laupäev, 31. juuli 2010

Juulikuu viimane päev

Täna hommikul Tartu maantee äärde töömehele vastu sõites nägin, et meie küla sildist kuni Pirita jõeni olid asfaldil veeloigud! Sellel kitsalt piiritletud alal oli öösel vihma sadanud. Mul on sellest põuast tõsiselt kõrini, aga et vihm võib nii lähedalt (1km) mööda minna meie õueala riivamata, see on juba liig mis liig!

Ilm on päikeseline, taevas sõuavad üksikud valged rünkpilvetupsud. Tuul on tugev. Temperatuur 23 kraadi. Inimene jõuab kuumusega harjuda, muidu tavaliseks soojaks suveilmaks peetud ilm tundub praegu nii jahedana.
Tammiku floreaalile kogunenud inimestest oli enamusel jakid või joped kaasas.
Tammikule nime andnud iidsed tammed hakkavad üksteide järel kuivama.
Vanade mõisavaremete käsi käib paremini, kui nende eluea pikendamise võtavad enda südameasjaks noored kultuurihuvilised inimesed.Pärast matka algab maalimine. Ettevalmistused on juba tehtud.Matkal olid giidideks Tartust kohale sõitnud Ülle Kukk ning muidugi kohalik taimetark Arne. Pildil on ülimalt dekoratiivsed palderjani õisikud.Siumari. Väga mürgine!Harva võime kuskil võpsikus kohata nii hästi säilinud kiviaeda. Ja kui kõrge see aed veel on!

...

Tuul on päeva peale aina hoogu kogunud ja nüüd vuhiseb ja ulub ümber maja kui meelest ära. Puhub nii tugevasti, et kõrvad laperdasid tuules ja iga natukese aja tagant oli tahtmine kontrollida, kas ehk marutuul pole neid endaga kaasa viinud. Lõpuks sai mõõt täis - ega`s inimene omas aias pole mingi pärisori, et varavalgest hilise õhtutunnini rügada tuleks. Tutkit brat - kaugel sellest. Nii korjasingi kodinad kokku ning läksin tuppa sooja. Vaja end vahetevahel telemaastiku hetkeseisuga ka kurssi viia.

Kommentaare ei ole: