Väike puhkusereis

Vähemalt korra suve jooksul tuleb aeg maha võtta ja kodust välja sõita. Nii meiegi. Eestimaa meil ju nii suur, õde-venda saavad ikka üsna harva kokku. Seekord otsustasime, et kokku saame Nele pool. Ega temagi Savernast just tihti onu poole satu. Tittedega veel eriti. Vanaema-vanaisa tulid jällegi oma kodust lapselapsi vaatama. Ühtlasi sai Nele talu omale uue nimesildi.

Kokku saamiseks oli tegelikult veel teinegi põhjus. Nimelt neljal pereliikmel on viimase 12 kuu jooksul nulliga lõppev vanusenumber ette löönud, lisaks tähistavad noored ka oma pulma-aastapäeva.

Nalja sai ka. Rääkisin Nelele, kuidas Magnus reageeris, kui ütlesin talle, et Nele sai kolmkümmend. "Kolmkümmend? Ikka kohe kolm-kümmend või???? ...... Ei saa olla! Kolmkümmend???.... Ta ei ole siis ju enam noor!" Nii et Nele - tere tulemast vanade hulka :)))

Arutlesime Mairega mõiste "elukaaslane" üle. Käibel on kaks sõna: abikaasa, juhul kui inimesed on registreeritud abielus ja elukaaslane, kui inimesed elavad koos registreerimata. Elukaaslane on ikka see inimene, kellega elatakse koos läbi elu. Koos rikkuses ja vaesuses; rõõmus ja kurbuses; tervises ja haiguses. Elukaaslased käivad läbi elu koos. Koos kaaslasega. Elu lõpuni.

Käisime Oraval vanatädi Evi talus. Heldur ja Hendrik tegelevad tädi talu lauda seinale talusildi paigaldamisega. Silt ise on selline.

Käisime Piusa liivakoobaste juures. Kaldapääsukeste kolooniat takseerivad Hendrik ja väike Kirsi- Mari.

Vaade Piusa liivaväljadele.

Tamula järves käisime ujumas. Oma kümme aastat pole ma seal käinud. Küll on vahepealsete aastate jooksul palju korrastatud järve kallast, seal on imeilus kaldapromenaad, istepingid, haljastus, riietuskabiinid jne, jne. Ilus! Hoolitsetud! Ja vesi oli soe!

Õhtuks jõudsime Maire ja Helduri poole Tarvastusse.

Järgmised pildid on suurte tüdrukute Talvikese ja Heleri kunstialastest katsetustest.

Kokku sõitsime maha veidi üle kuuesaja kilomeetri.