvavad mitmekesi paremini kui üksi. Mul sama lugu - kui Arne tööl, siis ei istu õigupoolest ükski tööots. Aga kui tal ka vaba päev, siis töö lausa lendab käes.

Aedhortensiate ala

Olen väga rahul, et sel kevadel lõpuks leidsime koha, mis oli sobiv aedhortensiate ümber istutamiseks. Aga häda selles, et hortensiapõõsaste taha jäid kahte sorti liiliad. Lilled ja põõsad niimoodi üksteise kukil :(

Nüüd on liiliad ära õitsenud, maa on suurest sajust pehme ja märg - võtsin kätte ja kaevasin liiliad välja. Aedhortensiad olidki juba ühest küljest okste kasvatamisega jännis. Loodetavasti järgmisel aastal võtavad selles osas järele.
Mulle meeldib, kui taimede vahel on õhku. Nüüd näen iga mulla seest nina välja pistvat umbrohuhakatist ja on võimalik neid korrale kutsuda.
Olen selle operatsiooniga rahul!

Sajab, sajab, sajab...

Küll on vihmasadu! Ümberringi ei ole mitte sahin, vaid mühin - niimoodi kallab. Peenarde vahel lainetab vesi. Ja eks ole vahva, me saame sel aastal avamaakurke vist alles mihklipäeva paiku! Kuurirõdu lillekastides toimus vahetus. Tänu Maimule on seal nüüd petuuniad. Pool suve ju veel ees. Järgmisel aastal külvan rohkem lilleseemneid maha ning kindlasti pole vaja kõiki taimi nii hirmus vara ette kasvatada. Nüüd ju veel hea potist lillekesi võtta ja vajalikku kohta ümber istutada.

Ja kartul õitseb lõpuks ometi täie hooga! Kuigi jah, täna tuleb veel Rootsimaa talupidajaid "nuumata" (nagu Urmas tavatseb öelda) ja poest kartuleid osta.

Praegu sajab sellist peenikest seenevihma. Eriti ei sega, aga ebamugav on kummiülikonnas vikatiga vehkida. Just nimelt "vehkida", sest ega see minu niitmisoskus pole just eriti tasemel. See rohkem selline katkumise moodi niitmine. Seda ju vaaludest näha. Aga noh, külatee serva saan niimoodi ehk vähe korralikumaks. Nüüd vaja veel see sodi kompostihunnikusse kärutada ning seejärel niidetud ala muruniidukiga üle lasta. Seda aga märja ilmaga teha ei saa - koledasti mätsib niiduki põhja sodi täis.

Pühapäevaõhtused toimetused

Küll sajab! Homme hommikul on vesi jões kindlasti kõvasti tõusnud.

Mis siis tehtud sai? Ega suurt midagi, sest vaja ju õues äikest nautida.
Aga vaarikatest sai hiiglama palju toormoosi tehtud. Mul oli päris tegemist, et vajalikke topse leida! Ja sügavkülmas moositopside kihid aina kerkisid! Homme hommikuks telliti pannkooke, sest sellise mõnusa moosi olemasolu puhul teist võimalust lihtsalt polegi.

Ei tea, kas sügis hakkab tulema või mis - aga suvel kolleege eriti nagu ei näe. Täna õhtul oli vist harmikate kogunemine Kose suures poes. Leelo oma perega, Eelika ja Juku, Diana, Sirje ja mina.

Maimult saadud petuuniate istutamine jääb homse peale sel lihtsal põhjusel, et õues oli liiga vara liiga pime. Ainult ühe lille (nime ei mäleta) istutasin ära amplisse äbarike fuksiate kõrvale. Nüüd amplil kohe teine nägu. Ilus!

Kuna õhtul oli paksu pilvemassi ja saju tõttu väga pime, siis pilt on tehtud järgmisel hommikul.

Mis tegemata jäi?

Kuna meil on meeletu vihm, siis maasikamaale ei jõudnudki. Arne lubas isegi appi tulla, aga kahjuks jäi see abi kasutamata. Plaanisin ka tillilehti hakkida ja võitopsiga sügavkülma panna. Tegemata samal pimeduse ja vihma põhjusel. Ehk siis homme!

Vetla

Täna käisime Arnega Vetlas külas. Arnel oli seal lähikonnas mitu soode inventeerimise ala, mille ta jõudis kenasti läbi käia.
Ja vaarikaid sai palju- palju korjatud.

Nii ilusat koduaeda, kui täna nägime, annab otsida. Imelised lopsakad lilled, kuhu aga vaatad!

Suur aitäh Maimule imetoreda päeva eest!!!!

Tagasiteel saime kaela tõelise troopilise paduvihma. Kojamehed ei jõudnud kuidagi akent puhtaks pühkima, vahepeal pidime lausa seisma jääma. Ja välgusähvatused on sellised lühikesed ja teravad ning otse maha.

Nüüd oodatakse juba elektrikilbi juures. Kohe lülitatakse elekter välja, olukord kisuib meite kandis ohtlikuks!

OLI VÄGA TORE PÄEV!!! AITÄH!!!!

Suvine võileivatort

Tänahommikune üllitis: kaks võileivatorti - üks külla, üks koju. Vanasti tegin võileivatorti ikka vormileivaga. Ma ise leiba ei söö ja seetõttu ka selline võileivatort mulle eriti ei meeldinud - liiga vänge. (Siinkohal meenub, kuidas Comeniuse reisidel Sirje ajas taga musta leiba, tema ei saavat muidu süüa. Mul jälle suht suva, on seda või mitte. Siis ütles Sirje ka, et ma polegi nagu eestlane. Mis muideks üldse ei üllata, mu mees ütleb seda kogu aeg. See selleks.)

Röstsaiaga jääb tort palju mõnusam: mahedam, mahlasem.
Olen tähele pannud, et ega tavalist kartulisalatit nii väga ei tahetagi, see ju aastakümneid olnud eestlaste peolaua põhiroog. Kui aga salat võileivatordi kihtide vahele ära peita, siis läheb küll. Ei jõua nii palju ette kanda, kui soovitakse!
Üks viimase aja lemmikutest majoneeside valikust on "Salvesti" mädarõikamaitseline majonees. Maitset on tõesti ka tunda, ei ole ainult pakendi etiketil lugemiseks. Nii langeb kohe üks kuluartikkel, mädarõikapurk, ostunimekirjast välja. Majoneesi ju nii või teisiti vaja, nüüd siis koos mädarõikaga. Minu väga suur lemmik!!!

Õhtune jalgrattasõit

Pärast õhtust uudistesaadet käisime veel ratastega sõitmas. Tegime oma tavalise 10 kilomeetrise ringi: Tuhala - Nõmme - Kata - Tuhala.

Põhiline, millega inimesed kodudes tegelesid, oli muru niitmine. Ühed julged olid ka Tuhala paisjärves ujumas.

Pildid ringil nähtust asuvad siin.

Hullumaja ehk häda mõistuse pärast

....või pigem selle puudumise pärast.
Meil on 29 kraadine leitsak, aga vaja ikka väljas ukerdada. Plaan siis selline, et võtaks õige kätte sauna ümbruse korrastamise. Pesumasin toimetab omasoodu, samamoodi saab kastmisvoolik kasvuhoones enam-vähem iseseisvalt hakkama (kui välja arvata aeg-ajalt koha vahetamise vajadus). Nojah, eks see saunaümbrus käib juba pikemat aega südametunnistuse peale ja kaua see siis kannatama peab... võtadki jalad selga ja - tööle.

pilt nr 1. Sauna taga on naadid rinnuni, pargipuude tüvede ümber rohi samasugune. pilt nr 2. Saunakuuri katuseservas siis see õnnetu varase floksi ja tõnnikese "peenar" - momendil naadipeenar. On ikka kõigevägevam andnud taimedele jõudu - vaatamata ebasoodsatele elutingimustele nad on ikka veel elus ja isegi õitsevad mingil määral.

pilt nr 3. Peenar on välja prepareeritud. Armas aeg! Lehise ja peenra vahelt sõitsin ma vanasti muruniidukiga kaks korda läbi! Nüüd lehise oksad peaaegu katuseni.

pilt nr 4. Kas sa näe! Sauna varjualune on naatidest välja tulnud! Aga metsviinapuu jaoks on suureks kasvanud puude taga pime mis pime - pergola on na hõredaks jäänud.

Kui nüüd Issanda tulemine vähegi viibib, ma päikesepistet ei saa ja see vähene mõistuseraas, mis veel alles on jäänud, pole ka kuumaga otsi andnud, siis reportaaž jätkub.... millaski, aga ma pole midagi lubanud.

pilt nr 5. Palavus jätkub. Vahetevahel küll sõuab mõni valge rünkpilvetutsakas päikese ette, aga seda pole kauaks ja ega suurt ei aita ka. Nii ma siis täna labidat maasse ei löö. See oleks ümberistutamisele kuuluvate taimede suhtes alatu - neid niimoodi, juured maast lahti kistuna janusse jätta. Korrastan sauna taga vana pargi osa. Ja kui seal niimoodi niita ja puutüvede ümbrusi kõrtest vabastada, siis mõtlen küll, et õige on ütlemine: nii ilus, et nutt tuleb peale.

pilt nr 6. vaade sauna poole natuke kaugemalt. Mõelda vaid, et see oli suure maaparandusprojekti käigus päris tühi maa. Saun seisis oma õnnetus lagunevas alastuses täiesti lageda peal. Ei mäleta täpselt, kas just seetõttu tuli meil plaan vana palksauna otsa ehitatud mingi ehtnõukalik lobudik lammutada (selle põrandal nüüd see katusealune puhkenurk), natuke sauna katust tõsta ja tuuletõkkeks valdavate tuulte küljel katus maani venitada.
pilt nr 7. Kui juba, siis juba. Nüüd sai tehtud natuke saetööd. Alumised oksad kippusid kuivama ja takistasid ka niitmist.
pilt nr 8. Korrastatud pargiala õhtupäikeses.
pilt nr. 9. Arne sõitis murutraktoriga jõe ääres "promenaadil". Ülejäänud osa - nii kaldanõlv kui ka heinamaa poole jääv ala tahab trimmerit.PS: Kala ei võta ikka veel.

Poisid läksid Kauri poole filmiööle.

Ja mida kogu selle päevatöö reportaaži põhjal võin järeldada? Aga eks ikka seda, et PLAANITUD SAI ÜHT, LÄKS AGA NII, NAGU TAVALISELT :)))))

Laupäeva hommik

Küll oli täna hommikul "kuden´d räime" tunne! Õhtul, ah, mis õhtul, öösel ikka sai fotosid Flickrisse üles laetud ja set´i koondatud. Kuna mõlema poisi arvutisse käis samal ajal mingite filmide tõmbamine, siis Internet oli nii aeglane, et no anna kannatust... Kell oli peaaegu kaks, kui ühe set´iga ühele poole sain. Hommikul polnud Pontsul sellest sooja ega külma, et mõnel vähe magatud on - tema tahtis ikka õue ja siis mängida ka. Nii olemegi kõik poole seitsmest jalul. Isegi poisid, sest kutsika kileda klähvimise juures pole võimalik magada.

Ilm hakkab vist muutuma. Lõikasin peenral lillede närbunud õievarsi ja nottisin samal ajal parme. Natuke juba vahva rätsepa moodi - temal 7 ühe hoobiga, mul 4. Võimatu on õues olla :(

Pannkookide juurde tegin maasikatest toormoosi. Juba tuli tükk aega otsida, vist läbi hakkab saama see maasikaaeg. Mis omakorda tähendab seda, et maasikamaale tuleb suunduda labidaga ning lõpetada see töö, mis juuni alguses maasikate õitsemise ajal pooleli jäi. Kole küll, kuidas aeg lendab - praegu ees ootav töö tundus suve hakul nii- nii kaugel olevana. Nüüd aga käes.
Niisugune kurb tõsiasi tuletas meelde, et tuleks vaadata, mis see Sirje saadetud meil tööle ilmumise kuupäevaks siis ütleb. Mul korraline puhkus kahe käskkirjaga katkestatud - seega lükkub puhkus päris mitu päeva edasi augustisse.

Varahommikul jõudsin Flickris veel ühe väikese set´i täita. Kolmandat enam ei lasknud, sest minu selle kuu limiit on praktiliselt täis. Ju ma õhtul katsetan siis Slideshare´ga.

Igas aias on kohti, mis muutuvad kas üleüldiseks lemmikuks või siis lemmikuks mingil aastaajal või kellaajal. Nii on minu hommikutundide lemmikuks majatagune õunaaed. On ju ilus? Okstest on moodustunud mõnus päevavari, mis muudab õhu veidi jahedamaks, samas aga päikesekiired pääsevad okste vahelt läbi ja mängivad muru peal. Roosiaiast natuke spikerdades tekkis mõte, et võiks sellise ümber-puutüve-istepingi teha. Too pingipuu oleks siis see pildil kõige jämedama tüvega magus suveõun. Sordist ei tea keegi midagi - see on asundustalu rajamise aegne "pärandus". Selle õunaaia pingi keskel oleks auk, kus puul kenasti kasvuruumi, neljas küljes aga istumiskohad (no ikka ühes tükis, mitte neli eraldi pinki). Praegu ainult jaluta, siis saaks ka istuda ja kasvõi lugeda...või näputööd teha .... või pingil pikutada ja linnulaulu kuulata...

Ma pean selle plaani ette söötma. Usun, et läheb läbi.

Reedene palav päev

Hommikul tegutsesin ikka kasvuhoones ka. Ma arvan, et välja kaevatud maasikate asemele võiks kevadel külvata salatit, tilli, võib-olla ka redist. Tarisin küünist vana arvutitooli kasvuhoonesse. Noh, et teinekord hea istuda ja taimi tubli kasvamise eest kiita. Korjasin ära suure-suure hulga punaseid või peaaegu punaseid tomateid. Sidumisnöörid ei pea raskusele vastu ja kipuvad juba katkema.
Kõikse palavamal ajal leidsin ühe varjulise koha. Mitu aastat ei ole keegi Rootsi Tee ja vana kartulipõllu vahelist kuuskede ala masinaga niitnud. Ragistasin siis seal. Trimmer niidab küll paremini, aga peeneks ei hekselda. Muruniidukiga edasi-tagasi sõites sain tulemuseks sellise platsi. Ikka natuke viksim ja viiskam väljanägemine!

Küürisin terrassi kiviplaate. Natuke ikka oli seda va tolmukest sinna krobelisele pinnale talletunud.

Aga kaubaauto täna ei tulnudki. Arne peab siis homme Pargi poodi helistama ja küsima, et mis värk.

Ma ei oska kohe välja mõelda, mida teha kuurirõdu lillekastides nende võõrasemadega. Õitsesid mitu kuud kuninglikult, kuid nüüd on nende aeg otsa saamas. Vaatasin ükspäev Kose lillepoodides ka ringi - no kaubavalik on pehmelt öeldes kesiseks jäänud ja need, mis müügis, on sellised kipakad, et ostma küll ei ahvatle. Hind on aga sellele vaatamata ülearu suur. Ja Hansaplanti pole ka lähipäevil plaanis minna.

Mul on kasvuhoones suvitamas toalilled, mille kodu on muidu klassis aknalaudadel. Paneks need rõdu kastidesse? Kardan, et päike võib neile seal liiga teha. Ei teagi nüüd, mida peaksin tegema.

Pildid on kadunud!

Mida see siis nüüd peaks tähendama????????
Minu pildipank (My pictures) on täiesti tühi!!!! Kas see peabki mingi aja tagant tühjenema? On see normaalne? Hakkab aga jälle mingi jama peale? Ma ei julge Arvoga konsulteeridagi. Ta ähvardab mu vanale ja vaevatud läpakale siis kohe järjekordse Format C teha.

Ma pean kiiremas korras mõned plaadid ostma ja oma fotode kaustad plaadile kõrvetama. Praegu on nad mul kaustas kõik olemas, aga ei või ette teada... Elu (töö) on näidanud, et ühel heal hetkel võib jumal -teab- mis- aegseid pilte vaja minna.

Vot see oli nüüd küll jama üllatus! Niimoodi ei tohiks mu läpakas mind alt vedada - oleme ju koos palju vaeva näinud :((((

Anti karm käsk puhata :)

...Aga ma ju puhkangi! Sõbrantsil oli selles osas jälle oma arvamus...
Ta tuli meile, kui ma parajasti lebotasin terrassil ja lugesin. Lektüür ei pidavat sobima. Pidavat olema töölektüür. (Lugesin raamatut "Haridustehnoloogia käsiraamat"). Et kui ma just tingimata pean lugema, siis lugegu ma krimkasid. Aaa ma ei salli neid krimkasid, asi on selles!

Siis oli ta veel nii tark, et soovitas mul perega kuskile väljamaa reisile minna. Jee me läheme aga küll! Kõigepealt suvel ei raatsi, omalgi ilus ja seda lühikest suve tuleb viimase päevani nautida. Talvel oleks see ettepanek igati tervitatav. Kuid siis kahjuks mitte perega. Küll aga loodan ise seoses uue rahvusvahelise projektiga mõne lennureisi teha.

Siis ei meeldinud "inspektorile" õpikud-töövihikud arvuti kõrval laua peal. Kus kargas neile kallale nagu kull! Ma siis süüdlaslikult korjasin selle keelatud kirjanduse kokku ja pistsin riiulisse. Riiul ka ei sobinud - kuna on elutoas ja mul kogu aeg silma all. Soovitas õpikud pööningule viia!

Ühesõnaga - inspekteerimine oli karm ja halastamatu. Käisin "inspektori" kannul nagu suur süüdlane. Kui ta ära minema hakkas, küsisin: "Aga akt?" Ta, narr, ei saanud aru, millest jutt!!!
Ütlesin siis, et kas akti ka saan kõigi ettekirjutuste ja muu sinna juurde kuuluvaga. Et mul koopiamasin olemas, üks koopia sulle, üks mulle...

Tegin ka "inspektorile" märkuse, et niimoodi ette teatamata inspekteerima ikka ei tulda küll. Selle peale arvati, et nii oligi taotluslik ja et eesmärk oli inspekteeritav "teolt tabada".

Inspekteerimine lõppes suplemisega. Küll on ikka külma veega see Tuhala jõgi! Selle 2, 5 kilomeetriga, mis ta peale Veetõusme allikates maapinnale ilmumist meieni voolab, ei jõua päike vett kuigipalju soojendada. Aru ma ei saa, miks peab inimene ennast külmas vees piinama!
Prrr! Suplus või asi!

Kuumalaine

Foto ajalehe Postimees veebiversioonist. Foto autor: Priit Pullerits.

Kui laupäeval kerkib temperatuur 26 kraadini, siis pühapäeval on oodata ligi 30 soojakraadi koos lämmatava niiskusega.

Pühapäeval lisandub kuumusele õhuniiskus, mis muudab kõrge temperatuuri raskemini talutavaks. Õhtul võib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilaini sõnul alata vihmasadu.
Merilain ütles, et kuumust jagubki vaid korraks, sest esmaspäeval algavad suured vihmad.
Pühapäeval tekib väike äge tsüklon tõenäoliselt Poola kohal. Selle eel liigub Eestisse väga soe ja niiske õhk. Rohked sajud ja äike võivad õhtuks haarata peamiselt Lõuna-Eesti. Kagutuul tugevneb. Sooja tuleb 23 kuni 29 °C.

Artikkel kogu pikkuses on siin.

Unine hommik

Häbi lugu küll - kell varsti juba kümme ja ma pole mittttte midagi kasulikku teinud.

Varahommikul sai mees tööle saadetud. Arvasin, et no hakkan aga kohe toimetama, ju siis saab päeva jooksul ka palju ära teha. Jee, ma hakkasin!

Tegin pildi kartuliõiest. Kartulipõld näeb sel suvel väga uhke välja - mitu korda kõblatud ja mullatud ning väetist saanud. Ju sellepärast! Eelmisel aastal jätsime suurema jao vagusid üldse üles võtmata, polnud mõtet tühja maad "kratsida".

Mustsõstrad hakkavad ka varsti küpseks saama. Pilt on ladvaosast, põõsa sees on marjad ikka enamasti pooltoored.

Tegelikult tuleks lisaks eile tegemata jäänud töödele ka marjapõõsaste all roomata ja seal võimutsevate nõgeste ja veel mingi heintaimega midagi ette võtta. Aga .... ma olen juba praegu peaaegu kindel, et plaaniks see jääbki. Põhjuseid on õite mitu: esiteks jään seal mesilaste lennuteele ja neil rapsis käimisega kiire. Igasugused tõkestavad tegurid on nad valmis juba eos elimineerima. Selleks puhuks ei ole paaril mesilasel kahju ka oma elu ohvriks tuua. Teiseks on tikripõõsad teadupärast okkalised ja see on juba piisav põhjus neist eemale hoida.

Poisid ei ole kohe kindlasti mitte eriti varmad Kauri pool peetud võrgupeolt koju tulema. Nad teavad, et isa pidi välitöödele minema ja arvutid - poisid oleks alles koju tulles auto peale pakitud. Poisid ei teagi, et tegelikult on isa tööl ja auto kodus. Aga las nad olla. Seekord on siis Urve kord nelja suurt söödikut toita :)

Tänase päeva kokkuvõte

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et oli ikka mõnus soe päev küll. Mis sellest, et pärastlõunased plaanitud tegevused kolinal läbi kukkusid. Pilt on tehtud Imepeenra ühe päevakübarate sektori juures. Need, sindrid, vist külvavad end ise. Mina ju ometi neid taimi nii tihedalt ei istutanud! Aga võib-olla tänu tihedalt külg külje kõrval kasvamisele pole ka lamandumise ohtu. Aga ilusad on need õied küll! Täna tuli teha veel üks "äraspidine" tort (Anu tort). Meil oli ootamatuid külalisi. Õnneks on mul aeg-ajalt ikka selliseid strateegilisi varusid, mis hädakorral käiku lähevad. Nüüd kulus marjaks ära üks tordipõhi. Külalised saatsin kausiga maasikamaale, ise hakkasin kreemi keetma.
Naljakas oli külaliste imestunud nägusid näha, kui tort ei pandudki lauale viksilt ja viiskalt tordialusel, vaid mingi kausi sees! Ja siis tuli seda torti veel ka lusikaga koukida!
Vaatamata väheke harjumatule väljanägemisele ja tavapärasest erinevatele söömisnõuetele sai tort suure vaimustuse osaliseks ning külalised viisid retsepti ka kaasa.

Homme pidi olema Arne suvise puhkuse viimane päev. Olime juba jõudnud unustada, et baasist võidakse helistada. No ja õhtul oligi üks kolleeg telefoni otsas - ole aga hea mees ja tee vahetust, tule homme hommikul tööle. Mis sellest ühest puhkusepäevast siis saab???
Kurb küll, aga Arne tööle minekuga saab natuke nagu otsa ka minu puhkus. Miks otsa saab? Aga sellepärast, et algab jälle see sundärkamise aeg. Homme hommikul siis äratus pool kuus. Järgmiseks hommikuks on ka äratus igaks juhuks valmis, sest mine sa tea, kui hea uni võib olla. Kuigi jah, suvel ei ole poole üheksast äratust vaja läinud, ikka ammu enne seda üleval. Aga kooliaasta lõpus oli küll väsimus nii suur, et ka pool üheksa oli piin üles tõusta.
Aga midagi pole teha, algab tööaeg.

Lämbe suvepäev

Tänane ilm oli juba varahommikust peale selline lämbe, et mõtlesime: kui nüüd pauguga vihma ei tule, siis teda ei saagi tulema. Varahommikul, kui veel kaste murul oli, toimetasin kasvuhoones - vähendasin alumisi lehti ja toestasin abivajajaid. Pildil ka näha, et kasvuhoones on nagu natuke rohkem valgust. Hiljem hakkasime niitma. Poisid vaheldumisi traktoriga, mina vana muruniidukiga. Sellega võib igasuguseid katseid teha. Täna katsetasin, kuidas oleks vanal kartulipõllul niita. Niitis - vaevaliselt ja mõnikord kivide krigina saatel. Rohkem siiski ei julgenud, mõni teine kord ehk veel. Palavus hakkas aina hullemaks minema - ega saanudki muud, kui viluvarju istuda ja natuke fotokaga klõpsida. Muruniidukit ebasihipäraselt kasutades jäid heinamaal silma ühed putked. Need on sellised suht hilised õitsejad. Tõin neid põrandavaasi. See ka nagu väike katse - kas püsivad vaasis ja kui kaua püsivad.

Poistel ammu puude lõhkumine lõpetatud, aga mul ladumine lõpetamata. Täna sain siis selle asjaga ka ühele poole. Kuuri põrand on nüüd küll veel puhastamata, aga ma ei pääse käruga tagumise ukse juurde - saag on veel ees.Nii paljuke me neid puid siis seekord saime - vähevõitu nagu. Aga Arnel puhkuse teine pool novembris. Küllap ta siis metsateoga jätkab. Nii tobedal ajal puhkusega polegi ju midagi muud peale hakata.

Kell pool kolm kostus esimene müristamine. Lõpuks podises taevas nagu pudrupada - ainult Tallinna suunal polnud ühtki äikesepilve. Saime kätte oma pauguga vihma! Õnneks hoidis ta seekord viisakat distantsi ja ei olnud ka eriti pahur. Aga vihma kupatas küll alla, et vähe polnud.

Tänastest plaanidest tegemata (vihma, mitte laiskuse tõttu):

• Uurimata, kas kartul lõpuks õitseb või ei õitse. Kaugemalt vaadates tundus, et äkki siiski õitseb. Pilt tehtud. Kartul õitseb!



• Kuuriesine peenar läbi kaevamata.



• Aedhortensiate tagant liiliad välja kaevamata ja ümber istutamata.



• Sauna taga (jõe ääres, mitte tiigi ääres) "hullumaja" likvideerimisega alustamata. See on see koht, kuhu kunagi 12-13 aastat tagasi sai peenar rajatud - tagareas varased floksid, esireas tõnnikesed. Praegu on seal park suureks kasvanud ja lilled on pimeda kätte jäänud. Sellest ei maksa rääkidagi, et nad on naatidesse uppunud. Vot ja nüüd plaan nad sealt välja kaevata, juured umbrohujuurtest vabastada ning lilled Imepeenrasse ümber istutada.



• Kasvuhoonest tomatitelt roogitud lehed minema vedamata. Veetud!



• Kasvuhoonest paprikate peenra otsast maasikad välja kaevamata. Välja kaevatud!

Vihm jäi järele. Kas õhk on klaarim? Jee ta on! Ikka samasugune. Nüüd veel niiskem ka - justkui saunas!

Otsisin vikatit - ei mina aru saa, kuhu see pistetud on-. Plaanisin minna tänava äärt niitma - vihmaga ju ikka minnakse heinakaarele. Vikatit ei leidnud, leidsin sirbi moodi asjanduse :( Sellega ei kannatanud teha muud, kui takjaid nottida tee ääres. Teisel pool teed - jah, ep ole mede maa... aga on meie "ukseesine". Ja vot seal need takjad ei ole mitte soovitavad.

Seoses sellega veel üks eksperiment: tea, kas takjas on ka vaasilill? Karta on, et pole teps mitte, aga katseaja teeme läbi.