Hommikul alustasin eilsel tööpõllul - maa ootas kaevamist. Nüüd, lõunaks on see etapp ka valmis. Siia istutame pojengid.
Ebajasmiin jääb siiski peenra serva. Thelal õnnestus vana põõsa uude elupaika istutamine ja see andis lootust, et ehk teeme sama, aga kui ikka sobivat kohta, "vot just siin peab ta kasvama" ei ole, siis las ta olla edasi seal, kuhu ta kunagi on kasvama pandud. Aga... ebajasmiinist ühele poole tulevad siis pojengid.OK! Teisel pool põõsast terrassi servas on siniladvad. Tundus, et asi pole ikka päris hea - niimoodi kaks peenrajuppi üksteise läheduses. Ühendasin need kaks ala omavahel ning ebajasmiin jäi neid kahte ala omavahel siduma. Mu meelest on tulemus päris hea. Lisaks on selles paigas murutraktoriga palju lihtsam niita.
Raske oli see 30-kraadises palavuses müttamine, aga lõpp hea, kõik hea!Mõtlesin küll, et enam õues ei tegutse, aga lõpuks leidsin end ikkagi musta sõstra põõsast. Üks ämbritäis marju saab homme moosiks keedetud.
Seda päikest oli ikka natuke liiga palju - sain paraja peavalu. Tean jah, et eriti tumedapäised inimesed peaksid päikese käes peakatet kandma, aga noh, siin kehtib see lugu, et: "Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar