Tahan ka kiviktaimlat vol 2

Vahepeal oli tegemist muude pakiliste asjadega ja Rootsi Tee äärne tööpõld püsis ootel. Täna oli temperatuuri ja päikese osas kaevamiseks sobiv päev. Õhtupooliku veetsin siis kaevates ja kive loopides. Selline seis on 30. juuli õhtuks. See on üks imelik maatükk ja ma olen juba praegu üsna nõutu, mis sellega siis õigupoolest peale hakata. Eks aeg näitab. Potsu oli muidugi ka aktsioonis. Ühel hetke vaatan - koer poeb ninapidi järjest sügavamale mätta sisse. Puhub ja liputab saba :) Läksin ka vaatama, kes tal seal on. Oli väikese hiirekese koduuru avaus. Ühte pisikest lühikese sabajupiga hiirt oli varem ka näha. Ju Potsu tahtis hiirega tutvust teha.

Õhtul peale üheksat sain poisid kampa ja viskasime Rootsi Teele loobitud kivid kärusse ning transportisime minema. Aga töö käis pideva kätega vehkimise ja poiste suust kostvate vandesõnade saatel - tohutu hord pisikesi tüütuid putukaid lendas meie ümber ja ründas meid jultunult. Neid oli isegi nii palju, et osad jäid ripsmete vahele kinni! Ilmselt oli tegu kihulase-kurjamitega, kes Lihulast siiakanti olid jõudnud.
Muidu imemõnus pilvealune õhtu: parajalt soe, lakkamatu ritsikate saagimine, sookurgede kurluutamine, kuid siis see tõrvatilk pisikeste õelate putukate näol mõnusat meeleolu rikkumas.