neljapäev, 8. juuli 2010

Lämbe varahommik

Hommikul pool seitse on juba 20 kraadi sooja! Ilm oli veel kella viie ajal pilvs, kuid nüüd piilub päike aeg-ajalt pilve vahelt välja. Tuleb jälle üks palav päev! Kõik uksed ja aknad on ristseliti laht, kuid õhk ei liigu - kõikjal on ühtlane leiliruumi lõhn.

Ja puhkus on täie hoos - mul on ammu sassis, mitmes puhkusenädal käib. Raadio hommikuprogramm aitab meelde tuletada nädalapäeva ja arvuti desktop näitab kuupäeva.... Töö pole kohe üldse meelde tulnud, aga just niimoodi välja puhatud saabki.

Kasvuhoones ootas ees üllatus - esimene värvunud tomat! Lõpuks ometi! Tomatite valmimine tähendab aga seda, et varsti algab pitsahooaeg.

Sirvisin e-ajakirju Kodukiri ja Kodu ja Aed. Ohkama paneb...õhkama paneb.... Suvisel ajal vaatan juba aastaid meie pööningukorrust. Unistustes oleks seal mõlemas maja otsas katuseviilu all maast laeni aknad. Lisaks katuseaknad. Vähemalt idasuunal. Sellel nn kolmandal korrusel oleks vaid üks tuba - töötuba. Minu käsitöötuba, kuhu saaks koguda kõik lõngad, niidid, toorikud, kaltsukotid jne, jne. Unistustes oleks seal ka ema vanad kangasteljed. Isa kunagi tegi need teljed vanast pesuvaalimise asjandusest. Viimati olid telgede jupid kuuris laepennide peal, aga ma pole enam kindel, kas nad seal veel on. Nojah ja pole enam ka ema-isa, kes oskaks kangast käärida.... Mina seda kohe kindlasti ei oskaks. Minu oskused neil nelja tallalauaga kangastelgedel piirdusid vaid kahe tallalaua kasutamise ning labasekoelise kaltsuvaiba kudumisega. Ja needki oskused jäävad kuskile teismeliseaega. Kahju. Tegelikult olid eriti efektsed just need natuke tavatumast materjalist kootud vaibad. Väga vahva eseme saab kududa lambavillast. Seda annab ju värvida ning tulemus on vapustavalt pehme ning ilus. Kuna juurikad saarel, siis sai sealt koju toodud katkised kalavõrgud. Nendest sai vahva rüiuvaiba moodi "karvase" vaiba kududa.

Nojah, see selleks. Aga tegelikult see pööningukorrus jääb ka ainult unistuseks, sest paraku on meil sooja aega vaid heal juhul kolm ja pool kuud, ei rohkem. Aga unistada ju ikka võib...

4 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Kuidas see oligi...võimatuid asju pole olemas, nende tegemine võtab lihtsalt tavapärasest kauem aega. Ja pööningukorrust peaks olema mõne väikese küttekeha (on olemas sellised burzuika moodi pliidid, meil on soojakus, ei maksa palju ja sooja annab nagu hull...) abil ka talvel kasutada.

Mariihen ütles ...

Idee tasub arendamist:)

Tiiu ütles ...

Pane aga kangasteljed püsti ja asu asja kallale. Ardust on "laenata" ka mees, kes teeb vajalikud puuduvad jupid ja aitab teljed tööle saada. Käärpuud on naaberkoolis juba paar kuud olemas, ise ehitasime, kõik võivad kasutada ja õpetust saab ka. Eelmise käärimise ajal oli huvilisi terve toatäis. Järgmine kord kutsume jälle!

Mariihen ütles ...

Natuke komplitseeritud see lugu küll on, aga tarvis uurida, et mis ja kuidas.